kolmapäev, 28. detsember 2016

Natuke loba...

Hei, hei...

Nüüd on meil musununnu sünnipäev peetud ja jõulud ka möödas.

Meil on olnud äraütlemata toredad päevad.

Reedel pidasime musununnu sünnipäeva.

Kinkisime musununnule kell kuus hommikul ühe suure kasti, mille sees oli üks liigutav asi.
Selleks asjaks (tegelikult ei ole see asi) oli meie timbulimbu, sest aasta tagasi oma sünnipäeva hommikul sai härra teada, et ta saab isaks.
Nii tuli mulle (Siki käis selle mõtte tegelikult muuseas välja) pähe, et panengi ta kasti ja pakin ära. Kink õnnestus, sest musu arvas, et see on kassipoeg või kutsikas. Aga võta näpust.
Selleks oli tema oma Nunnu. Tipsu suutis seal isegi vaikselt olla.
Õhtu möödus väga meeleolukalt ja mõnusalt. Sai naerdud ja lihtsalt jutustatud. Õhtu lõppes Andri tädiga veel istudes ja niisama maailma asju arutades.

Laupäeval oli esimene jõulupüha. Selleks puhuks tegime täidetud ahjukana. See traditsioon algas sellest ajast kui meil härraga esimesed jõulud koos olid, sest meil oli kodus alati kana laual. Nii ongi jäänud see ka meie pere jõululaua söögiks.

Meie pere jaoks on nüüd jõuludel hoopis teine tähendus, sest majas on väike Inglike kelle jaoks on see päev kindlasti aasta kõige oodatum aeg.
Meie päkapikul oli sel aastal ikka eriti helged päkapikud. Kõik soovid said täidetud, mis kirja sai pandud.
Tipsu sai endale ikka igasuguseid asju:
* riideid (kleidi, kombeka, sukakaid, pluuse, pükse),
* mänguasju (Näljane pelikan, suure karu, Fiher Price rääkiva karu, Tiny boo night lights kaisuka (sellega oli veel eriti tore see, et näitasin härrale ühest videost, et tulevikus kui Tipsu hakkab oma voodis magama, siis oleks väga tore kui tal oleks selline tore kaisukas). Päkapikud kuulsid meid.
* uue luti ja Brittoni söögi luti,
* CD plaadid Onu Remuse jutud ning Arvo Pärdi lastelaulud,
* silikoonist hambaharja, kaelkirjak Sophie,
* raamatuid,
* kuuseehte... eee rohkem ei meenugi kohe, mis ta veel sai.

Ta ikka sai neid kingitusi. Eks peab kõik asjad kokku koguma ja pildi tegema, et hiljem vaadata, mis ta sai oma esimesteks jõuludeks.

Pühapäeva lõuna paiku hakkasime maale sõitma, et oma perega ka istuda ja jõule nautida. Väga mõnus õhtu oli koos oma kallikestega.

Maale tegime kaasa koogi, milleks oli vaja:
* küpsiseid (400gr)
* võid (150gr)
* kaks pakki kohupiima
* 1 pakk vahukoort (suur)
* 1 pakk toorjuustu
* peale 1 granaatõun ja 4 kiivit.

Purustasin küpsised ja segasin sulatatud või hulka. Panin küpsetusvormi ja külmikusse. Vahustasin vahukoore, millele lisasin maitse järgi suhkrut, siis lasin toorjuustu ja kohupiima ka natuke miksriga vahtu. Segasin selle mikserdatud massi kõik kokku ja valasin küpsise põhjale ning panin külmikusse. Enne sööma hakkamist kaunistasin. Väga hea sai, sest kõik kiitsid, kes sõid.

Korraks sai veel ühe kalli tädi juurest läbi käidud ning väike kingitus viidud.


Peale selle pidasime meeles ka Ingleid taevas süüdates küünlad nende meeles pidamiseks.

Nüüd olin kaks päeva maal emme juures, sest härra läks esmaspäeval tööle. Algselt pidi tal vaba päev olema, aga jah... Nii otsustasingi Nunnuga maale jääda, et mis ma seal kodus ikka üksi istun.

Täna tulime Nunnuga koju, et ta saaks oma uute leludega mängida. Praegu lutsutabki oma Sophiet.

Kohe, kohe saab aasta läbi ja ootamas aasta uus. 
Eks varsti sellest, kuidas möödus minu aasta. Millega jäin rahule, mis õnnestus ning millega ei jäänud. Sellest juba õige varsti.


Sauki,
Marve.

Kas Sina saad öelda, et Sa oled õnnelik?

Hei-hei, Täna tahan jagada Teiega ühte mõtet, mis mina tabas.  Hoiatan, et see on kirjutatud emotsiooni ajal. Seega võib seal olla midagi...