Lihtsalt natuke loba juttu.

Heihops Teile,

Uskumatu aga tõsi. Täna algas juba oktoober. Kolm kuud veel ja ongi jälle aasta läbi.

September möödus väga ruttu ja kiiresti. Nagu ikka kõik on uus septembrikuus, siis oli seda ka meil. Nüüdseks on kõike kiiremad asjad tehtud ja saab ehk elama hakata.

Palju mõtteid on, mida tahaks kirja panna, aga taaskord veniks mu postitus liiga pikaks aga seda ma täna ei taha. Kindlasti teen ühe postituse piltidega, mis ma lastele(ga) meisterdanud oleme.

Täna tahan jagada hoopis emotsiooni, mis tekitas minus väga rõõmsaid tundeid. Ma kirjutasin postituse "Õpetaja digitaalne arengumapp" ning küsisin abi. Kuna ma pidin selle koolituse ikka läbi tegema, siis täna oligi see päev kui ma sain sellele tagasiside.

Kõigepealt pidime looma konto livebinderisse. Nüüd hakkasime sinna oma arengumappi koostama. Seal oli vaja luua erinevaid pealkirjasid ja siis nende alla omakorda alapealkirjasid. Avalehele oli vaja kirjutada enda tutvustus ja sinna ma kirjutasin natuke endast. Lõpuks oli ka kaust enesetutvustus ja sealt mu positiivsed emotsioonid alguse said.
Minu kiituseks olin ma kirjutanud endast ausa ja avatud enesetutvustuse ning see lisas minu arengumapile isikliku nüansi. Pööran tähelepanu sellel, et seda luges täitsa võõras inimene. 

Minu suureks üllatusek oli see, et arengumapi ja blogi alusel võis see võõras väita, et mul on keskmisest kõrgemad digipädevused. Selle üle olin ma väga, väga rõõmus, sest kõike seda olen ma ise õppinud. Sellepärast ei ole mul vaja ka muretseda, kas ma saan digimaailmas hakkama või mitte.

Homme on aga see päev kui läheme lastega Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi leivategu vaatama. Loodan, et tuleb tore ja lõbus päev. Eks järgmine kord ka natuke sellest.

Seniks päikest ja rõõmu. Hoidke neid, kes teile kallid.
Marve.