esmaspäev, 24. august 2015

Minu nädalased toimetused.

Terekest Teile,

Täna, siis sellest, kuidas on möödunud minu pikad päevad, mis ma eemal olen oma blogist olnud. Seekordne postitus lühikese jutuga ja ohtrate piltidega.

Emaspäeval olin ma pika päeva tööl ja teisipäeval ainult hommikupooliku. Kuna me see aasta ei olnud veel kiir hapukurke teinud, siis nii tegingi 22.00 paiku veel kurki, mis tulid väga maitsvad ja head. 
Kurgid valmivad :)

Kuna teisipäeval olin pooliku päeva, siis toimetasimegi lõunast alates meeskonnaga rühmas ning sorteerisime asju ning koristasime kappe. Väga tore oli üle pika aja oma rühmas olla, sest see on ikkagi nagu meie kodu, kus tööd teeme. Nii tekkis meil juba ka tunne, et oleme töölainele saanud. Õhtul alustasin nokitsemist laste sünnipäeva kaartide kallal, sest värvimine on see, mis võtab kaua aega. Ma ei valinud küll raskeid pilte aga kuna neid ikka palju vaja teha (24tk), siis võtavad need ikka oma aja. Stampriga äärte tegemine võttis ka oma aja. Siin üks näide nendest aga järgmine kord pilt juba nendest kui kõik valmis pluss veel üks üllatus.
Autosid sama palju kui Hello Kittysid

Kolmapäeval oli mu vaba päev, mille sisustasin koduste toimetustega aga hommik algas suure naeruga, sest meie kass magas nii:


Kuna neljapäeval oli kõigil vaba päev, siis mina sisustasin seda hommikul päikesevõtuga ja tööga. Ikka ja alati käib lustimisega kaasas töö või vastupidi. 
... ja nii need värvitud saavad
Kuna nädalavahetusel on Tallinna ralli, siis selle raames käisime härra ja äiaga Paldiski rada vaatamas, et leida see õige koht. Avastasime seal ühe ilusa koha, kus saab mõnusalt aega veeta. Õhtu lõppes aga Terminaatori kontserdiga Saue jaanitule platsil. Seda enam, et pidu oli tasuta läksime sinna mitmekesi: mina, härra, härra ema, härra onu, -naise ja -tütrega. Väga, väga lahe oli meil ja õhtu lõppes ,,Juulikuu lumega" koos vahuga, mis meenutas lund. 

Tunne oma kodumaad


Tüdruk kellega on meil alati lõbus ja tore, ning naerust ei jää kunagi puudu

Reedel olin ma tööl ja seda oma rühmas oma kolme lapsega. Oh seda õnne, mis mind valdas, sest oma rühm on ikka oma rühm ja omad lapsed on ikka omad lapsed. Nüüd võin öelda, et sügis võib tulla, sest olen harjunud juba sellega, et suvi on läbi ja tööle peab hakkama. Muidugi olen ma väga põnevil, sest palju uut ootab ees. Õhtuks tegin veel moorapalle ja sellega tekkis mul kohe mõte, millal saaks neid lastega koos teha. 

Laupäeval olin kodune, sest härra läks Tallinna ralli katseid vaatama nii Vasalemma kui Paldiski. Nii jäingi mina koduseks ja tegin taaskord koduseid toimetusi nii toas kui õues. Väga tore oli nokitseda kui meest kodus ei olnud. 

Eile käisime aga taaskord Naissaarel aga seekord koos perega: mina, härra, härra vanemad ja härra õde koos oma peiksiga. 10.00 startisime Katharina laevaga Lennusadamast. 11.15 olime juba üle. Nii olimegi ühed matkasellid ja matkasime mööda mere äärt majakani, mis sadamast paistab. Majakani jõudes tegime väikese pikniku, et jaksaks edasi minna. Söödud hakkasime edasi minema ja nüüd oli meie ees vaade, mida me ei olnud näinud. See oli nagu kuurort, sest see vaade oli tõeliselt ilus. Nii jalutasimegi seal mere ääres senikaua kuni metsa sisse tagasi keerasime ja jõudsime külalistemajani, kus me viimane kord ööbisime. Seal uurisime natuke kaarti ja nii võtsime suuna Petka maja juurde, et äkki saab rongiga sõita aga see oli paranduses. Nii hakkasimegi sadama poole jalutama, et saaksime ühe jäätise süüa ja kohvi juua, ning veel enne seda kui koju hakkame tuleme, saame veel natuke rannas pleesitada. Nii sõimegi jäätist ja nautisime kohvi ning lõpuks suundusime mere äärde. Mina käisin see suvi esimest korda ujumas. Olenemata sellest, et vesi oli külm otsustasin esimest korda ujuma minna. Nii mõnus oli. Isegi härra käis korra ujumas. Päikest nautides hakkas ühel hetkel sinna kiirekaid tulema nii, et need ei mahtunud enam kai äärde äragi. Nii randusidki randa otse meie kõrvale.
Kell 15.00 hakkasime tagasi sõitma. Laevas pakuti meile süüa, mis oli ikka väga hea ja maitsev. Eelroaks oli kalasupp ja erinevad salatid, mida võtsime õnneks natuke ja ainult prooviks. Pearoaks olid meil lihavalik lisandiga ja magustoiduks koogikesed. Lõpuks oli kõht nii täis, et raske oli olla, aga kõike oli vaja ju proovida :). 
Muidu oli väga tore ja vahva reis aga ekskursioon, mis selle pakkumise sees oli jäi ära, sest seda lihtsalt ei olnud. Juhul kui oleksime tahtnud autoga sõitma minna, siis nägu maksis 14 euri ja kui ratast tahtsime laenutada maksa 10 euri. No tere hommikust. Meie otsustasime, et jätame selle raha alles ja teeme jalgsimatka, mis oli ka väga vahva ja tore. Vot selline tore päev oli meile perega.
Härra leidis mänguväljaku
Nüüdseks olen sõitnud nende mõlema laevaga. Katharina paremal.

Lõpuni on veel omajagu maad
Vot, mis meile eelmine kord vaatamata jäi
Suvi on mõnus kui ilm on soe ja päikeseline
Sadam on nüüd seal otsas
Kuurort, mis jäi eelmine kord avastamata
Matkasellid
... ja nii need laevakesed tulema hakkasid
... ja muudkui tuleb ja tuleb
Matkasellid
Matkasell
Pearoog
Magustoit
Üks perepildi selfie
Täna oli meil mõnus istumine oma naistega, mida peaks täitsa tihedamini tegema. Homme ja neljapäeval olen ma tööl, kolmapäeval lähen koos Anneliga NUKU teatri ja muuseumi koolituspäevale. Eks järgmine kord juba ülevaade sellest, mis õppisime, ning mis see koolitus mulle andis. 

Seniks olge mõnusad ja kõik küsimused, mida soovite küsida on teretulnud.

Marve

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...