teisipäev, 1. september 2015

Ilusat uut õppeaastat

Soovin kõigile lastele, lastevanematele, õpetajatele, töökaaslastele ja oma lähedastele ilusat uut õppeaastat.

Täna on meie pereski tähtis päev, sest õepoeg Oliver läks esimesse klassi. Kasutan juhust ja soovin Oliveri emmele ja issile palju, palju õnne ning jõudu ja jaksu. Palju õnne ka õepoeg Sandrile, kes läheb juba üheksandasse ja Marcusele, kes läheb viiendasse. Loomulikult õnne, jõudu ja jaksu nende vanematele.

Palju õnne ka minule, sest tänavu on minul koolieelikud, kes lähevad juba järgmise aasta sügisel kooli. See lasteaia - õppeaasta tuleb kindlasti väga tore ja vahva. 6-7-aastased lapsed on ikka juba suured kodanikud ja kindlasti peab õpetaja olema ka nende jaoks tark, kes oskab nende küsimustele vastata. Eks see aasta tuleb ka minule üks tubli õppimise aasta. 
Nüüd sellest väikesest üllatusest, millest mainisin ka eelmises postitusest. Vot selline tore üllatus ootas ees meie lapsi kui nad täna üle pika aja oma rühma tulid. 
Sügisene tervitus meie nunnudele.

Nüüd aga natuke sellest, kuidas möödus minu esimene esimeste koolieelikute pidulik päev. 

See aasta olid koolieelikud tähtsal kohal, sest nemad istusid laval toolide peal. Teised lasteaialapsed istusid nende ees. Ütlen ausalt süda ikka väreles ja puperdas, sest see tunne oli ikka võimas, et meie ja meie lapsed koos põrnikatega olime laval nagu kooliminejad. 
Pidu algas väikese tervitava luuletusega. Peale seda lugesid põrnikate lapsed ühe toreda luuletuse sügisest. Selle luuletusega saatsid nad tervitused põrnikate lastele, kes alustasid täna kooliteed. 
Peale seda tuli lauluke, kus pidime ka meie, õpetajad laulma. Ma ütlen ausalt, et mul tulid külmavärinad peale nii proovis kui ka esinemise ajal, ja ma tahtsin nutma hakata. Kuna ma olen väga emotsionaalne, siis selle laulu laulmine koos lastega oli minu jaoks üks väga armas hetk. See laul oli lihtne aga siiski armas. Jagan Teiega seda laulu aga ilma viisita.



Nüüd lugesid meie lapsed luuletuse ,,Kuueaastane".

Laps kasvab süües-juues, eks?
Sõin-jõin ja saingi kuueseks.
On kuueaastane mu pea ja käedki,
said kuueseks mu küünarnukk, lõug, sõrmeküüned, juuksetukk,
kael, selg ning, mis seal salata, said sama vanaks jalad ka.
On kõrvadelgi aastaid kuus,
keel samavanune on suus,
üks hammas siiski suus on uus!
Ja mis sa kostad - ninagi sai kuueseks kui minagi.


Nüüd soovisime neljakesi kogu meeskonnale head uut õppeaastat. 

Kuna meie lasteaial on ka täna tähtis päev, sest saime 7 aastaseks, siis selle puhul tuli meile külla Jänku Juss. Peale seda kui meie esinemised läbi said suundusime õue, et lasteaia sünnipäeva tähistada. Taaskord üks väga tore ja vahva päev.
Palju õnne meie lasteaiale.

Sünnipäeva tähistamine koos Jussiga.
... ja nii need õnne küünlad süttisid.
Õhtu lõppes meil pereringis väikese koogi ja kohviga. Kuna peres on kokku kolm haridustöötajat (mina lasteaiaõpetaja, Andri õde kooliõpetaja ja Andri ema lasteaias õpetajaabi), siis tähistasime seda esimest septembrit üheskoos mõnusa istumisega. Musununnu kinkis õpetajatele karbi küpsiseid ja Andrus kommikarbi koos astritega. Koogikese lõikasime Lauraga koos lahti nii, et mina hoidsin nuga enda käes ja tema käsi oli minu käe peal. Nagu lõikaks pulmatorti. Laura ütles nii vahvasti selle peale: ,,Nüüd panema raamatud ühte kappi." :) Õhtu lõppes ka avastusega. Kuna Ly on õpetajaabi, siis tema sai omale täpselt õige koogikese õige kirjaga.
Õpetajad. 

Üks perekondlik õhtu.
Vot selline vahva ja tore päev oli meil. Tahtsin lihtsalt oma emotsioone jagada ikka õigel päeval. Ja miks mitte teha seda õhtul teleka ja teetassi taga. Homme ja reedel olen ma tööl. Neljapäeval tuleb jälle isa külla. Loodan, et tulevad toredad päevad. 

Jõudu ja jaksu Teile, kelle lapsed alustasid kooliteed,
Marve

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...