"Untsus" naiste pidu

Hei-hei,

Seekord "untsus" naiste peost.

See ei ole enam mingi saladus, et meie lasteaiast läheb korraga kolm naist beebipuhkusele. Algatuseks kirjutangi natuke sellest, kuidas meid kolme "untsus naist" üllatati ning lõpuks sellest, millised kingitused oleme nunnule saanud.

Nii nagu sünnipäevade puhul tehakse midagi välja tegime meie ka.

Kuna suvi on tulekul, siis otsustasime teha värske laua. Ega enam tahagi neid rammusaid koogikesi ja muud säärast. Suveks pole ju polstrit vaja, mis külma eest kaitseks :). Suveks on vaja ikka vormi saada.

Mõeldud tehtud. Lauale sai ostetud mureleid, maasikaid, arbuusi, viinamarju, juustu. Airi tegi marineeritud kurke (kohe söömiseks), mis olid väga head ja maitsvad. Kokkuvõtvalt sai laud väga värske ja maitsev.

Nii nagu sünnipäevale tuuakse kingitustega, toodi ka meile. Pean tunnistama, et see kingitus oli väga armas ja ilus mälestus. Aitäh Teile kallid kolleegid selle armsa kingituse eest. Sinna saavad pandud meie nunnu esimesed mälestused.

Meie nunnu album

Ly nunnule

Airi nunnule

Üks ilus luuletus, mis oli kõigis kolmes albumis sama

Kaane seest leidsime ka sellise armsa üllatuse

Ideeks on sinna albumi panna meie nunnu ultrahelipildid ning fotosid sellest, kui ma teda ootasin.

Nüüd aga teistest kingitustest. Nagu ma eile kirjutasin, siis ühest kingitusest kirjutan ma natuke hiljem. Siit see tuleb.

Lasteaia lõpupäeval tuli minu juurde üks tüdruk, kes andis mulle ilusa värvilise kotikese. Sellele järgnesid sõnad: ,,Mu vanaema tegi Sulle ühe Liblika". Sel hetkel ei olnud mul aimugi, mis oli selle lause taga tegelikult. 
Koju tulles ja seda pakki avades... Algatuseks hea, et ma põrandal istusin, sest selle sisu liigutas meid härraga pisarateni.
Vaatasime üksteisele otsa, silmad vesised ja ütlesime: ,,Nii armas". 
Aitäh armsala vanaemale, kelle nobenäpud selle valmis heegeldasid.

Viimasel tööpäeval üllatasid mind ka oma meeskonnaliikmed. Taaskord pisarateni. Lapsed küll ütlesid, et õpetaja jälle nutab. Nii pidingi neile ütlema, et need on õnnepisarad.

Karbike kuhu hakkan ka nunnust mälestusi korjama

Kindlasti saab näha ka minu inglikese jalas neid sussikesi

Luuletus oli sel hetkel nagu rusikas silmaauku. 

Sellised toredad ja armsad kingitused on meie nunnul juba olemas. 

Täna on see päev kui meil hakkas jooksma 30 nädal. Olenemata möödunud raskest nädalast tunneme end hästi. 
Eile olin ainult kuskil augus, millest väljasaamine tundus võimatu. Õnneks oli musununnu kodus kui ma teda vajasin. Istusime diivanil kuni panin pea talle sülla ja suutsin pooleks tunniks silma looja lasta. Pean tunnistama, et peale seda hakkas kohe kuidagi parem. Aga jah...

Ma kogun end natuke ja kirjutan ka eelmisest nädalast põgusalt. Peale selle kurva päeva oli meil ka tore aeg, sest meil oli külaline. Aga sellest juba mingi aja pärast. 

Lõpp kiskus natuke kurvaks aga kõige tähtsam on see, et meiega on kõik korras. Nunnu liigutab end ja tunneb end minu kehas hästi. Öösel laseb ilusti magada ning päeval on aktiivsem. Praegugi diivanil istudes annab endast märku.

Päikest,
Marve.