Minu toimekas nädal.

Heihopsti Teile.

Olen saanud tagasisidet selle kohta, et minu postitusi väga oodatakse, aga neid tuleb nii harva. Tänagi oli tore kuulda, et minu postitused on armsad ja toredad. Peale selle peaksin hakkama veel elulooraamatut kirjutama, sest kirjutan nii hästi. Nii tore on sellist tagasisidet saada. Aitäh Teile, kes te ennast ära tundsite.
Aga eks praegu ongi kiired ajad. See nädal veel eriti. Luban, et parandan ennast ja püüan rohkem kirjutada.

Nüüd aga natuke enda nädalast ja mõned pildid ka.

Esmaspäeval kimasin peale tööd ruttu koju, vahetasin riided, võtsin kaenlasse oma meigi, lõhna, koti ning panin juba jooksu. Sõit maale võis alata. 
Nagu ma eelmine kord kirjutasin, siis ema võitis õhtusöögi. Ilmselgelt olid mul ikka kõrged ootused aga jah... Too oli hoopis mingi esitlus. Esitleti mingeid potte ja panne. Õhtusöögi saime ka. Aga jah...

Selle eest oli meil väga tore õhtu, sest päike paistis ja ilm oli mõnusalt soe. Käisime linnuses jalutamas ema ja härraga ning 17.30ks jalutasime Talumehe kõrtsu.
Esitlus läbi arvas emme, et võiksime veel natuke istuda. Mõeldud tehtud. 
Härra võttis endale mingi suupiste ja mina õunapommi jäätisega. Kohe kui ma seda ukse taga oodates menüült lugesin teadsin, et ma tahan seda ja ma pean saama. Juhuuu... ja sain ka. Nunnu sa ikka ka :).
Nüüd aga mõned pildid sellest päevast:

Talumehe kõrts

Linnuses sees

Üks mõnus istumine peale väikest esitlust

Teisipäeval oli mul aga terve päev arenguvestlused. Hea, et ühe päevaga sai kohe 10 tükki tehtud. Õhtuks andis kurk küll natuke tunda, aga soe tee sidruniga, ning hea kurgukomm tegid asja paremaks.

Kolmapäeval puhkasin, aga sain ühe hea uudise sellest, et üks proov, mis mul oli korrast ära on nüüdseks korras. 

Tänagi tegin terve päeva arenguvestluseid. Taaskord annab kurk natuke tunda aga pole hullu. Teeme härraga jälle sooja teed sidruniga küll korda saab. 

Ma ei suuda ikka ära imestada kui tore, armas, armastav, nunnu jne härra mul on. Mina tulin kell 18.30 koju, panin asjad ära ning jope nagisse, kui ta ühel hetkel mu ees seisis tulpide ja küpsistega. Soovides palju õnne.

Mille puhul? Meil täitus täna 7,6 kuud. Meile on öeldud küll ja veel, et küll teie viitsite ikka neid kuid lugeda. See on jäänud meile algusest peale ja iga kuu sellel kuupäeval (14-ndal) soovime me üksteisele õnne. Nüüd on lisandunud siia hulka ka 13-s kuupäev. 

Minu meelest on see üks armas asi, mis liidab kahte noort ning teeb ka suhte tugevamaks. Mõlemad osapooled suhtes vajavad seda, et neile pööratakse tähelepanu ning jagatakse enda hellust ja soojust.

Üksteise kallal võtmine ja näägutamine ei vii aga kaugele.

Musununnu armas üllatus

Peale selle, et me soovime üksteisele õnne teeme vahel ka meie pidupäeva sööki. Milleks on täidetud kanafilee toorjuustu ja pähklitega ning risotto või ahjus tehtud kartulid koos koorega. Ei ole küll midagi suurt, aga see on jäänud meie päeva pidulikuks söögiks.

Homme on meil lasteaias väike pidulik ettelaulmine, kus osalevad ka meie lapsed. Peale seda veel paar arenguvestlust ja võib öelda, et sellega on vestlused tehtud ning nädalavahetus võib alata.

Järgmine nädal on ka üks kiire nädal ja siis võib öelda, et läheb jälle natuke rahulikumaks. 

Postitust on vast õige lõpetada ühe pildiga sellest, kuidas meie nunnu on kasvanud.

Meie nunnu on juba 21+3 nädalane

Mõnusat saabuvat nädalavahetust ja hoidke neid, kes Teile kallid.

Marve