esmaspäev, 8. august 2016

Oh juudas...

Heihopsti...

Etteruttavalt, et seekord on üks virinat täis postitus. Ju raseduse emotsioonide ja tujude kõikumise tõttu.

See pole enam mingi saladus, et olen juba viimase vindi rase. Homme juba nädalaid 38+1.

Pean tunnistama, et see lõpu aeg on ikka raske. Mõnel on kindlasti veel raskem kui mul.

Ühes postituses mainisin, et mul puusad valutavad. Nüüd on sellele lisandunud öised kehvad magamised, närvivalud (ju Nunnu surub end juba rohkem emakasse), seljavalud, jalasurinad. Kaal tõuseb ka kolosaarselt. Nädalaga jälle 1,6kg juures. Ju see lõpus normaalne, et kaal tõuseb, aga minu jaoks meeletu tõus.

No ja täna ei millestki kipub nutt ka veel peale :(. Kuigi meil on härraga kõik kõige paremas korras ja Nunnugi tunneb end hästi. Ohjh ... ei tea mis see on. 

Peale selle tahaks olla tubli ja teha midagi kasulikku, aga samas ei taha ka. Keeraks hea meelega teki alla kerra ja põõnaks. Kes keelab? Keegi ei keela, aga miski ei tõmba ka. Ohjh...

See vist mu esimene jorinat täis postitus. Samas tunnen, et tahan selle endast välja kirjutada ja seda Teiega jagada. 

Loodan, et see päev ei jää täna selliseks. 

Päikest,
Marve

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...