kolmapäev, 15. juuli 2015

Raily sünnipäev

Terekest,


Seekord sellest, kuidas möödus minu reis Hiiumaal.

Neljapäeval pakkisime taaskord auto hädavajalikuga, et reede õhtul saaks kohe minema hakata kui härra töölt tuleb.

Reede käes ja pikka juttu ei olnudki. Panime Marcuse ratta peale, härra vahetas ruttu riided ning startisime17.45. Tahtsime 19.00. praamile jõuda aga ilmselgelt see ei õnnestunud, sest ikkagi reede ning Hiiumaal oli palju tahtjaid. Meil läks aga õnneks ning jõudsime õigel ajal pileti järtsu, sest 20.30. praami pealt jäi taaskord autosid maha. Õnneks saime viimaste seas peale. Nagu eelmine kord kirjutasin, siis oli reedeks plaan olemas. Plaaniks oli naistega Carriba clubi külastada, sest õel oli sünnipäev. Mehed jäid koju lapsi vaatama. Õe juurde Emmastesse jõudes oli Oliver (õepoeg) meile rattaga vastu tulnud koos ühe siilikesega, kes tegelikult uitas oma pead. Maja ette jõudes sättisime Railyle aga ühe väikese üllatuse, milleks oli koogile põlema pandud küünlad 30. Tuppa jõudes laulsime talle sünnipäeva laulu, mis oli väga armas ning lihtne üllatus. 

Mina aga hakkasin nüüd ruttu sättima, sest teised olid juba valmis. Pidu Carribas möödus nii ja naa. Me ei olnud saanud lauda istudagi kui ettekandja meile šotid kandikult lauale valas. Nii ujus meie laud nii šottidest kui ka ühest koksist, mis selle tagajärjel ümber läks. Joogid lauas jäime head muusikat ootama, mille saatel tantsida aga no mida ei olnud seda ei olnud. Ma isegi ei tea kuidas me suutsime seal kella 03.00 vastu pidada, sest muusika oli ikka alla igasugust arvestust. Õde arvas, et veel võiks Luige baari minna aga meie õnneks või õnnetuseks oli see kinni ja nii võtsimegi suuna koju. Koju jõudsime kelle 04.00. Mehed olid aga pool tundi enne meid magama läinud. Nemad põletasid ja õnnistasid sisse uut PÕRSA :) grilli. 

Laupäeval ärkasime selle peale, et õde Maily, õemees Marek ja Marcus Cesar jõudsid õe juurde. Kuna kell oli juba 11.00. ning õed sättisid end ilusaks, et Nurste krossile minna, mis algas 12.00. Mina olin aga võtnud seisukoha, et ma ei lähe, sest see on rohkem meeste värk. Mitte, et see mulle ei meeldiks, aga lihtsalt tundsin, et ma ei taha täna minna. Nii jäidki õed tihedad (mina ja Maily) Emmaste. Ma ütleks, et meil oli väga hea olla, sest samal ajal kui teised krossi vaatasid kasutasime meie juhust ja keerasime magama. Mingi aeg tuli õde koos Oliveriga krossilt ära, sest sünnipäevaks oli vaja ka ettevalmistusi teha. Nii käisimegi Railyga veel viimasel shoppingul. Asjad ostetud ning autosse pandud ütleb Oliver mulle:,, Lähme meie Kati kohvikusse sööma, sest ma ei ole kaks päeva korralikult süüa saanud :)." No eks see oli tegelikult naljaga pooleks öeldus, sest temal on nii hoolitsevad vanemad, kes ikka kodus süüa teevad. Lihtsalt tahtis sinna sööma minna, mille vastu ei olnud mul midagi. Nii saimegi Oliveriga Kati Söögitoas mõnusalt aega veeta. Oliver võttis omale friikad vinkudega ning lõpuks pannkoogid moosiga ja mina jäätisega. Väga mõnus oli kahekesi kohvikus aega veeta, sest seal tuli välja see, et Oliver on juba suureks ning arukaks poisiks kasvanud, sest ta rääkis minuga nagu täiskasvanuga. Väga lahe tädi ja õepoja date oli sellel päeval. 

Kõhud mõnusalt täis söödud sammusin Raily juurde ning Oliver läks oma sõprade juurde. Kuna venna Riho pidi ka tulema ja kell oli juba 16.00. läbi, siis küsisin tuppa jõudes:,, Kas Riho polegi veel jõudnud?" Tuli välja, et ta on täitsa kohale jõudnud aga pidi suuremas poes shoppama :). Ei läinudki palju aega mööda kui venna sisse astus. Venna otsis poodi selleks, et osta õele lilled. Nii arutaski Riho punased roosid paberist lahti ja kinkis need oma õele. Nii lahe nüüd olidki kõik õed-vennad koos. Lobisesime natuke aega kui äkki Riho uuris, kus mehed on? Kuna mehed olid alles krossil, siis vahetas venna riided, ning sõitis ka sinna. Kuna Eidolt (õemees) oli palutud, et ta ühe pulmarongi kell 18.00. maha võtaks, siis nad ei olnudki krossi lõpuni, mis lõppes natuke õnnetult. Kuna külastajate vahel loositi välja üks auto ning loosis osalesid 10 inimest. Selleks ajaks kui finaliste nimetati olid Eido ja Oliver juba ära tulnud, mis oli natuke kurb, sest just nende nimed tõmmati sealt välja. Kuna neid kumbagi kohal ei olnud, siis võeti järgmised nimed :(. Sinna see auto võit läks aga mis teha. Õnneks läks pulmarongi peatamisega kõik hästi. Õemees Marek oli korjanud isegi pruudile lilled. Lõpuks kui mehed koju jõudsid olid nad ülekere mudased ning väsinud. Venna Riho oli veel nii tragi, et tema käis Oliveriga ja Marcusega jalkat mängimas. Väga armas oli vaadata kuidas onu oma õepoegadega aega veetis.


Kõik asjad valmis sätitud ja tehtud jõudis lõpuks kätte õhtu tipphetk, milleks oli külaliste saabumine. Külalised tulid umbes 19.30. paiku. Külalistele pakuti sooja vokki nii juurviljadega kui ka kartulitega. Kuna külalisi oli palju, siis sellest vokist ei jätkunud. Nüüd oli see koht, kus mindi värskeid kartuleid tooma, et uut sooja sööki teha. Te ei kujuta ette kui hea oli see vokk, sest sinna lisati veel kodust tilli ning sibulat ja praeti kuldseks. Mmmm... keele viis alla kohe. Pidu kodus möödus hästi. Sai palju naerda ja lihtsalt üheskoos istutud. No muidugi saime juuksekollidega (need mingid suured putukad ja kui juustesse lendavad, siis on neid sealt raske kätte saada) võidelda, sest neid oli seal tõsiselt palju. Railyle kingiti üks lahe lillepott, mille ma teeks endalegi, kui mul oleks seda vaid kuhugi panna.


Pühapäeva hommik käes ning õemees Marek tuli ajas meid nõksa enne 13.00. üles ja teavitas:,,Kui kohe ärkate, siis sätime end 14.30. praamile." Mõeldud tehtud ning kogu meeskond, kes magasid said maast lahti. Need olid ühed kiiremad liigutused, sest asjad oli vaja ruttu kokku panna ning natuke tahtsime süüa ka. Kuna Sannu sai omale uue iPhone 6, siis venna Riho arvas, et ta läheb ja ostab ka homme endale selle. Ma siis ütlesin talle naljaga:,,Osta oma õele ka, siis juba selline, kui sa endale ostad." Mille peale õemees Marek:,,Osta, siis juba kõigile. Mine lihtsalt poodi ja küsi kohe pool kilo õunu ." :). Meil nalja kui palju. Enne seda veel kui sadama liikuma hakkasime käis osa rahvast Heido burgerit söömas. Asjad koos hakkasime lõpuks liikuma. Sadamasse jõudsime 14.15. ning ilmselgelt ei saanud me sellele praamile, sest autosid oli palju, kes tahtsid mandrile saada. Nii istusimegi seal senikaua kuni lõpuks saime 17.30. praamile. Vähe sellest, et oli pühapäev ja sadamas oli rahvast palju juhtus meiega veel selline kummaline lugu, kus teenindaja käitus inimestega väga üleolevalt. Üks mees tahtis süüa saada, mille peale müüja talle ütles:,,Ma võin teile teha aga te ei jõua seda nagunii ära süüa." No see ei ole nüüd küll tema asi kas jõuab või mitte. Sellest veel ei piisanud. Üks naine tellis omale ning mehele kohvi. Kui klient küsima tuli, millal ta oma kohvi saab, siis selle peale vastas talle müüja:,,Kuna inimesi on palju, siis ma ei jõua filtrit vahetada, seega ei saa sulle su kahte kohvi ka teha." No tere hommikus, ausõna. Nii käitutakse klientidega, kes tahavad lihtsalt natuke süüa ning kohvi juua. Enne seda kui järjekord meieni jõudis pandi lõpuks lihtsalt köök kinni, sest kokk ei jõu süüa teha. No kuulge. Kas te olete esimest päeva tööl ja ei tea, et suvi on ning võivad tekkida pikad järjekorrad. Tehke rohkem ettevalmistusi ja muud polegi vaja. Ühesõnaga see Heltermaa sadama putka oli taaskord alla igasugust arvestust ja see kuidas käituti oli ikka väga nõme. 

Kuna sadamast süüa ei saanud, siis sõime praamil. Seal sai ilusti süüa aga polnud kohta kus süüa, sest rahvast oli nii palju ning lauad olid hõivatud. Lõpuks saime ühe toreda naise lauda, kes lubas meil oma söögid ära süüa ning vabastas isegi ühe tooli, mille peal oli tema kott. Headus polegi veel täitsa kadunud. Aitäh sellele võõrale, kes meile koha vabastas.

Enne veel kui päris koju sõitma saime hakata käisime ema juurest läbi. Sõime seal oma aia magusaid maasikaid, lobisesime natuke ning lõpuks hakkasime minema, sest kelle hakkas 20.00. saama. Kuna ilm oli ilus, siis kasutasime juhust ja tegime ilusaid pilte heinapallidel.


Vot selline vahva ja tore reis oli meil Hiiumaal. Postitus läks küll pikaks aga usun, et Teil oli tore lugeda. 

Nüüd mõned pildid:

Orgunnisime Oliveriga laupäeval veel ühe väikese üllatuse

Vend saabus
Palju õnne õeke
Venna mängib jalgpalli
Mehed hoiavad kokku
Õde sirgendab juukseid laupäevaseks peoks
Hehee siga. Sea grillist oli pildile ainult nägu jäänud.
šašlõkki vardasse ajamas
Selline lillepott kingiti õele
Õed-vennad koos, koos õelastega. Sander on ainult puudu
Oma ägeda ja laheda suure vennaga
Lollusi me oskame teha. Tädi oma õepoegadega
Praami järtsus
Minu aare
Ainult plätud on alles jäänud
Kohtasime selliseid toredaid kudrutajaid
Sõnu polegi vaja
Leidsin ühe sulekese
Lihtsalt meeldib
Oliver sai oma friikad vinkudega
Pannkook moosi ja jäätisega on hea
Praami järtsus
Seekord jälle palju pilte aga seda huvitavam. Järgmine kord juba natuke sellest kuidas möödusid minu tööpäevad ning uus minipuhkus Kurkses.

Aitäh, et olete minuga.
Päikest

Marve

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...