pühapäev, 29. mai 2016

Heihopsti.


Heihopsti,

Täna saab lihtsalt natuke loba lugeda.

Nädalavahetus möödus mul väga hästi. 

Sai käidud Keila päevadel, grillitud, natuke päikest võetud ning mere ääres pikniku peetud. Kõige tähtsam on selle juures see, et kõike seda saime teha kolmekesi.

Tean, et lubasin kirjutada Kihnu reisist. Nüüd olen saanud pilte juurde ja kohe, kohe jään puhkusele. Nii, et varsti, varsti saab sellest lugeda ja vaadata pilte.

Vahepeal oli ka lasteaia lõpetamine, millest kirjutan, aga sellestki õige varsti. Praeguseks tõmban lasteaias otsi kokku. Lõpetuseks tahangi oma lasteaia aasta kokku võtta lõpupeoga. Veel natuke kannatust ja siis see tuleb.

Teisipäeval lähen ma ämmaka juurde, siis kuulen kuidas on lood meie nunnuga. Kuigi tean, et kõik on hästi, sest ta kasvab, liigutab ja annab endast märku. Teisipäevast hakkab meil jooksma juba 28 nädal (7 kuu).

Lõpetuseks tahan Teid tänada mu lugejad. Nii tore ja armas on saada tagasisidet, et loete ja hoiate end kursis sellega, kuidas mul läheb. Aitäh Teile.


Tänase seisuga lõppes ka Epiima võilillestaari otsingud. Suur aitäh Teile, kes meie poolt hääletasid.
Võilillestaarid



Päikest Teile,
Marve.

pühapäev, 22. mai 2016

Meie lasteaia mini laulu- ja tantsupidu

Terekest lugejad.

Täna saate lugeda sellest, kuidas algas, kulges ja lõppes meie lasteaia mini laulu- ja tantsupidu. 

Kevad- ja emadepäeva peo teemaks oli "Koduväravast välja". 
Lasteaia juures oli meil metall-väravate vahele meisterdatud pajuokstest koduväravad, kust kõik meie lapsed ja õpetajad, väravast välja suundusid väikesele rongkäigule lauluväljakule.

Lauluväljakul võtsid kõik rühmad juba ussi sabasse, et lasteaia "Rukkilille" laulu saatel jalutada oma sildikeste taha, mille tegid meile Muru talu  peremees ja naine, Priit ja Kristel Orutalu.


Rongkäigu sildid

Kõik rühmad ilusti kohal, liikusime muusika saatel oma pesadesse. Väiksemad rühmad ettepoole ja suuremad taha. 
Meie väike peoke saigi alata. Alguseks tantsisid kõik rühmad "Lõngakera" tantsu, millele järgnes tants "Rõngassai", sest pidupäevaks tehakse ikka midagi head ja maitsvat. Meie lapsed tegid seda kõike aga tantsides.
Järgmisena esinesid nooremate rühma lapsed lauluga "Kodus on nii hea" ning peale seda tantsukese "Kükita".
Seejärel laulsid lapsed laulu sellest, kes võivad elada vanaema ja -isa juures ja muidugi ka kodudes. Lauluks oli "Mu koduke on tilluke".
Ühel hetkel oli näha, laval kappamas toredaid hobuseid, kellele lauldi laulu "Hobu koduteel".
Peale lustakaid hobuseid sai kuulda suuremate poiste laulu "Mullu mina muidu karjas käisin". Toredate poiste laul lauldud, seadsid end valmis ka tüdrukud, et esitada laulu "Tiiu talutütrekene". 
Kui tüdrukud peale esinemist ilusti oma rühma juurde tagasi jõudsid, tantsiti üheskoos veel tantsu "Kaks sammu sissepoole".
Järgmisena tantsiti üheskoos tantsu "Puud" laulu saatel, mille esitas üks vanema rühma laps.
Kõik üheskoos laulsid veel laulu "Kus on minu koduke", kus siis küsijateks olid poisid ja vastajateks vastava rühma tüdrukud. Tekkis päris tore laululine dialoog, kus poisid küsisid ja tüdrukud vastasid.
Kogu lasteaed tantsis koos "Kaera-jaani".
Lapsed olid nii tublid ja esinesid väga hästi! Et pidu oleks täiuslik, siis tahtsid ka õpetajad näidata, kui hästi nemad laste kõrvalt on tantsima õppinud ning nüüd oligi kätte jõudnud õpetajate kord. Õpetajad õppisid selleks ära rahvatantsu "Oige ja vasemba", mida esitati suure lusti ja rõõmuga.

Lõpuks jõudis kätte emadepäeva tähistamise hetk, kus esitasid erinevad solistid laule emadele. 
Viimaseks regilauluks esitati eeslauljatega laulu "Kodus kõik on kõige parem".
Enne piduliku lõpetamist tantsisid kõik lapsed ja õpetajad veel laulu "Kungla rahvas" saatel ringtantsu.
Ilusad ja südamlikud laulud lauldud jõudis kätte meie peo lõpp, kus said tänatud kõik rühmad ühe väikese tänukirjaga.
Muusikaõpetaja poolsed lõppsõnad öeldud, hakkasid kõik rühmad muusika saatel oma sildikeste juurde tagasi kõndima, et oma kalleid emmesid oodata.

Selline tore ja vahva pidu oli meil lasteaias esimest korda. Kõike seda on Teil võimalik vaadata ka videost, mille filmis ja pani kokku üks lapsevanem. Suured tänud talle!

Usume, et see ei jäänud esimeseks ega viimaseks julgustükiks minna kogu lasteaiaga "Koduväravast välja" lustima.

Lõpetuseks veel toredaid pilte meie peost.
Meie lasteaia vimpel
Peo algus, kus kõik liiguvad oma sildikeste juurde



Nüüd liiguti muusika saatel oma pesadesse

Need õpetajad näitasid, kuidas keritakse lõnga
Tants "Lõngakera"

Tants "Rõngassai"

Nii need rõõmsad hobused kappasid
Poiste laul "Mullu mina muidu karjas käisin"
Tüdrukute laul "Tiiu talutütreneke"

Tants "Kaks sammu sissepoole"
Tants "Puud"
Õpetajate tants


Laul emale
Regilaul "Kodus kõik on kõige parem" 
Päikeselist pühapäev,
Marve.

neljapäev, 12. mai 2016

Pidustustest.




Tere Teile,

Seekord juttu eelmise ja selle nädala pidustustest.

Reedel oli meil lasteaias emadepäeva tähistamine, mis oli nagu üks mini laulu- ja tantsupidu. Lapsed olid väga tublid ja armsad oma rahvariietega. 

Veel enne seda kui ma lasteaias lahkusin rääkisin ühe õpetajaga juttu. 
Kuna eelmine nädalavahetus oli mul üle pika aja vaba (ei teinud töö ülesandeid), siis ütles see õpetaja mulle nii armsad sõnad. Naudi nädalavahetust ja oma kõhubeebi emadepäeva. Sõnad, mis läksid mulle väga hinge ja südamesse. 


Rahvatantsijad
Pühapäeval oligi emadepäev ja minagi käisin nunnuga oma emal külas. Ärkasin enne 08.00. üles, sättisin end valmis ja 08.20. startisin maja eest ja sõit Läänemaale võis alata. Eelmisel päeval ostsin tordi ja sama päeva hommikul võikude materjali. Naersime emmega, et tulin hommikust sööma. 
Kingiks viisime punase- ja mustsõstrapõõsa, sest emme oli neid soovinud. 
Kuna aiamaa ja see põllumajandus on mu nõrkused, siis ilmselgelt oli meil vaja ka aiamaale minna. Oleks tahtnud kohe labida ja sõrmed maasse lüüa, aga väljas oli nii kuum, et ma ei jaksanud midagi teha. 
Kella 14.00. paiku hakkasin juba koju sõitma. Käisin veel surnuaias vanaema juures ja panin küünla. Pean tunnistama ja tõdema, et ma lahkusin sealt taaskord nagu 100kg kergemana. Eks ma olin oma vanaema tütar ja siiani meenutan tema näpunäiteid. Hinnaka oma vanaemasid, kes jagavad teile elutarkusi. 
Kokkuvõtvalt oli üks tore maalkäik, sest üle pika aja sai näha sõpru ja sõbrannasid.

Emadepäeva hommikusöök
All vasakus nurgas natuke küüslauku
Kuidas möödus minu kõhubeebi emadepäev? 
Väga hästi ja üllatustega. Liisu (Härra onutütar) oli meil ühel hetkel ukse taga ja koputas uksele. Tal oli käes üks punane roos ja soovis meile ilusat emadepäeva. See oli nii armas üllatus, et olin sõnatu. Härra kinkis meile kollase krüsanteemi. 

Teisipäeval oli meil aga Andri vanaema sünnipäev. Kinkisime talle ühe laheda kase kruusi koos diabeetikute suhkruga, lilled ja õhupallid. 
Sünnipäevalised


Eile oli meil aga härra isa sünnipäev. Selleks puhuks läksime kõik koos Otti ja Matildasse sööma. Söödud sai üks hea ja maitsev paneeritud seašnitsel kartuli ja maitsvate salatitega. Magustoiduks oli marmorkook (kahjuks pole pilti, et näeksite kui hõrgutavad ja maitsvad need välja nägid).

Kõht mõnusasti täis jalutasime veel kohviku juures ning peale seda läksime Türisalu pangale, et Andrus saaks ühe õhupalli koos soovidega üles lennutada. 
Me kolm

See ka tehtud sõitsime koju. 
Ilmselgelt pidime veel härra vanemate juurde minema, et kingitus ja lilled viia ning üheskoos kooki süüa. Kõht oli nii täis, aga näksist ja heast koogist ei suutnud loobuda. 

Kevad südames ja õues

Seekord, siis selline postitus. Nädalavahetusel lähme töökaaslastega Kihnu. Eks järgmine kord saab juba sellest lugeda. 

Seniks päikest,
Marve.

teisipäev, 3. mai 2016

Meie nunnust ja natuke rasedusest.

Hei-hei.

Eelmine nädal möödus nii kiiresti ja ei saanudki aega, et postitus kirjutada. 
Nüüd võtan selle aja ja teen selle ära, sest täna sai meie nunnu juba 24 nädalaseks ehk 6 kuuseks.

Käisime härraga eelmine teisipäev ämmaemanda juures. Muidu läks meil seal kõik väga, väga hästi. Ämmaemand ütles, et mul on lausa ideaalne rasedus. Meil oli härraga seda ikka hea kuulda. 

Välja arvatud see, et olin esmaspäeval selle eest väga kurb ja õnnetu. Miks? Mul oli alakõhus mingi imelik valu. Kuna olen püüdnud igast tablettidest hoiduda, siis ilmselgelt ei võtnud ma valu leevendamiseks mingit valuvaigistit. Nii kannatasingi valu.
Praegu mõeldes olin ma ikka loll, sest ma oleks võinud meile sellega väga liiga teha. 
Kuna teisipäeval oli ämmakas, siis ma suhtusin kuidagi rahulikult sellesse valusse. Ju sellepärast, et homme saan ju uurida, mis see olla võis. Valu meenutas natuke nagu päevade valu, aga esmaspäeval ei osanud ma seda kuidagi sellega seostada.
Hirm ja ärevus saatsid mind ööselgi.

Järgmisel päeval rääkisin sellest ka ämmakale. Tema soovitas mul no spad võtta, sest nunnu kasvab ja ta surub lihastele, mis tekitavad emakas pingeid. See leevendab pingeid ja lihaseid. 

Kõik asjad korda aetud läksime härraga "Ampsu" hommikust sööma, et peale seda saaks rohtu võtta. Rohud sees, magasin natuke ja oh seda imet. Valu oli kadunud. SEE TOIMIS.
Tean, et olin rumal, et sellele kohe tähelepanu ei pööranud. Eks arvasin, et see gaasivalu. Õnneks lõppes kõik hästi.

Esmaspäeval rääkisin lastele ka miks mind teisipäeval ei ole. Kolmapäeva hommikul sööma minnes küsis kohe üks tüdruk: ,,Õpetaja, kuidas sul eile arsti juures läks?" Tore oli see, et kõik lapsed jäid kuulama. Rääkisin, et kõik läks hästi ja beebiga on ka kõik korras ning ta kasvab ilusti. Mille peale ütles üks poiss:,, On näha jah, et ta kasvab, sest sul on kõhuke juba näha." Samal ajal vaatas poiss mulle silma ja suul oli selline armas naeratus. See siiras pilk ja naeratus on kirjeldamatud.
Pean tõdema, et lapsed hoiavad mind väga ja nad jagavad minuga oma hellust.

Nüüd aga natuke rasedusest.

Üldiselt on rasedus kulgenud hästi. Kaalus olen juurde võtnud 6 kuuga 6kg. Vererõhk on korras. Emakapõhja mõõdud korras. Nunnuga on ka kõik korras, mis on meie jaoks väga tähtis.

Nüüdki kuulati nunnu südamelööke. Seekord ta ei olnudki pätu ja ei pannudki jooksu. Ämmakas sai esimese korraga kohe kuulatud. Ju ta magas veel magusat hommikuund.

Kirjutasin, et käisime 07.04 ultrahelis. Nüüd saime selle uuringu vastused. Ütlen ausalt ma olin suht hämmingus seda paberit lugedes. Miks? Uuringu käigus nähti maksa, magu, sapipõit, neere, kusepõit jne. Ma ei saanud seekord isegi aru, kus tal käed ja jalad olid, aga arst vaatas juba selliseid asju :). 

Üks kõige armsamaid asju on siiski tema liigutused ja minu kasvav kõhuke. 
Eks oma liigutustega näitab ta ikka iseloomu ka. Kui talle ikka ei meeldi, et ma selle külje peal olen, siis taob ikka nii kaua kuni pööran ennast. No ja ilmselgelt teeb ta seda kõige magusamal hetkel, kui mina hakkan magama jääma. 
Kõhukesega olen ma harjunud. Ikka iga päev silitan ja paitan seda ning räägin oma nunnuga. 
Kõhuli magamine on ainult see, mille järgi ma väga puudust tunnen. Püüan küll mingit alternatiivi leida aga see pole see.
Kuna nunnu kasvab, siis minu jaoks on harjumatu pinges kõhunahk, mis venib. Tahaks kohe külje pealt luku lahti teha ja nahka järgi anda :).

Üks armas kaardike, mille sisu tahan Teiega jagada.


Seekord, siis selline pikk postitus. 
Loodan, et suutsite ikka lõpuni lugeda.

Päikest Teile,
Marve.

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...