pühapäev, 20. detsember 2015

Minu sünnipäev

Tere taas,


Härra kinkis sellise ilusa roosa jänese kui sain 21
Täna saab veel lugeda sellest, kuidas möödus minu sünnipäev.
Varsti ka sellest, kuidas möödus Soome reis ning laste jõulupidu.

Ma võin öelda, et mul oli ülimalt tore ja lumine sünnipäev. Lund ei olnud küll palju aga midagi ikka. 


Mingit valget ollust ikka sadas
Kuidas algas minu sünnipäev. 

Hommikul tulid muidugi lapsed ja emmed, kes soovisid õnne, mis oli ülimalt armas. Üks poiss kinkis poti lille ja teine 10 gerberat, mis on siiani ilusad. Üks tüdruk kinkis väikese purgikese kommidega, üks tüdruk piparkoogist inglikese. Veel kingiti kommikarpe ning laste meisterdatud kaarte ja pildikesi.
Ülimalt tore oli ka üks tüdruk, kes kinkis õhupalli. Emme ütles selle peale, et ma su blogist lugesin, et sa neid kogud. Oh... olin sõnatu.

Nüüd vast ongi õige aeg lisada pildid lilledest, mis mulle kingiti.


Ämma ja äia kimp
Siin kõik oma pere kingitud. Härra kinkis need ilusad rohelised.
Laste ja töökaaslaste kingitud lilled ning kingitused. Üks väike lilleke on jäänud mee purgi taha.
Tööl laulsid kõik töökaaslased ja lapsed ning kallistasid, soovisid õnne ning pistsid midagi pihku. Kuna nemad soovisid mulle häid soove, siis tahtsin midagi vastu anda. Selleks panin iga pulgakommi otsa ühe lindikese mõtetega ja nad said ise kotist võtta just selle, mis neile kõige rohkem meeldis. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. 
Mõtteid oli ikka seinast seina.
Hommikuringis laulsid lapsed koos assistentidega ning pistsid mulle pihku ühe väikese lillekese, üks laps kommikarbikese ning i-le pani punkti 3 liitrine purk, mille sees olid kalakesed. Te ei kujuta ette seda õnne, mis mind valdas. See on kirjeldamatu. 
Nüüdseks on kalakesed ilusti teiste juures ja elavad rõõmsat elu. Nüüdseks on meil kalakesi kokku 16 pluss 3 põhjakoristajat.

Sellega ei olnud veel laste ja meeskonna üllatused lõppenud. 

Lapsed ise kirjutasid luuletuse ning joonistasid ka pildikesi
Peaaegu kõigi laste käejäljed.
Õhtuks ootasin ka külalisi. Nagu ma ka ühes postituses kirjutasin, siis on mul tubli härra, kes mind kokkamis poolega aitas samal ajal kui mina olin koristamis brigaadis :).

Külalisi oli omajagu aga ennekõike oma pere. Härraga veel muigasime kui ühel ilusal päeval kõik meie noortel poistel ja ühel tüdrukul tekivad oma kindlad sõbrad ja sõbrannad, siis jääb meie elamine väikseks. Õnneks on veel natuke aega aga jah...

Kingiks sain ma ennekõike ümbrikud, mis on vast selle aja traditsioon. Veel sain tumesinise parka. Eks eile ja täna sai natuke juba šoppamisega ära ka kulutatud. 

Veel pean kirjutama lihtsalt sellest, et kui ma 2009.aastal härraga kokku kolisin küsis ämm mu käest, et milline on sinu sünnipäeva kook, sest igal lapsel on oma sünnipäeva kook. Ega polnudki vaja kaua mõelda> maasika kohupiima kook. Nüüd juba 7 aastat järjest on igal minu sünnipäeval selline kook.


Võin öelda, et olen õnnelik naine ja mind ümbritsevad positiivsed, rõõmsad ja head inimesed, mida ei saa kahjuks kõik öelda. 

Täna on juba neljas advent aga meele teeb kurvaks see, et lund ei ole. Teisipäeval algab talv aga kuskilt pole seda isegi mitte näha. Härra just ütles, et väljas on 10 kraadi sooja :(.

Tulemas on taaskord kiired ajad. Miks? 23. on härral juubel, 24. jõulud härra vanaema juures, 25. esimest korda jõulud meil minu perega, 26. härra sünnipäeva pidu ja peale seda saab natuke puhata.

Seniks olge tublid ja hoidke neid, kes kallid ning ärge kartke seda neile öelda.

Marve

Minu hirmud

Hei, hei, Olen mõelnud mitmeid postitusi jagada, aga nii kui arvuti taha istun ja neid kirjutama hakkan pean need mingil põhjusel pooleli ...