teisipäev, 13. juuni 2017

Tänane toimekas päev.

Sauki,

Nagu ma eelmises postituses mainisin, et ehk kirjutan oma tänasest päevast, siis olen tubli ja teen seda. 

Laps ka magab ja saan rahus oma mõtted kirja panna.

Nagu ma kirjutasin, siis olin juba enne 8st üleval. 
Kajastasin ka esimest korda oma tervet tänast päeva Snapchatis. 

Tänase hommikuse seisuga on mu kehakaal langenud -5kg. Olen ülimalt rõõmus selle üle.

Aga nüüd minu päevast.

Enne ärkamist sossutasime Nunnuga voodis.


Iga hommik algab meil kohvi joomise ja päevaplaani paika panemisega. 


Enne hommikusöögi tegemist panin ukse liistud ära.




Hommikusöök söödud hakkasin kriiditahvli seina kruntima. Enne seda viisin Tipsu õue tuttu.


Sein krunditud jätsin selle kuivama. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, et lähen vana juurde, siis nii ma tegin.
Vana juures olin toimetustega peaaegu valmis kui Tipsu otsustas ärgata. 


Lõpuks oli kell nii kaugel, et kõht hakkas tühjaks minema. Nii pidime koju sööma tulema. 


Kõht täis tuli ikka leiba ka luusse lasta.


Kriiditahvli krunt oli ilusti kuivanud ja nii sain selle ka üle värvida. 



See töö ka tehtud veetsime Tipsuga mõnusalt aega. Mängides mänguasjadega ja sossutades.


"Purunenud elud" vaadatud hakkasin struktuurvärviga ahju ümbrust tegema. Siinkohal pean tänud ütlema Triinule, kelle soovitusel proovisin värvi kanda pintsliga mitte rullikuga. Jäime tulemusega väga, väga rahule. 
Kartsin küll natuke aga julge hundi rind on rasvane. Kui ei proovi ei saa ka teada, kuidas teha või kuidas jääb.


Vot selline toimekas päev. Vahepeal koristasin veel kööki ja Nunnu mänguasju ka.

Homme tuleb ka natuke toimekas aga mitte nii.

Nüüd head ööd,
Marve. 

Üks lahe koht ühes toredas poes.

Hei, hei.

Täna jagan Teiega ühte toredat vaatepilti Laagri Maksimarketis, mis jättis igati sooja ja hea tunde.

Käisime laupäeval perega sisseoste tegemas nii Bauhofis kui ka Maksimarketis. 

Musu läks asju autosse viima ja mina suundusin poodide poole. Meil see tavaline, et enne söögikraami ostma minemist käime Home4yous, Handymanis ja kui Kangatzunglis on soodukas, siis kindlasti leian ka sealt midagi. 

Täna ei tahtnud ma sellest kirjutada, vaid hoopis ühest uuest poest, mis seal äsja avati. Poe nimeks Seele.

Miks ma sinna poodi sisse astusin? Ennekõike sellepärast, et ma nägin seal beebide asju ja mõtlesin, et lähen vaatan, mis seal, siis pakutakse. Seal oli igast beebidele mõeldud asju: põlled, lutid, lutipudelid, kreemid, mähkud, lapid jne, jne. 

Kõigepealt lummas mind seal üks Hippi niiskete lappide karp, mille Carolale ostsin. Mul õde ütles juba ammu, et miks sa pole endale sellist karpi ostnud. Ei näinud nagu vajadust ka, aga seal ma seda nägin ja nii see mu ostukorvis oligi. 
Karbi hinnaks 3,99€ + üks pakk lappe kaasas, mis olid karbis.




Pean tunnistama, et karp on väga hea, sest nii ei saa Tipsu neid lappe kätte. Muidu on ikka nii, et kohe kui lapid kuskil silmapiiril, siis hakatakse neid välja kiskuma ja suhu toppima. 

Enne seda kui ost tehtud sai lummas mind seal üks nurgake, milleks oli mähkimisnurk. Miks?
Seal oli olemas kõik, et beebsu saaks kuiva pepuga olla. 
Mind lummas see, et seal oli üks riiul, kus olid erinevates suurustes mähkud, mis olid nummerdatud. Pluss aluslinad ning kõik muu, mida on vaja mähku vahetuseks. Alustades niisketest lappides, lõpetades kuivade salvrätikutega. 
Kahju, et ma selles pilti ei teinud, aga kellel vähegi huvi saab kaema minna. Seda ma ka kahjuks ei tea kas see maksab midagi või mitte. Minule see igatahes meeldis ja väga.

Muidugi on seal veel üks aga. See on avalik. Ehk, siis seal ei ole mingeid seinu ümber, aga samas on see nii taga nurgas, et vaikselt saab selle mässu ikka ära vahetada. Ega seal mingit väljanäitust korraldata 😄. 
Tean, et mõne jaoks on see sama privaatne kui rinnaga avalikus kohas toitmine. 

Minu jaoks see ei ole probleem, sest ma valin sellise vaiksema ja rahulikuma koha. Ma ei ole algusest peale häbi või end kehvasti tundnud, et ma olen teda teiste juuresolekul rinnaga toitnud. See on ju tema söögilaud. 

Tulles tagasi nüüd selle poe jutu juurde, siis neil oli alles avamine, mille puhul jagasid ka kingitusi.



Püüdsin, mis ma püüdsin, aga pilt jäi kahjuks sedapidi

Vot sellised väikesed asjad teevad meele kohe heaks ja erksaks. 

Täna on mul aga väga toimekas päev. Ärkasin juba enne 8st üles ja olen siiani tegelenud remondiga. Laps magab hetkel õues. Nii sain veel viimased kohad üle kruntida, et õhtul värv peale panna. 

Nüüd aga lippan Musununnu vanaema juurde, et teda natuke abistada. Kuna ta tervis on väga kehvakene, siis olen nüüdseks juba mitu head nädalat seal igapäevaselt käinud. 

Ehk kirjutan veel õhtul natuke oma tänasest toimekast päevas. Ennekõike lisan sinna pilte.

Päikest, mis natuke piilub.
Marve.

esmaspäev, 12. juuni 2017

9 kuud puhast armastust

Terekest,

Aeg läheb ikka halastamatu kiirusega, aga samal ajal kui Nunnu õues tudub püüan ruttu midagi kirja panna. 

Uskumatu, aga eelmine pühapäev sai meie Nunnu juba 9 kuuseks, ning sellel päeval oli ka isa esimene surma aastapäev. Oeh 😩. 


Nüüdseks juba 9 kuud meiega 👄💑💕
Foto: Kerli Luts

Mida meie Nunnu teha oskab?
* Ta keerab ja pöörab nagu vanasti,
* ta ajab end toe najal püsti.
* ta käputab nagu vana mees ja liigub väga kiirelt edasi,
* ta oskab juba mõndasid sõnu: emme (see on kindlalt selge), mämm-mämm, iss, ass (kass), ätt (ei tea, mis see küll tähendada võiks?).

Talle meeldib:
* meie otsas ronida ja turnida,
* kiikuda,
* liivakastis mängida,
* kõndida emme-issi toel,
* süüa nii puu-, juurvilju, kui ka beebidele mõeldud näputoite,
* kõik, mis pihku jääb oma hambaga järgi proovida,
* teha erinevaid hääli ja häälitsusi ning vajadusel ka kisada,
* teha oma ägedat naeratust.




Peale selle on meil veel 3,5 hammast suus. Kuidas pool hammast? Selles mõttes, et kolm paistavad ilusti, aga üks tuleb.

Kuna ta mul rinnapiima peal, siis õnneks kikud veel liiga ei tee.

Ahjaa, juuni alguses käisime veel verd andmas, et hemoglobiini taset teada saada. See oli meil korras, sest näiduks saime 120.
Vere võtmisel ei olnud isegi nutta vaja. 

Endiselt on meil suuretoa remont. Tänaseks päevaks oleme nii kaugel, et tolmused tööd on tehtud.
Nüüd jäävad viimased tööd:
* tapeetimine,
* värvimine struktuuriga ja tahvlivärviga (siinkohal on kõik soovitused teretulnud, kuidas seda kõige õigem teha oleks),
* laminaat maha ning ongi valmis. 

Ahjaa, mööbel on vaja ka kokku panna 😊, mis oma järjekorda ootab. Pluss uus sisemine uks, mis on hetkel meie suurim peavalu 😕.

Muidu läheb meil hästi. Päevad on täis toimetusi ja toiminguid. 

Peale selle naudin veel issi vabu päevi, sest ma saan hommikul niiii kauuua magadaaaa kui torust tuleb. See on üks hindamatu aeg. 

Tervest ööst magad pole mul mõtet isegi unistada, sest see on kauge tuleviku muusika. 
Need on lapsevanemaks olemise rõõmud. 



Marve.

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...