kolmapäev, 29. juuni 2016

Meie Nunnu 32+2 nädalane

Heihops Teile,

Jaanid läbi ja nüüd naasen tavatoimetuste juurde tagasi. 

Algatuseks natuke jaanidest, siis minu eilsest päevast, ning lõpetuseks homsest päevast
Nagu öeldakse "kõik teed viivad Rooma", siis minu puhul viivad kõik teed MAALE. 
Nii sõitsingi 24nda õhtul maale, sest härra pidi järgnevad päevad tööl olema.
Reedel grillisime ja tegime lõket. Laupäeval käisime sugulase juures ja õhtu lõppes ühes talus.
Kokkuvõtvalt oli meil Nunnuga väga äge nädalavahetus. Unerežiimi keerasin ainult nende päevadega täiega vussi, sest magama sai alles peale keskööd.


Vot nii ... Nüüd meie eilsest toimekast päevast.

Eile käisime Nunnuga arsti juures. Meiega on kõik kõige paremas korras. Südamelöögid saime ka esimese korraga kuulatud, sest kõhubeebi magas ja tundis end hästi. Kõhu mõõdud on nii nagu peavad ja kaal ei ole ka ülemäära tõusnud. 
Ämmakas ütles, et meil on nagu raamatu rasedus, sest kõik on nii nagu peab. Mul oli seda ilmselgelt väga hea kuulda.

Peale selle, et meil kõik hästi läks tundsin hommikul, kuidas Nunnu esimest korda luksus. See oli nii armas tunne. Justkui süda lööks väikeste vahedega. 

Ämmaka juures käidud, läksin õe juurde. Lõuna paiku läksin Nunnule riideid vaatama. See minu esimene shopping Nunnu jaoks. Aitäh abimehele, kes mind nõustas ja aitas nendel valikutel. Esimese lapse puhul ei ole sugugi lihtne neid riideid osta. Jummal teab kui pikukesena see pisike Inglike sünnib. Riided ja asjad vaadatud, läksin Pelgulinna sünnitusmajja loengusse, mis algas 14.00.

Loengu teemaks oli "Tuhudeaegne hingamine ja lõdvestumine". Pean tunnistama, et selles loengus sain ikka hulka targemaks. Peaasi, et sünnituse ajal see teooria õigesti praktikasse rakenduks. Õnneks on mul selleks kaasas TUGIISIKI :), kelleks on minu härra. 

Loeng läbi, linnas asjad aetud, läksin koju.
Kogu staff toas, härra õe reisimuljed kuulatud, enda ämmaka juures käik lähedastele räägitud, suundusin lõpuks tuppa. Selle asemel, et pikutada või midagi muud teha enne sünnipäevale minekut, hakkasin vaatama Nunnule toodud riideid.
Ilmselgelt kujutasin jube ette, kuidas ta meiega juba on, ning ma talle nendest midagi selga panen. Oh seda õnne ja rõõmu, mis mind sel hetkel valdas.

Üldiselt on rasedus hästi kulgenud, ning ma tunnen end enda kehas hästi. Välja arvatud mõnedel juhtudel...
* magamise ajalt tahab parem külg valutada,
* kõhu kokkutõmmete ajal tahaks kuskilt nahka järgi anda, sest kõhul on nii raske,
* vahel ei saa ka selili magada, sest kõht on nii raske,
* tavapärased on ka jalakrambid öösel.

Hästi on see, et ...
* ma tunnen ennast enda kehas hästi ning mulle meeldib, milline ma välja näen,
* ma suudan end hommikul voodist energilisena üles ajada,
* ma ei käi öösel tihti wc-s,
* ma saan kõike süüa ja mul ei ole kõrvetisi,
* ma saan teha tavapäraseid toimetusi (koristada, rohida, korjata marju jne),
* ma võin õhtul arbuusi süüa ja sellele ei järge mingeid tagajärgi :) (pole tihedat tualetti külastust),
* mu enesetunne on hea.

Need olid esmased asjad, mis mulle meelde tulid, kui oma rasedusele mõtlesin. Olen väga õnnelik selle üle, et mu rasedus on kulgenud just nii, nagu see on kulgenud. 

Tänagi oli meil toimekas päev. Pesime Nunnu riideid, korjasime maasikaid ning tegime toormoosi, koristasime ja nüüd naudime diivanil lebotamist.

Homme ootab meid ees uus loeng, mille teemaks on "Tugiisiku abi sünnitusel". Jään põnevusega ootama, millest seal räägitakse.

Seekord, siis selline postitus, kus hüppasin ühelt teemalt teisele.

Nüüd lehva, lehva ja järgmise korrani.


Kuidas meil lasteaias läheb?

Hei, hei. Istun siin "uhkes" üksinduses ja mõtlesin, et kasutan seda hommikut natuke kirjutamiseks. Vunksu kõrvalt on seda natu...