neljapäev, 30. juuli 2015

Kes palju teeb, see palju jõuab.

Hei,

Aeg lendab sama ruttu nagu ühest linnupojakesest kasvab linnuke.

Natuke sellest, kuidas möödusid minu kaks tööpäeva, reis Läänemaal ning metsas käik ja veel natuke sellest, mis plaanis.

Nüüd natuke sellest kui tore nädal oli meil õepoja Sandriga. Tegime koos süüa, mängisime erinevaid lauamänge ning muid mänge. Käisime koos jooksmas. Samal ajal kui meie tööl olime käis Sannu rattaga sõitmas ja tutvus ümbritseva põllumajandusega, sest see on tema suur kirg. Reedel helistasime mu vanemale vennale, laulsime talle sünnipäeva laulu ning soovisime riduradapidi talle palju õnne. Lihtne aga tore üllatus minu meelest. Laupäeval aitas Sannu mul natuke rohida ning pärasts preemiaks grillisime. Pühapäeval enne kui koju tulema hakkasime oli Sannu taaskord grillmeister ning õhtul koduteel korjasime kolmekesi mustikaid. Kuna meil ühtegi ämbrit kaasas ei olnud, siis olid poisid leidlikud ja tegid tühjast taarast anumad. Esmaspäeval käisime taaskord mustikal ja korjasime kahepeale 4 tunniga käsitsi ca. 7,5kg, millest 3,9kg saatsin õele linna. Andri vanaemalegi viisime kaks suurt karpi. Esmaspäeva õhtul viis Andri Sannu õhtusele rongile ning nii ta koju läkski. Selleks korraks said tädi kohustused jälle otsa.

Tööpäevad möödusid väga ruttu. Need võõrad lapsed, kes teistest lasteaedadest meil käivad on saanud ka juba armsateks. Mina olen oma lastega nii harjunud, et kui nad hommikul tulevad või õhtul lähevad, siis ma kallistan neid ning soovin ilusat õhtut. Nii oli ka seekord. Armsaks tegi aga asja see, et teisest lasteaiast olev tüdruk tuli mu juurde ja küsis nii armsasti kui koju minema hakkas:,, Kas ma tohin sind kallistada?" Mina selle peale :,,Muidugi võid." Üks poisski tuli enne koju minekut jooksuga rühma tagasi ja küsis:,, Kas sa oled homme ka tööl?" Mina:,,Jah." Poiss:,,Juhhuu, siis ma tulen homme ka lasteaeda!". Selline siiras tagasiside teeb meele rõõmsaks ja südame soojaks.

Laupäeval läksime maale. Enne kui aiamaale suundusime kasutasime juhust ja soovisime Annelile nii sünnipäevaks kui ka pisipõnni puhul palju õnne. Tore oli neid näha ja poiss ka juba nii suur. Õnnesoovid ning kallistused üle antud läksime aiamaale, kus oli suur rohimine ning lõpuks mardikate vaatamine. Pühapäevgi möödus rohides. Pean tunnistama, et see töö meeldib mulle, sest nii saan mõtted mujale ning teha seda, mis mulle meeldib. Nagu eespool lugeda sai, siis käisime enne koju tulekut metsas mustikaid poistega korjamas. No taaskord väga lahe ja äge seik. Hea, et Sannu mind kuivanud puu alla ei jätnud :). Ta pani mingile puule jalaga, aga selle küljest lendas üks suur kuivanud oks, mis jäi õnneks kuhugi taha kinni ja ei jõudnudki minuni. Esmaspäeval pidin ma aga ehmatama rohu sees krõbistava konna peale. Toetades samal ajal kätt ühele kännukesele ja kui ta äkki hüppas, mina ehmatasin ning olingi maoli maas, sest kännuke millele toetasin oli täitsa kuivanud :). No nalja kui palju muidugi hea, et uss ei olnud.

Teisipäeval käisime musununnuga Meremõisas mõnusal datel. Pidasime mõnusa pikniku, ning nautisime lihtsalt üksteise seltsi, mere kohina saatel. Tore oli lihtsalt tööpäeva lõpuks natuke aeg maha võtta ja akusid laadida.

Eile käisime aga Marvi ärasaatmis peol, mis toimus Laulasmaal. Kuna Andri töötas temaga Otti & Mattilda kohvikus koos, siis kutsuti ta üllatuskülalisena sinna, mis oli nii vahva. Seltskond oli seal ikka äge ja kui soojalt seal meid vastu võeti. Igatahes väga lahe ja äge õhtu oli seal nende kohviku töötajatega. Soovitan seda kohvikut soojalt.

Täna on meil peres aga pidupäev, sest Andri tädil on sünnipäev ja selleks puhuks on meil talle üks väga armas ning südamlik kingitus. 

Nädalavahetus tuleb meil taaskord meeleolukas, sest minu vanem vend ja õepere tulevad meile külla. Kuna vennal oli sünnipäev, siis lihtsalt istume ja naudime seltskonda. Kuna meil on alati palju naeru, nalja, siis on alati need koosviibimised väga ägedad ja lõbusad.

Selleks puhuks tahan proovida esimest korda pavlova kooki teha. Eks ole näha, mis sellest välja tuleb. Saades eile veel ühelt tublilt kondiitrilt indu juurde, et proovida. Eks järgmine kord juba sellest, kuidas õnnestus. 

Olge tublid,
Marve

kolmapäev, 22. juuli 2015

Emotsioonid on laes.

Hei-hei,

Nüüd natuke sellest, kuidas möödusid minu tööpäevad ning puhkus Kurkses.

Tööpäevad möödusid väga ruttu ja toimekalt. Õnneks ei olnud palju lapsi aga enamik lapsi olid teistest lasteaedadest. Väga harjumata oli nende võõraste lastega, sest enamik oli vene rahvusest. Kohati oli ikka raske, sest vene keel ei ole minu tugevaim pool. No see selleks. Õnneks nii palju kui ma seda keelt oskan sain ikka hakkama. Üldiselt oli väga tore tööl olla ja näha töökaaslasi. 

Nüüd natuke puhkusest. Saime nii päikest kui ka vihma. Üldiselt möödus meie puhkus taaskord väga hästi, lõbusalt ning hoopis teistmoodi kui tavaliselt.

Kurkse läksime taaskord reedel. Reedel lihtsalt istusime ja nautisime mõnusat seltskonda. Seltskond oli seekord eriti suur meid oli  lõpuks kokku 11. Meil oli seal ka aukülalisi, kes olid väga lahedad ning rõõmsad. Ma ei mäletagi millal meid viimati seal nii palju oli. Tänaseks õhtusöögiks oli meil nii suitsutatud lõhe, praelest ning lihtsalt väike grill. 

Tänane reede oli haruldane, sest esimest korda Kurkse ajaloos tehti kilesauna, mis oli väga lahe ning äge. Kuna ma tegin selle ehitamise käigus palju tööd, siis olin ma esimene, kes sauna sai. Meestel ei olnud muidugi selle vastu midagi, sest nemadki arvasid, et nii on õige. Algul olime neljakesi saunas mina ja kolm meest. Lõpuks tuli äi ka, kes sai ainult auru, sest alguse magas ta lihtsalt maha. Peale seda kui keha soe sai kohe vette minna, mis oli väga kosutav ja ergutav. See ei olnud veel kõik, sest kogu see üritus toimus ilusa päikeseloojangu taustal. Ühesõnaga väga lahe ning ülimalt äge kogemus.

Laupäev möödus meil veel meeleolukamalt, sest täna oli see päev kui Tiinal ja Valeril (meie naabrid) täitus 35. pulma aastapäev. Nii olimegi kõik ootusärevuses, millal kell 16.45. saab, sest siis nad abiellusid. Enne seda kui pulm peale hakkas tegime lõunasööki, milleks oli keedukartul, tomati-kurgi salat, šašlõkk, grillribi. Metsas maitseb ikka kõik toit teisiti. Lõpuks oli kell juba nii palju, et oli aeg end punasesse riietuda, et nende pulmad uuesti läbi mängida. Kuna meid oli palju, siis tegime ühe värava, kus nad läbi lähevad, ümisedes samal ajal pulmamarssi. Kõik nägi välja nagu õiges pulmas, sest oli nii paaripanija, pruutneitsi, lilleneiu, kui ka sõrmused, mis oli tehtud nipukatest. Peale tseremooniat toimus ka noorpaari õnnitlemine ning heade soovide jagamine. Peale pidulikku osa suunduti telkide poole, kus võeti noorpaari terviseks (nii tehakse ju õiges pulmas ka :)). Söödi isegi head kooki, mis külakostiks toodi. Kurkse ajaloos toimus esmakordselt selline pulma tseremoonia, mis oli osaliste jaoks emotsionaalne. 


Kuna päev oli väga lõbus ja tore, siis tänanegi päev lõppes saunaga, mis oli sama hea kui eilne. Ainult selle erinevusega, et täna sadas vihma, mis oli külmem kui merevesi. Täna oli sauna külastajaid kokku 7 ja kõik nautisid seda ning kiitsid taevani. Eilne proovi sauna jaoks tehti üks korvitäis kive soojaks ning suutsin selle ilusti vastu pidada (ühest korvist sai kaks sauna korda) aga täna tehti kaks korvi ja teise korvi viimane kord jäi võtmata, sest lihtsalt hakkas vastu. Kuna tänane ilm oli väga kehva ning vihmane, siis peale sauna istuti enamik aega katusealuste all. Kuna lõunast oli veel kartulit järgi jäänud, siis äi praadis neid, mis tulid väga head ja maitsvad. Kuna tänane ilm oli väga kehva, siis mindi ka üsna vara magama võrreldes eilsega. Muidugi oli täna viina napsutajaid vähem, sest mõnel oli eilsest veel hommikulgi paha olla :D. 

Pühapäeva hommik käes algas hommikusöök taaskord kohvi ja võikudega. Kuna reedel ja eile lohetada ei saanud, siis püüdsime seda teha täna, mis aga paraku oli kohati väga keeruline, sest tuul oli puhanguline. Andrused said üldiselt väga hästi hakkama. Minul oli aga mingi imelik lohe, mis ei võtnud lihtsalt tuult alla. Nii kui üles sain lendas kohe alla ja äi oli see, kes sellega pihta sai :). 

Lõpuks hakkasime asju kokku panema, sest ilm oli kahtlane. Pigem saada asjad kuivalt autosse kui märjana.

Koduteel olles on saanud meie tavaks see, et kui Kurksest koju sõidame käime alati Kusti poest jäätist ostmas. Seda tegime ka seekord. 

Kodus ootas meid veel üks üllatus. Reedel kui kodust lahkusime olid aknal kõik tomatid rohelised aga kui pühapäeval koju tulime olid kaks juba punased. Sellised asjad teevad iga põllumehe rõõmsaks :).
Meie esimesed nunnud :)
Vot selline lahe puhkus oli seekord Kurkses. 

Nüüd saan nädala taaskord tädi kohustusi täita, mis on minu jaoks suur au. Täna on veel see päev kui näen üle pika aja oma isa. Päev möödus väga ruttu ja meeleolukalt. Isa kinkis mulle ühe väikese armsa karbikese väikese meenega. Väikesed asjad on need, mis teevad rõõmsaks. Saime rääkida nii maast kui ilmast ja lihtsalt päeva nautida. Tutvustasin isale piirkonda, kus ma elan.  Lõpuks oli aeg nii kaugel, et oli aeg isa ära saata, mis oli emotsionaalselt väga raske. Eks ma olen oma isa tütar ja sellepärast said pisarad minust võitu. Iseloomult olen ma väge emotsionaalne ja see oli minu jaoks tõesti raske. Lõpuks lehvitasin talle ja saatsin õhumusi ning ta vastas samaga. Nii ta lõpuks läinud oligi, minule kurbus südamesse.

Homme ja reedel olen ma aga tööl ning nädalavahetuseks lähen Läänemaale. 

Taaskord mõned pildid:

Kala on valmis küpsemisele minema
Saun juba püsti ja mina teen tööd nagu mesilane
Nane ja kolm meest. Esimese päeva saunalised :)
Esimesed lestad :)
Lõke valmib
Lihtsalt vapustav päikeseloojang
Pulmaväravad
Pulmalised
...ja nii nad uuesti paari pandi
Saunaliste jalatsid kuivavad
Kusti poe saak
Isa ja tütre päev
Päikest,
Marve

reede, 17. juuli 2015

Juhuuuu

Terekest Teile,

kes Te minu blogi loete või vaatate.

Annan teada, et täna on see päev kui minu blogi vaatamisi on kokku 1004. Tahtsin teha küll postituse, siis kui täitub 1000 vaatamist aga 4 siia sinna ei ole mingi määraja. Olen väga rõõmus selle üle.

Aitäh Teile, et olete minuga.

Nüüd aga Kurkse jaoks viimaseid asju pakkima ja järgmine kord juba sellest, kuidas see möödus. Tundub, et tuleb väga äge puhkus, aga sellest juba järgmine kord.

Olge mõnusad ja nautige päikest,
Marve

kolmapäev, 15. juuli 2015

Raily sünnipäev

Terekest,


Seekord sellest, kuidas möödus minu reis Hiiumaal.

Neljapäeval pakkisime taaskord auto hädavajalikuga, et reede õhtul saaks kohe minema hakata kui härra töölt tuleb.

Reede käes ja pikka juttu ei olnudki. Panime Marcuse ratta peale, härra vahetas ruttu riided ning startisime17.45. Tahtsime 19.00. praamile jõuda aga ilmselgelt see ei õnnestunud, sest ikkagi reede ning Hiiumaal oli palju tahtjaid. Meil läks aga õnneks ning jõudsime õigel ajal pileti järtsu, sest 20.30. praami pealt jäi taaskord autosid maha. Õnneks saime viimaste seas peale. Nagu eelmine kord kirjutasin, siis oli reedeks plaan olemas. Plaaniks oli naistega Carriba clubi külastada, sest õel oli sünnipäev. Mehed jäid koju lapsi vaatama. Õe juurde Emmastesse jõudes oli Oliver (õepoeg) meile rattaga vastu tulnud koos ühe siilikesega, kes tegelikult uitas oma pead. Maja ette jõudes sättisime Railyle aga ühe väikese üllatuse, milleks oli koogile põlema pandud küünlad 30. Tuppa jõudes laulsime talle sünnipäeva laulu, mis oli väga armas ning lihtne üllatus. 

Mina aga hakkasin nüüd ruttu sättima, sest teised olid juba valmis. Pidu Carribas möödus nii ja naa. Me ei olnud saanud lauda istudagi kui ettekandja meile šotid kandikult lauale valas. Nii ujus meie laud nii šottidest kui ka ühest koksist, mis selle tagajärjel ümber läks. Joogid lauas jäime head muusikat ootama, mille saatel tantsida aga no mida ei olnud seda ei olnud. Ma isegi ei tea kuidas me suutsime seal kella 03.00 vastu pidada, sest muusika oli ikka alla igasugust arvestust. Õde arvas, et veel võiks Luige baari minna aga meie õnneks või õnnetuseks oli see kinni ja nii võtsimegi suuna koju. Koju jõudsime kelle 04.00. Mehed olid aga pool tundi enne meid magama läinud. Nemad põletasid ja õnnistasid sisse uut PÕRSA :) grilli. 

Laupäeval ärkasime selle peale, et õde Maily, õemees Marek ja Marcus Cesar jõudsid õe juurde. Kuna kell oli juba 11.00. ning õed sättisid end ilusaks, et Nurste krossile minna, mis algas 12.00. Mina olin aga võtnud seisukoha, et ma ei lähe, sest see on rohkem meeste värk. Mitte, et see mulle ei meeldiks, aga lihtsalt tundsin, et ma ei taha täna minna. Nii jäidki õed tihedad (mina ja Maily) Emmaste. Ma ütleks, et meil oli väga hea olla, sest samal ajal kui teised krossi vaatasid kasutasime meie juhust ja keerasime magama. Mingi aeg tuli õde koos Oliveriga krossilt ära, sest sünnipäevaks oli vaja ka ettevalmistusi teha. Nii käisimegi Railyga veel viimasel shoppingul. Asjad ostetud ning autosse pandud ütleb Oliver mulle:,, Lähme meie Kati kohvikusse sööma, sest ma ei ole kaks päeva korralikult süüa saanud :)." No eks see oli tegelikult naljaga pooleks öeldus, sest temal on nii hoolitsevad vanemad, kes ikka kodus süüa teevad. Lihtsalt tahtis sinna sööma minna, mille vastu ei olnud mul midagi. Nii saimegi Oliveriga Kati Söögitoas mõnusalt aega veeta. Oliver võttis omale friikad vinkudega ning lõpuks pannkoogid moosiga ja mina jäätisega. Väga mõnus oli kahekesi kohvikus aega veeta, sest seal tuli välja see, et Oliver on juba suureks ning arukaks poisiks kasvanud, sest ta rääkis minuga nagu täiskasvanuga. Väga lahe tädi ja õepoja date oli sellel päeval. 

Kõhud mõnusalt täis söödud sammusin Raily juurde ning Oliver läks oma sõprade juurde. Kuna venna Riho pidi ka tulema ja kell oli juba 16.00. läbi, siis küsisin tuppa jõudes:,, Kas Riho polegi veel jõudnud?" Tuli välja, et ta on täitsa kohale jõudnud aga pidi suuremas poes shoppama :). Ei läinudki palju aega mööda kui venna sisse astus. Venna otsis poodi selleks, et osta õele lilled. Nii arutaski Riho punased roosid paberist lahti ja kinkis need oma õele. Nii lahe nüüd olidki kõik õed-vennad koos. Lobisesime natuke aega kui äkki Riho uuris, kus mehed on? Kuna mehed olid alles krossil, siis vahetas venna riided, ning sõitis ka sinna. Kuna Eidolt (õemees) oli palutud, et ta ühe pulmarongi kell 18.00. maha võtaks, siis nad ei olnudki krossi lõpuni, mis lõppes natuke õnnetult. Kuna külastajate vahel loositi välja üks auto ning loosis osalesid 10 inimest. Selleks ajaks kui finaliste nimetati olid Eido ja Oliver juba ära tulnud, mis oli natuke kurb, sest just nende nimed tõmmati sealt välja. Kuna neid kumbagi kohal ei olnud, siis võeti järgmised nimed :(. Sinna see auto võit läks aga mis teha. Õnneks läks pulmarongi peatamisega kõik hästi. Õemees Marek oli korjanud isegi pruudile lilled. Lõpuks kui mehed koju jõudsid olid nad ülekere mudased ning väsinud. Venna Riho oli veel nii tragi, et tema käis Oliveriga ja Marcusega jalkat mängimas. Väga armas oli vaadata kuidas onu oma õepoegadega aega veetis.


Kõik asjad valmis sätitud ja tehtud jõudis lõpuks kätte õhtu tipphetk, milleks oli külaliste saabumine. Külalised tulid umbes 19.30. paiku. Külalistele pakuti sooja vokki nii juurviljadega kui ka kartulitega. Kuna külalisi oli palju, siis sellest vokist ei jätkunud. Nüüd oli see koht, kus mindi värskeid kartuleid tooma, et uut sooja sööki teha. Te ei kujuta ette kui hea oli see vokk, sest sinna lisati veel kodust tilli ning sibulat ja praeti kuldseks. Mmmm... keele viis alla kohe. Pidu kodus möödus hästi. Sai palju naerda ja lihtsalt üheskoos istutud. No muidugi saime juuksekollidega (need mingid suured putukad ja kui juustesse lendavad, siis on neid sealt raske kätte saada) võidelda, sest neid oli seal tõsiselt palju. Railyle kingiti üks lahe lillepott, mille ma teeks endalegi, kui mul oleks seda vaid kuhugi panna.


Pühapäeva hommik käes ning õemees Marek tuli ajas meid nõksa enne 13.00. üles ja teavitas:,,Kui kohe ärkate, siis sätime end 14.30. praamile." Mõeldud tehtud ning kogu meeskond, kes magasid said maast lahti. Need olid ühed kiiremad liigutused, sest asjad oli vaja ruttu kokku panna ning natuke tahtsime süüa ka. Kuna Sannu sai omale uue iPhone 6, siis venna Riho arvas, et ta läheb ja ostab ka homme endale selle. Ma siis ütlesin talle naljaga:,,Osta oma õele ka, siis juba selline, kui sa endale ostad." Mille peale õemees Marek:,,Osta, siis juba kõigile. Mine lihtsalt poodi ja küsi kohe pool kilo õunu ." :). Meil nalja kui palju. Enne seda veel kui sadama liikuma hakkasime käis osa rahvast Heido burgerit söömas. Asjad koos hakkasime lõpuks liikuma. Sadamasse jõudsime 14.15. ning ilmselgelt ei saanud me sellele praamile, sest autosid oli palju, kes tahtsid mandrile saada. Nii istusimegi seal senikaua kuni lõpuks saime 17.30. praamile. Vähe sellest, et oli pühapäev ja sadamas oli rahvast palju juhtus meiega veel selline kummaline lugu, kus teenindaja käitus inimestega väga üleolevalt. Üks mees tahtis süüa saada, mille peale müüja talle ütles:,,Ma võin teile teha aga te ei jõua seda nagunii ära süüa." No see ei ole nüüd küll tema asi kas jõuab või mitte. Sellest veel ei piisanud. Üks naine tellis omale ning mehele kohvi. Kui klient küsima tuli, millal ta oma kohvi saab, siis selle peale vastas talle müüja:,,Kuna inimesi on palju, siis ma ei jõua filtrit vahetada, seega ei saa sulle su kahte kohvi ka teha." No tere hommikus, ausõna. Nii käitutakse klientidega, kes tahavad lihtsalt natuke süüa ning kohvi juua. Enne seda kui järjekord meieni jõudis pandi lõpuks lihtsalt köök kinni, sest kokk ei jõu süüa teha. No kuulge. Kas te olete esimest päeva tööl ja ei tea, et suvi on ning võivad tekkida pikad järjekorrad. Tehke rohkem ettevalmistusi ja muud polegi vaja. Ühesõnaga see Heltermaa sadama putka oli taaskord alla igasugust arvestust ja see kuidas käituti oli ikka väga nõme. 

Kuna sadamast süüa ei saanud, siis sõime praamil. Seal sai ilusti süüa aga polnud kohta kus süüa, sest rahvast oli nii palju ning lauad olid hõivatud. Lõpuks saime ühe toreda naise lauda, kes lubas meil oma söögid ära süüa ning vabastas isegi ühe tooli, mille peal oli tema kott. Headus polegi veel täitsa kadunud. Aitäh sellele võõrale, kes meile koha vabastas.

Enne veel kui päris koju sõitma saime hakata käisime ema juurest läbi. Sõime seal oma aia magusaid maasikaid, lobisesime natuke ning lõpuks hakkasime minema, sest kelle hakkas 20.00. saama. Kuna ilm oli ilus, siis kasutasime juhust ja tegime ilusaid pilte heinapallidel.


Vot selline vahva ja tore reis oli meil Hiiumaal. Postitus läks küll pikaks aga usun, et Teil oli tore lugeda. 

Nüüd mõned pildid:

Orgunnisime Oliveriga laupäeval veel ühe väikese üllatuse

Vend saabus
Palju õnne õeke
Venna mängib jalgpalli
Mehed hoiavad kokku
Õde sirgendab juukseid laupäevaseks peoks
Hehee siga. Sea grillist oli pildile ainult nägu jäänud.
šašlõkki vardasse ajamas
Selline lillepott kingiti õele
Õed-vennad koos, koos õelastega. Sander on ainult puudu
Oma ägeda ja laheda suure vennaga
Lollusi me oskame teha. Tädi oma õepoegadega
Praami järtsus
Minu aare
Ainult plätud on alles jäänud
Kohtasime selliseid toredaid kudrutajaid
Sõnu polegi vaja
Leidsin ühe sulekese
Lihtsalt meeldib
Oliver sai oma friikad vinkudega
Pannkook moosi ja jäätisega on hea
Praami järtsus
Seekord jälle palju pilte aga seda huvitavam. Järgmine kord juba natuke sellest kuidas möödusid minu tööpäevad ning uus minipuhkus Kurkses.

Aitäh, et olete minuga.
Päikest

Marve

neljapäev, 9. juuli 2015

Jipikajeee

Jipikjeeee,

Nädal on möödunud töökalt ja tublisti.

Esmaspäeval hakkasin lõpuks kappe koristama ja asju revideerima. Kui härra koju jõudis oli tema üllatus suur kuna ta ei mahtunud tuppa, sest kõik asjad olid põrandal laiali :).

Teisipäeval käisin ma aga esimest korda verd andmas, mille üle olin ülimalt õnnelik. Kuidas mul seal läks saab lugeda siit.

Eile hommik algas aga õnnetult, sest saatsin Marcuse koju. Eks olin juba harjunud sellega, et mul on kodus üks suur laps, kellega pean kogu aeg arvestama. Eile oli veel Aime sünnipäev kellele ma helistasin ja laulsin õnnesoovi laulu. No, eks ma olen natuke kiiksuga tädi, aga ma meeldin endale selliste väikeste kiiksudega. Väga hea meel oli Aime häält kuulda ja muidugi uudiseid tema tütrest. Tütar kui sa seda postitust loed, siis tea et olen mõtetes sinuga ja soovin sulle kõike head ning kõike kõige paremat. Sa oled väga, väga tubli ning üheskoos suudame selle raskuse ületada. Saadan sulle suured soojad kallistused ja tea, et sa oled väga kallis. Tea, et olen alati su jaoks olemas kui sa seda vajad.

Tänanegi päev möödus toimetades ning lõbusates toonides, sest täna on mu õel Railyl juubel. Jipikajjeeee PALJU, PALJU ÕNNE SULLE MU KALLIS ÕEKE. Temagi ei pääsenud oma sünnipäeva laulust :).

Täna käisin veel Andri vanaemaga sõitmas, mis oli väga tore, sest vana sai sinna kuhu ta soovis, mis kõige tähtsam sai lihtsalt õue. Tore kui saan selliste väikeste asjadega rõõmu valmistad. Sellega ei ole mu päev veel lõppenud. Täna käis veel Liisu (Andri onutütar) geelküünte hoolduses, mis venis natuke pikemaks, sest tippe oli vaja vahetada. Sellised roosakad küüned sai Liisu seekord.



Ikka veel ei ole minu päev läbi, sest nüüd hakkan pakkima asju, mida ma Hiiumaale kaasa võtan. Homme on see päev, kui läheme Andri ja vennaga õele külla. Mõned plaanid on juba olemas, mis ette võtame aga sellest juba järgmine kord.

Järgmine kord saabki lugeda sellest, kuidas möödus minu õe juubel ning sellest, kuidas on üle pika aja tööl olla (olen puhanud alates 01.06 kuni selle pühapäevani, siis teen 2,5 päeva tööd ning puhkan veel nädala, siis teen 2,5 päeva tööd ja jälle PUHKAN:)). Küll ma olen ikka hea ameti valinud.

Päikest,
Marve

Nädalavahetus Kurkses


Hei, hei.

Enne seda kui kirjutan oma Kurkse puhkusest, siis annan veel teada, et lõpuks ometi olen ka Eesti Lasteaednike Liidu ametlik liige. Olen sellele taaskord ammu mõelnud, et võiksin seda teha, aga nüüd on tehtud. 

Nüüd sellest kuidas möödus meie puhkus Kurkses.

Neljapäeval hakkasime juba autot pakkima, et reedel saaks kohe minema hakata kui härra töölt tuleb.

Reede käes, hinges ärevus ja ootus. 16.00 paiku käisin vennal Harutee bussipeatuses vastas, peale seda võtsime veel poest mõned asjad ja hakkasime Tutale sõitma. Uskuge või mitte aga ummiku tõttu jõudsime koju 17.15. No nüüd läks meil kiireks, sest viisin ruttu Andri vanaemale asjad ära, mis ta poest soovis, siis lippasin koju, et viimased asjad kokku panna enne härra tulekut. Ei läinudki kaua kui härra koju jõudis. Viimased toimetused ning pakkimised tehtud startisime kodust 18.05. 

Kurkse jõudes oli meie õnneks koht vaba ja hakkasime laagrit üles panema. Laager üleval, telgid püsti hakkasime puhkust nautima. Veel sellest, et eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas ma ühed liivakotid õmblesin varikatuse raskusteks. Nüüd pildid sellest ja võin öelda, et need igati õigustasid ennast ja hoidsid ilusti meie varikatust paigal. Seega ärge kulutage raha raskuste pelae vaid õmmelge ise.

Kasutasin teksade sääre, õmblesin kokku ja täitsin liivaga.

Õhtul grillisime ja tundsime end lihtsalt mõnusalt. Pean rääkima ka ühe nalja kuidas me avasime kurgipurki, mille vend oli kaasa võtnud. Kuna meil avajat ei olnud, siis võttis Andri selle enda kätte ja lõi sellele küünarnukiga peale, et õhk välja tuleks. No muidugi tuli ka aga sellest oli vähe abi, sest kaas oli veel peal. Nüüd tulin mina ning tahtsin neid aidata lüües suure noaga kaane pihta aga meie õnnetuseks lõin ma sellesse suure augu :). Nüüd oli vaja kaas kätte saada, mille peale avastas Andri, et tal on autos mingid näpitsad, millega saaks selle peale ära tirida. Mõeldud, tehtud ja saimegi kurke sööma hakata :).

Nii avatakse metsas purke :)
Õhtusöök
Marcusel on lihtsalt nii hea nägu
Kõhud täis ja meel hea olime mere ääres. Mehed loopisid lutsu ning mina vaatasin niisama ja nautisin loojuva päikese võlusid. Õhtu mere ääres lõppes ühte topsikut kividega loopides, mis oli väga äge ja lahe.

Tops, mida loopisime kividega

Mehed lutsu loopimas

Päikeseloojang vol 1
Päikeseloojang vol 2

Laupäeva hommik algas mõnusa pätikohviga ja võikudega. Peale seda veetsin päeva mere ääres päikest võttes. Samal ajal oli hea ristsõnu lahendada ja näha kolme meest, kes nautisid vett nagu hülged. Meie Marcus nautis vett nagu kala. Lõunaks tegime head külmasuppi keefirist ja emme tehtud peedikuubikutest. No küll oli ikka hea. Kuna Maku keefirit ei joo, siis tema sõi paljast peeti :). Lõuna söödud sai jälle päikest nautida. 

Õhtul tulid meile külalised kelleks oli Andri pere ja tema tädi. Õhtu möödus väga meeleolukalt. Poolakad tahtsid teada, kus on liivarand aga seda on sealt raske leida. Õhtusöögiks tegime kartulit ja kõrvale sõime heeringat. Päris hea oli kui aus olla. Söödud, lobisetud hakkasime grillima.

Pühapäeva hommik algas taaskord pätikohviga ja mõne võikuga. Tublimad olid juba üleval ja nautisid päikest koos kohviga mere ääres. Andri tädi oli hoopis kaval ja läks oma tooliga merre. Kuna päike oli mõnus ja pilvi ei olnud, siis otsustasin oma ristsõna ning pihustava pudeli tuua (see oli täidetud mereveega, et saaks ennast kasta), et päikest võtta. Päikest saime täna muidugi palju kohe niipalju, et õhtul enam päikest ei kannatanud. Väike Marcus põletas oma turja, vend jalad ja Andri käed. No võib öelda, et suvi on asja ette läinud, sest päikest on saadud. Veel võin öelda, et minu suve hooaeg on avatud, sest sain tuulelohet lennutada, mis on minu üks lemmiktegevusi suvel. Sain proovida ka professionaalset lohet, mis oli minu jaoks võõras, sest see ei teinud sellist häält nagu teeb minu oma. No eks ma olen harjunud oma lohe häält kuulama ja eks mul tavaline jyski lohe. 

Lohetajad
Marcuse esimene lohetamine
Binokliga saab vihmavarju all ka vaadata. Pilt sellest kui me enam päikest ei kannatanud.
Maily ja Marek midagi nüüd teile. Ma ei tea kas Maku rääkis teile aga ta lohetas elus esimest korda. Pean tunnistama, et tal tuli see väga hästi välja. Seega Maily ja Marek nüüd on aeg Makule tuulelohe osta, et ta harjutada saaks :). Teadmiseks teile, et ta lohetas profi omaga. 


Selline vahva puhkus Kurkses,

Olge tublid ja nautige suve,
Marve

teisipäev, 7. juuli 2015

Aitab hullamisest, läheme verd andma.

Tere Teile,

Tahan jagada Teiega seda, mis on ammu mu mõtetes olnud aga julgusest on puudu jäänud.

Eile Keilas sõites nägin doonoritelki ning mõtlesin, et lähen ja annetan verd. Mingil põhjusel lõi mul seest kõhedaks ja sõitsin koju. Kodus olles mõtlesin muudkui sellele ja lõpuks jõudsin endas arusaamisele, et ma pean seda tegema.

Hommikul ärgates olin põnevil ja ärevil, sest olin otsustanud. Hommikusöögiks tegin endale ja Marcusele putru, panime peale banaani ning kõrvale jõin mõnusa tassi kohvi (suhkruta ja piimata). Tegin endale näo pähe ehk värvisin ripsmed ja kulmud ning olingi valmis. Autosse istudes oli mul veel rohkem ärevus sees kui hommikul, sest ma tahtsin olla esimest korda doonor aga ma ei tea, mis mind ees ootab.

Kohale jõudes olin ma juba maha rahunenud, sest tagasiteed enam polnud. Nüüd tuli see tee läbida. Registreeritud, leht haiguste kohta täidetud, suunati mind verd andma (näpust). Seal sain teada, et minu veregrupp on 0 ja kõik asjad on korras. Te ei kujuta ette kui hea oli seda kuulda. Sealsed paberid ka täidetud suunati mind mahla jooma. Pidin jooma kolm topsi mahla samal ajal kui minu asju vere andmiseks ette valmistati. Mahl joodud, asjad valmis pandud, kutsus õde mind lõpuks enda juurde. Õde, kes minuga tegeles oli ääretult soe ja sõbralik, mille üle oli mul väga hea meel. Õde küsis mu käest:,, Miks te otsustasite verd tulla andma?". Ütlesin arstile: ,,Kuna olen seda ammu mõelnud teha aga nüüd saan aru kui vajalik see on, sest kunagi ei tea, millal seda vaja läheb." Nii läkski sujuvalt jutt minu õe peale, mille peale õde mulle ütles:,, Kui teil on õega ühine veregrupp, siis võib juhtuda, et ta saab vajadusel sinu verd." Te ei kujuta ette kuidas need öeldud sõnad mulle hinge ning südamesse läksid.

Veri ilusti antud pidin minema tädi juurde, kus sain omale meelepärase meene valida. Meeneid oli seal omajagu aga mina valisin omale ühe ilusa tassi. Meene valitud suunati mind kohvi ja küpsise lauda. See on pigem koht, kus saab natuke puhata ning kosuda ja vajadusel antakse esmaabi kui paha peaks hakkama. Enesetunne oli mul hea ja nii tõusin püsti, et suunduda loosi lauda. Seal pidin veeretama täringuid ja sain kingituseks ühe päevituskreemi ja veel sain valida ühe mahla. Kingitused käes ütles mulle üks poiss, kes seal seisis:,, Tegite õige valiku. Aitäh Teile, soovime Teile ilusat suve." Mina tänasin ja astusin südames õnnetunne telgist välja ning võtsin suuna koju.

Ma olen väga õnnelik selle üle, et ma selle tee ette võtsin ja oma hirmust ning kartusest üle sain. 

Teie, kes te tänast postitust lugesite, mõelge sellele kui lihte on tegelikult teha head ja see ei maksa midagi. 

Hoidke ja armastage oma lähedasi ning ärge kartke öelda, et nad on teile kallid. 


Minu valitud meene.
Võeti natuke verd.
Sõrmest ja veenist haavatud.

Olen sellega täitsa nõus.
,,Õnnelik on see, kes elab oma saatusega rahul olles"

Marve

Minu hirmud

Hei, hei, Olen mõelnud mitmeid postitusi jagada, aga nii kui arvuti taha istun ja neid kirjutama hakkan pean need mingil põhjusel pooleli ...