reede, 22. aprill 2016

Koolitusest "Õpetaja suhtlemisoskused"

Terekest.

Tänase postituse kirjutan ühest koolitusest, kus käisin neljapäeval. Teemaks oli "Õpetaja suhtlemisoskused". Üks ütlemata hea koolitus. Kuna ma olen ikkagi vähest aega õpetaja olnud, siis sain sealt väga, väga palju näpunäiteid. 

Täna tahangi Teiega jagada seda, kuidas luua lastevanematega usaldussuhteid. Need on näpunäited selleks, et edaspidine koostöö saaks toimima. 
Ennekõike on need näpunäited mõeldud selleks, kui tulevad uued lapsed ja lapsevanemad.
Nagu me teame, siis paari sekundiga suudab inimene ennast teisele inimesele "maha müüa". Meil ei ole selleks vaja tervet igavikku, vaid piisab lühikesest ajast, et teisele inimesele endast pilt luua.

Ega ma pikalt lobisegi. Asun parem asja kallale.

* isegi kui lapsevanem hommikul ei tervita, siis Sina õpetajana tee seda igal hommikul (elementaarne, onju);
* tähtis on luua lapsega kontakt (taaskord elementaarne);
* kontakti loomine> õpetajana pean ma alati olemas olema. Selle teadmine on vanemale väga tähtis;
Kindlasti osad teavad aga osad mitte, et uus laps kohaneb lasteaiaga alles, siis kui vanem on kohanenud, mitte vastupidi;
* vanemale anda kindlasti tagasisidet sellest päevast, mis täna tegime (kui kõik asjad ei jää meelde, siis keegi ei ole keelanud kasutada paberit ja pliiatsit, et asju kirja panna). Ennetamaks olukorda, kus Sa jääd vanema ees jänni ja ei oska tagasisidet anda;
* väga tore on ka nimeline tervitamine hommikul ja õhtul ärasaatmine. Teen seda igal hommikul ja see on tõesti üks väga armas personaalne tervitusviis, mis lastele väga meeldib;
* tore viis on ka vanematele head aega soovimiseks. Mina soovin näiteks "Ilusat päeva"; 
* veel võib teha vanematega ühe toreda tutvumisõhtu või luua kohe, näiteks facebook´i list, kus nad saavad tutvuma hakata.

Kindlasti on need näpunäited mõne jaoks elementaarsed ja ei anna midagi, aga minule kui "rohelisele" õpetajale annavad need palju.

Veel eraldi kirjutan esimesest lastevanemate koosolekust. Mis peaks seal tegema? Millele tähelepanu pöörama? jne.

* eesmärk ennekõike pinged maha võtta mitte hakata kohe lajatama, mis me teeme, mida mina õpetajana ootan, mida peate kõike tegema, tooma jne, jne.
Esimene koosviibimine ongi ennekõike seotud tutvumisega. Õpetaja tutvustab end vanematele ja lapsevanem õpetajale ning teistele lastevanematele. Hea moodus selleks on näiteks ringis istumine, kus kõik näevad kõiki ja keegi ei ole tõrjutud.
* anda vanematele kindlasti võimalus oma arvamust avaldada. Tehes samas ka juba mõned kokkulepped;
* tutvustada vanematele rühmaruumi, kus miski on ja mida me mingis pesas teeme jne.;
* kindlasti peaks kokku leppima, kuidas antakse tagasisidet lapsevanem<=>õpetaja.
Näiteks igapäevaselt, mis oli hästi, mida märkasime jne. Kõik see on kokkuleppe küsimus. Õpetajana lase lastevanematel rääkida ja lõpuks võta kogu arutelu kokku, et kõik oleks arusaadav;
* kindlasti peaks kokku leppima viisi, kui kummalgi poolel on mure, siis kuidas sellest teavitada. Kas sõnumi, meili teel? Kindlasti meile teel ei tohiks lahendada probleeme. Neid tuleks lahendada ikka silmast silma.

Kui lapsevanemaga on loodud usaldussuhe, siis on temaga võimalik lahendada probleeme ja anda tagasisidet. Kui seda ei ole, siis on see raskendatud.

Kui mina õpetajana ja tema lapsevanema oleme loonud usaldussuhte, siis see viib alles suhtlemiseni. Võib öelda, et suhtlemine on südame töö eest.

Veel räägiti meile, kuidas anda lapsevanemale tagasisidet arenguvestluse näol. Ma ei pea silmas hamburgeri meetodit.

Seekord ei hakka sellest kirjutama, sest muidu läheks postitus liiga pikaks. Kui on huvi ja saan tagasisidet, et see Teid huvitab, siis jagan Teiega seda hea meelega.
Andke aga märku kui see teema Teid huvitab.

Siinkohal ongi õige aeg lõpetada postitus ühe pildikesega, nii nagu lõppes meie koolitus. 
Maha oli pandud tagurpidi kaardid ja sa said valida sealt vabalt ühe kaardi.

Ma ei oska selle kaardi kohta öelda muud kui see on täitsa minulik, mida kinnitas ka üks hea sõbranna töölt.
Nagu rusikas silmaauku
Seniks päikest ja rõõmu Teile ning nautige saabunud nädalavahetust,
Marve



pühapäev, 17. aprill 2016

Meie tore nädalavahetus.

Heihopsi Teile.

Kindlasti oli Teil sama tore nädalavahetus nagu meil nunnu ja härraga.

Reedel oli meil lasteaias laulupäev. Ikka nii armas oli oma suuri nunnusid vaadata, kes seal laulsid.
Peale tööd tulin aga koju ning puhkasime nunnuga natuke. Samal ajal tegi härra meile süüa. 
Kuna õhtu oli ilus ja mõnus, siis võtsime üheskoos härra vanematega ette ühe väikese koristuse maja ümber. Üheskoos sai riisutud, oksi lõigatud jne. Taaskord sain kinnitust, et olen ikka läbi ja lõhki üks maakas, kes naudib selliseid toimetusi.
Vahepeal oli ikka raske ka, mis minu jaoks oli nii võõras. Riisumine ja okste lõikamine väsitas nii ära. No ega pole tegelikkuses imestada midagi, sest mind ikkagi kaks mitte üks. Aga jah... minu jaoks nii võõras, et nii väikese töö peale võib ära väsida. Tegin küll tasa ja targu aga ikka. No pole hullu, sest sellest hoolimata sain oma tööd tehtud.

Laupäev oli taaskord tore päev ja juba ainuüksi ilma tõttu. Kuna härral oli vaba nädalavahetus, siis otsustasime grillida. Mõeldud tehtud.

Minu grillmeister
Härra maitsestatud liha on ikka kõige parem
Grillilt läbi käinud leib, mille peal karulaugu või
Meie teine grillmeister :)
Grillitud, kutsusime härra vanemad ka meiega koos lõunatama. 
Õhtul läksime aga neile külla koos puuvilja vaagnaga. Üheskoos vaatasime "Jääaeg 4" ja lobisesime niisama. 
Taaskord üks tore ja vahva päev ning õhtu.

Täna käisime aga kurbusega oma "piraajat" kalapoodi tagasi viimas. Miks? Kuna see kala ei sobi siiski meie omadega kokku ja ta võib teised kalad kõik ära süüa :(. Kuna poemüüja oli nõus ta tagasi võtma, siis kasutasime seda juhust. Vältimaks seda, et ühel heal päeval on akvaarium teistest kaladest tühi. 
Nüüd aga elutseb selle ühe asemel meil kolm uut "piraajat", kes ei ole nii argessiivsed ja ei kasva nii suureks.
Taaskord jätsime kopsaka summa raha kalakese poodi, sest ostsime akvaariumile uue kaane. Miks? Kui seal tuled põlevad, siis plastik läheb soojaks ja see meie kassile meeldib. Nii kasutaski kass juhust ja läks sinna peale, aga see ei pidanud tema 5kg kaalule enam vastu. Nii käiski prõks. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Pirnid akvaariumi ei kukkunud ja kalad jäid ka terveks. Õnneks õnnelik õnnetus.

Olenemata sombusest ja hallist ilmast istusasin amplitesse võõrasemad, mis kaunistavad vaadete meie köögi aknast. 

Potipõllumajandus
Vot selline tore nädalavahetus oli meil härraga. Naudin neid nädalavahetusi kui saame koos olla. 

Kuna härral oli soov pirukate järgi, siis proovisime esimest korda teha külmutatuid pirukaid. Pean ütlema, et polnud viga, aga enda tehtud ikka paremad.

Soolane vs magus
Magusa kõrvale pidin kohe võtma vanilli vaarika jäätist
Täna sai isegi arutatud kui pika peaks nunnu voodi tegema ja mismoodi see peaks välja nägema. Kuna meile magamistuppa väga midagi ei mahu, siis püüame ise midagi orgunnida.
Nime osas sai isegi väike arutelu maha peetud. Eks tulevik näitab kas jääb nii või ei.

Järgmine nädal tõotab ka kiire tulema, sest iga päev on midagi. Homme on üks pidu, teisipäeval evakuatsioon+ koolitus, kolmapäeval lähme lastega kooli tundi mängima + sünnipäevalaste istumine, neljapäeval olen koolituse, reedel lastega Harjumaa muuseumi jüripäeva üritusele ja ongi nädal läbi. 

Seniks olge tubli.
Marve

neljapäev, 14. aprill 2016

Minu toimekas nädal.

Heihopsti Teile.

Olen saanud tagasisidet selle kohta, et minu postitusi väga oodatakse, aga neid tuleb nii harva. Tänagi oli tore kuulda, et minu postitused on armsad ja toredad. Peale selle peaksin hakkama veel elulooraamatut kirjutama, sest kirjutan nii hästi. Nii tore on sellist tagasisidet saada. Aitäh Teile, kes te ennast ära tundsite.
Aga eks praegu ongi kiired ajad. See nädal veel eriti. Luban, et parandan ennast ja püüan rohkem kirjutada.

Nüüd aga natuke enda nädalast ja mõned pildid ka.

Esmaspäeval kimasin peale tööd ruttu koju, vahetasin riided, võtsin kaenlasse oma meigi, lõhna, koti ning panin juba jooksu. Sõit maale võis alata. 
Nagu ma eelmine kord kirjutasin, siis ema võitis õhtusöögi. Ilmselgelt olid mul ikka kõrged ootused aga jah... Too oli hoopis mingi esitlus. Esitleti mingeid potte ja panne. Õhtusöögi saime ka. Aga jah...

Selle eest oli meil väga tore õhtu, sest päike paistis ja ilm oli mõnusalt soe. Käisime linnuses jalutamas ema ja härraga ning 17.30ks jalutasime Talumehe kõrtsu.
Esitlus läbi arvas emme, et võiksime veel natuke istuda. Mõeldud tehtud. 
Härra võttis endale mingi suupiste ja mina õunapommi jäätisega. Kohe kui ma seda ukse taga oodates menüült lugesin teadsin, et ma tahan seda ja ma pean saama. Juhuuu... ja sain ka. Nunnu sa ikka ka :).
Nüüd aga mõned pildid sellest päevast:

Talumehe kõrts

Linnuses sees
Üks mõnus istumine peale väikest esitlust
Teisipäeval oli mul aga terve päev arenguvestlused. Hea, et ühe päevaga sai kohe 10 tükki tehtud. Õhtuks andis kurk küll natuke tunda, aga soe tee sidruniga, ning hea kurgukomm tegid asja paremaks.

Kolmapäeval puhkasin, aga sain ühe hea uudise sellest, et üks proov, mis mul oli korrast ära on nüüdseks korras. 

Tänagi tegin terve päeva arenguvestluseid. Taaskord annab kurk natuke tunda aga pole hullu. Teeme härraga jälle sooja teed sidruniga küll korda saab. 

Ma ei suuda ikka ära imestada kui tore, armas, armastav, nunnu jne härra mul on. Mina tulin kell 18.30 koju, panin asjad ära ning jope nagisse, kui ta ühel hetkel mu ees seisis tulpide ja küpsistega. Soovides palju õnne.
Mille puhul? Meil täitus täna 7,6 kuud. Meile on öeldud küll ja veel, et küll teie viitsite ikka neid kuid lugeda. See on jäänud meile algusest peale ja iga kuu sellel kuupäeval (14-ndal) soovime me üksteisele õnne. Nüüd on lisandunud siia hulka ka 13-s kuupäev. 
Minu meelest on see üks armas asi, mis liidab kahte noort ning teeb ka suhte tugevamaks. Mõlemad osapooled suhtes vajavad seda, et neile pööratakse tähelepanu ning jagatakse enda hellust ja soojust.
Üksteise kallal võtmine ja näägutamine ei vii aga kaugele.

Musununnu armas üllatus
Peale selle, et me soovime üksteisele õnne teeme vahel ka meie pidupäeva sööki. Milleks on täidetud kanafilee toorjuustu ja pähklitega ning risotto või ahjus tehtud kartulid koos koorega. Ei ole küll midagi suurt, aga see on jäänud meie päeva pidulikuks söögiks.

Homme on meil lasteaias väike pidulik ettelaulmine, kus osalevad ka meie lapsed. Peale seda veel paar arenguvestlust ja võib öelda, et sellega on vestlused tehtud ning nädalavahetus võib alata.

Järgmine nädal on ka üks kiire nädal ja siis võib öelda, et läheb jälle natuke rahulikumaks. 

Postitust on vast õige lõpetada ühe pildiga sellest, kuidas meie nunnu on kasvanud.

Meie nunnu on juba 21+3 nädalane
Mõnusat saabuvat nädalavahetust ja hoidke neid, kes Teile kallid.
Marve

reede, 8. aprill 2016

Õnnelikuim päev meie elus!

Terekest,

Enne kui alustan tänast teemat on mul hea meel selle üle, et võidsime Smoki kontserdilt õhtusöögi kaheksale, mis toimub esmaspäeval kell 17.30 Haapsalus. Kindlasti tuleb üks äge ja tore õhtu.

Aga nüüd see tuleb...


Paar päeva peale enda sünnipäeva sain ma kinnitust oma kahtlusele. See oli 16.12. hommikul kui minu rasedustestil oli ühe triibu asemel kaks. Oh seda üllatust ja õnne. Me olime härraga teda nii kaua oodanud ja soovinud. Iga päev vaatasin seda testi, et kas ikka on kaks triipu või on üks juba ära kadunud. 21.12 hommikul näitas teine test sama. Polnud kahtlustki. Meist olid härraga saanud lapsevanemad, mida olime nii kaua oodanud. 



23.12. hommikul sai härra teada, et temast saab isa. Miks alles siis? See oli tema sünnipäeva hommik ja tal oli juubel. Pidasin seda kõige õigemaks ajaks ja ajastuks, et talle teatada. Oh seda õnne sellel hommikul. Siiani vaatan seda video ja tuletan meelde neid õnne hetki ning seda toredat hommikut.



Oh seda õnne ja neid pisaraid meie peredes, kui nad said teada, et kes saab uuesti vanaemaks, tädiks, onuks, ning kes saab esimest korda vanaemaks,- isaks, -tädiks, tädiks, vanavanaemaks. 



Esimeses ultrahelis käisin ma aga üksi. Muidugi süda valutas, et kas ma tegin ikka õigesti. Sellel päeval kui ma helistasin, et aeg kinni panna oli minu imestus suur, kui juba järgmiseks päevaks pakuti aega. Mõeldud tehtud ja ma läksin nii, et härrale ei öelnud. Arsti juures olles ei uskunud ma ikka veel oma silmi, et ta on minu sees, sest meile ei tahtnud see uudis kuidagi kohale jõuda. See võttis ikka aega, aga nüüdseks oleme selle mõttega harjunud. Tulles tagasi nüüd arsti juures käigule.

Ilmselgelt olid mul pisarad valla kui ma ta südant löömas kuulsin. Appi... See ei olegi uni vaid reaalsus. Sellest ajast peale on ta meie nunnu, sest ta oli kõigest 1,67cm pikk. Uskumatu, et sellisest väiksest olevusest kasvab laps. Ta on nii pisike ju. 
Arsti juures käidud hakkasin koju sõitma. Mõttes mõlkumas, kuidas ma härrale seda ütlen. Mõeldud tehtud... Ostsin poest ühe koogikese ja šampuse ning tegin väikese üllatuse. Oh seda õnne ja neid õnne pisaraid. 


Teises ultrahelis käisime veebruari keskel ja seal juba kahekesi. Hommik algas küll natuke pahasti aga selle eest ultrahelis läks kõik väga hästi. Ma nägin meie nunnut uuesti. Ta oli juba nii suureks kasvanud selle kuu ajaga. Seekord oli tal juba lapse kuju. Pea, käed ja jalad. Eks ta oli meil üks pätu seal ja ei lasknud oma kuklavolti mõõta, sest oli nii kausjas kui kausjas vähegi olla sai. Lõpuks said ikka mõõdetud. Kogu protseduur kestis kokku 30minutit. Seal ikka uuriti ja puuriti teda, mis oli väga hea, sest nii sain taaskord kinnitust, et meie nunnuga on kõik korras.

Ultraheli lõppes muidugi väikese naeruga, sest nunnu lõi oma ühe jala nii sirgeks kui ta sai, mis pakkus meile härraga nii palju nalja :).


29.03 käisin ämmaemanda vastuvõtul, mida ma ootasin väga, sest nii sain kinnitust, et meie nunnuga on kõik korras. Muidugi peabki kõik korras olema, aga sellega sain veelkord kinnitust, et kõik on kõige paremas korras. Nagu ma enne ütlesin, siis ta on meil üks pätu ja seda ka seekord, sest pani putku kui südant kuulati. Õnneks sai kuulatud ja kõik oli kõige paremas korras. 



Järgmisel päeval rääkisin ka oma lasteaia lastele lõpuks seda uudist. Need pilgud, hoiakud, näod... on kirjeldamatud. Küsimused, et kas sa saad poisi või tüdruku. Võib olla on üldse kaksikud. Me ei saagi sulle lasteaeda külla tulla. Kas sa Facebooki ka pildid paned? Kallistused ja paid kõhule. See tunne on kirjeldamatu. Omal sees selline tunne, et mu ees on mu omad lapsed, kellele teatan, et nad saavad veel ühe õe või venna juurde. See siiras õnn ja rõõm laste silmades, suul ... Kõik see on kirjeldamatu. Sõnadega on seda raske edasi anda. Hetkel sellele mõeldes tuleb klomp kurku, sest see oli tõesti ilus hetk ja hommik. Mainimata ei saa jätta ka vanemate õnnesoove ja häid sõnu. Aitäh Teile.



Võin öelda, et mu unistus sai täidetud. Saadan oma nunnud kooli ja jään ise ka oma nunnuga koju. Lihtsalt super ... 



Eile käisime aga härraga uuel ultrahelil. Sedagi ootasime juba nii, nii kaua. Meie nunnu on nüüdseks 5 kuune. Lootsime, et seekord saame soo ka teada. Taaskord läks kõik kõige paremini. Saime teada, et ta kaalub juba 330 grammi ning temaga on kõik korras. Nagu tõesti!? Ultraheliga saab öelda palju su pisike sinu sees kaalub. 

Saime teada ka soo, mis võib muidugi muutuda. Mina küll aru ei saanud, kuid arst sealt tumedalt pildilt suudab vahet teha kas on poiss või tüdruk. Aga jah. Saime teada, et meie kolme rübliku sekka võib sündida üks printsess. 
Oh seda õnne ja neid emotsioone minus kui ma teada sain, et esiteks on temaga kõik korras ja teiseks meil on tütar. Olen alati öelnud, et vahet ei ole kumb sünnib. Peaasi, et kõik oleks korras.

Kuna uudised olid nii head, siis otsustasime minna Rocca al Maresse. Tegelikult oli eesmärk kalakese poodi külastada. Kuna kõht oli ka natuke tühi, siis tegi härra üllatuse ja viis meid sööma. 

Söödud ja kõht mõnusalt täis tahtsin H&M minna, et omale raseda pükse ja retuuse vaadata. Retuuside hinnas ma isegi ei kahelnud. 10 euri pole hullu maksta. No ja ilmselgelt vaatasin ma ka viisakamaid pükse. Oh õudust ... 30euri maksid kõik need püksid. Kindlasti on see mõne jaoks närune summa, aga minu jaoks ikka suur. Need püksid, mis mina valisin olid tõesti ilusad, mugavalt, venivad, siis ma ei saanud neid ostmata jätta. Süda tilkus küll algul verd, et nii kallid, aga praegu seda kirjutades ma ei kahetse, et ma need ostsin. Tähtis on ennekõike enda ja lapse heaolu. 

Vot sellised toredad lood on meiega. 
Teie aga natige kevadet. Liigutage ja ärge diivanile puhkama jääge, sest kaugel see suvigi on.

Lehva, lehva,
Marve.

Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik.

Hei-hei, Täna natuke kõhubeebiga arstil käigust, testi tulemustest ning meenutusi Mailyst.  Arstil läks meil hästi. Kõik on nii nagu p...