Täna, siis natuke sellest, mis võib juhtuda, kui veedad nädalavahetuse ilma lapseta.
Enne seda aga meie väikesest datest.
Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, et meid ootab ees väike aeg ainult meile kahele, siis nii see läks ja nautisime seda täiel rinnal.
Algatuseks tegin endale kerge meigi, mida ma tavaliselt ei kanna, ning panin selga kleidi ja jalga kingad, sest tahtsin Tema jaoks olla ilusam. Tean, et olen seda niigi, aga minu südamerahu jaoks "kõpitsesin" end natuke üles.
Meie päev sai alguse Keila Scottish Houses. Tellisime väikese eelroa ning seejärel pearoa.
Nautisime seda aega täiel rinnal nii, et telefonidki olid tagaplaanil.
Kõht mõnusalt täis läksime Meremõisa. Jalutasime seal mere ääres ning kivide peal. Nautisime mere vaikset kohinat ning vaikust, sest seal ei olnud tuult ja oli üllatavalt vaikne.
Ma tundsin end väga armastatuna ja tähtsana. Ma sain tunda seda, et olenemata igapäeva rutiinist, ning raskematest päevadest, oleme teineteise jaoks loodud.
Mõnus jalutuskäik tehtud võtsime suuna Keila Joale.
Seekord jalutasime hoopis teisel pool juga, mis oli väga õige otsus. Nägime ja avastasime seal paikasid, mida pole ammu näinud. Seal on kõik nii ilusaks tehtud. Kohe kutsub sinna pildistama ja jalutama.
Jalutasime seal pikka aega ning rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust.
Kuni lõpuks otsustasime veel poest söögikraami võtta ning koju naaseda.
Meie päev lõppes veel üheskoos õhtusöögi söömisega enne kui Liisu Carola koju tõi.
Nüüd see lõpuks tuleb, et mis siis ikka võib juhtuda, kui last kodus pole?
Me saime teha rahus remonti. Jah, just nimelt rahus, sest ei pidanud jälgima ja vaatama, et ta midagi suhu topiks või kuhugi käed pistaks. Laupäeval kui Carola Liisuga oli jõudis issi Nunnu toa lae ära värvida ning mina struktuuriga teha. Üks suur asi sai tehtud.
Eile kui Carola vanaema ja -isa juures oli, saime suurema osa tapeeti pandud, mis oli vaja ka mustrisse ajada. Taaskord polnud vaja kedagi jälgida või keelata. Lõpuks kui ta koju tuli jäi veel üks sutsakas panna. Ja oli näha, mis vaeva me nägema pidime, et ta oma toast minema saada, et ta liimi ja tapeedi peal ei turniks.
Ühesõnaga, me saime kõige suuremad remondi tööd selle ajaga tehtud, kui teda kodus polnud. Vot, mis võib juhtuda. Vaja veel kaks seina teise tapeediga panna ning põrand ja Nunnu tuba ongi valmis.
Selleks aastaks on meie remont valmis. Nüüd saab hakata lõpuks puhkama ja asju õigetesse kohtadesse paigutama.
Uskumatu, aga käes on juba oktoober.
Minu jaoks on see ka üks tähtis kuu, aga sellest kõigest juba õige pea.
See kuu on alanud juba üsna toimekalt ning tõotab ka edasine aeg tulla.
Päikest ja nautige seda vapustavat sügist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar