pühapäev, 16. august 2015

Maal on hea aga kodus on veel parem.

Heihopsti,

Viimasest postitusest juba pikk, pikk aeg möödas aga pole hullu eks püüan seekord postitust mitte liiga pikaks ajada. Püüan asjad lihtsalt kokku võtta, sest väljas olid nii soojad ilmad ja mul oli patt neid arvuti taga raisata.

Maale läksin ma juba eelmise nädala neljapäeval.
Reedel olid meil ema juures tubased toimetused. Sorteerisin seal omi vanu asju, mis sinna jäid kui ära kolisin.

Laupäeval möödus muidugi taaskord kiiresti nagu kõik see aeg, mis maal veetsin. Emaga käisime veel kohalikus kaltsukas ja mul läks eriti hästi, sest sain sealt endale ühe punase kleidi, kolm musta seelikut ja õepoegadele kaks pluusi ning maksin kokku 3,80. Tavapoes oleks ma kindlasti rohkem maksnud. Minu suureks üllatuseks oli ühe seeliku sees number 36, siis ma imestasin, et kas tõesti. 

Peale seda oli mul väga töökas päev, sest pesin nii meie punase kui härra rohelise konna puhtaks ning puhastasin seest ka. Õhtu lõppes meil mõnusa grilliga Kata ja Susi aiamaal. Lõpuks olime maja ees trepil, kus lobisesime niisama maast ja ilmas, ning naerda sai nii, et pisarad voolasid. Näiteks kas te kujutate ette kui pimedas liigub teie poole üks hõbedane ülikond aga selles ei ole kedagi näha, sest mees seal sees on tumedanahaline :). Kas ei aja naerma kui seda pilti endale ette kujutada :D.

Pühapäeval käisime Haapsalus. Käisime merd vaatamas ja muid vaatamisväärsusi. Enne kui koju minema hakkasime käisime Rannarootsi keskuses söömas. Nagu perekondlik lõuna. Õhtu lõppes Smokie kontserdiga piiskopilinnuses, mis oli nii ja naa. Lõpus olid muidugi need kolma laulu, mis olid kõige populaarsemad nagu näiteks: ,,Oh Carol", ,,Alice" , ,, Have you ever seen the rain". Oh seda möllu ja tralli kui neid laule lauldi. Võin öelda, et siis alles rahvas elavnes ja hakkas tantsima ning lauma. 

Mõnus perekondlik lõuna ja jalutuskäik.
Lihtsalt üks tore õhtu Haapsalus ilusa vaatega.
Pilt ise ei kannata kriitikat udususe pärast aga kontsert lõppes EESTI LIPPUga, mis trummar ühel hetkel välja võttis.
Esmaspäeval pidin küll koju tagasi tulema aga kuna ilmad olid nii ilusad, siis ma lihtsalt ei suutnud koju tulla. Õhtu lõppes naabrinaise Kata juures mõnusa kohvi, seltskonna ja lobisemisega, mis lõppes alles peale keskööd.

Teisipäev möödus sama kiiresti, aga üks seik tuleb kohe meelde seoses lastega. Istusin maja ees trepil ja minu ümber oli ühel hetkel posu lapsi. Üks tüdruk küsis mu käest nii siiralt:,, Kas sa oled Marcuse(minu õepoeg tegelikult) ema?" Nii tore oli seda kuulda, et nii arvati, sest eks mu õelapsed ongi mulle nagu oma lapsed. Kaitsen neid nagu emalõvi kui vaja. Veel meenub kohe see, kuidas Viktoria nendele samadele lastele ütles:,,Mina ja Marcus teame Marvet kõige kauem ja paremine, sest ta elab meie majas." :). Mina muidugi naersin ja muigasin justkui oleksin keegi keda peaks ülistama :). Taaskord sain kinnitust sellele, et lapsed on ikka minu teema ja ma sobin nendega. Ühe 5 kuuse poisi emmegi ütles kui ta poisile otsa vaatasin:,,See tädi sulle meeldib." 

Kolmapäeva õhtul tulin ma lõpuks koju, sest nii jääb üks päev selleks, et kodus toimetada enne kui tööle peab minema. Kuna mulle maal väga meeldib aga siiski kodus on kõige parem.

Veel korjasin mitu päeva punaseid sõstraid ja ühe põõsa pealt korjates jõudis minuni arusaam, et ma olen ikka maale loodud. Järelikult maakast (nagu näiteks mina) ikka linnakat ei saa. Kokku korjasin umbes 35liitrit marju, mis oli täitsa üllatav, aga mahl on talvel küll hea.

Reedel olin tööl 5 lapsega, mis oli täitsa naljanumber aga noh... Eks peabki tasa ja targu peale hakkama ja harjuma sellega, et varsti peab tööle hakkama. Õhinaga ootan juba esimest septembrit, sest meie muusika õpetajal on üks väga vahva ja äge mõte, kuidas koolieelikutega seda päeva tähistada. Eile pidasid Andri vanemad oma 30 pulma aastapäeva (õige päev on tegelikult täna). Täna käisime veel Härraga shoppingul, mis läks õnneks, sest saime kõik need, mis kodus plaanisime. 

Nüüd nokitsen natuke laste sünnipäeva kaartide kallal, et kõik ikka ühesugused oleksid. 

Seniks olge tublid ja nautige veel päikest kes saab,
Marve

Minu hirmud

Hei, hei, Olen mõelnud mitmeid postitusi jagada, aga nii kui arvuti taha istun ja neid kirjutama hakkan pean need mingil põhjusel pooleli ...