laupäev, 18. november 2017

Elu tuleb elada olevikus ja mingil määral tulevikus

Sauki,

Mis saaks olla veel parem kui see, et toad on korras, söök on valmis, laps magab ning kodus on rahu ja vaikus?
Saan nautida kohvi ja kirjutamist, mis mulle meeldib. Teeksin seda tihemini, aga jah. Pere nõuab oma aja. No ja piiga kõrvalt arvuti tulla... See pole seda väärt, sest ta tahab kohe oma tähelepanu. Tehes igasugu lollusi :). Alustades sellest, et ronib arvuti laua peale ning lõpetades klaviatuuri nuppude vajutamisega. 

Aga sellest ei tahtnud ma täna kirjutada, vaid hoopis sellest, mis imelise lause omanikuks ma sain. 

Kas Sind on keegi inspireerinud? Olgu selleks mõni treener, kokk, tuttav, sõbranna, pereliige jne?

Tunnistan ausalt, et mind on küll. Uskumatu aga tõsi, ma sain natuke aega tagasi teada, et minu blogist saab üks tore tüdruk inspiratsiooni. Olin sellest nii lummatud, et võttis kohe sõnatuks. Oma teada kirjutan asjadest õigemini olukordadest/sündmustest, mis tekitavad minus hea tunde ja kutsub kohe kirjutama.
Ma ei ole kunagi kirjutanud sellepärast, et pean end kellelgi tõestama või selleks, et näidata kes ma olen jne. Lihtsalt tuli selline tahtmine hakata blogima ja kogu lugu.
Eks selle algatamiseks sain ka inspiratsiooni teistest. Nüüdseks kui olen bloginud juba mitmeid aastaid olen saanud tagasisidet, et teen õiget asja. Igati vahva uudis minu jaoks. 

Selle inspiratsiooni jutu jätkuks sain mõned päevad tagasi oma ühelt healt sõbrannalt ühe ilusa lause. 
Algatuseks:
Minu eluke ei ole olnud lillepidu ja meil kõigil olid lapsepõlves omad unistused. Minu unistused on täitunud nagu Te juba teate. Mõned veel on, aga iga asi omal ajal. 
Oma teada olen seda korduvalt öelnud, aga kordan veel igaks juhuks, et ma olen ääretult õnnelik, et mul on selline perekond ja selline pere just pere, kus oleme meie kolm ja koduloomad. Saate aru küll.
Jah, kes meist ei ole unistanud ideaalsest perest ja uhketest villadest jne, jne. Või sellest, et minu perekond saab olema samasugune nagu sellel ja sellel. Unistada võib kõigest. Aga elul on meile omad keerdkäigud.
Sellel päeval tuligi sõbrannaga juttu perest/ peredest, ning siis ta kirjutas: Teie olete perfect pere minu jaoks. Ma olin sõnatu, aga samas oli südames nii hea soe tunne. 
Mina
* ..., kes ma olen elus näinud igasugu olukordi ja olnud igasugu olukordades, kus ükski normaalne inimene olema ei peaks, 
* ..., kes ma ei ole kuulunud plikade pandesse (pole olnud populaarne),
* ..., kes ma olen pidanud kõik asjad ise välja teenime higi ja pisaratega,
* ..., kes ma pole saanud seda, mida ma tahan,
* ..., kes ma olen pidanud loobuma asjadest teiste heaolu nimel,
* ..., kes ma olen kodu hunt,
* ..., kes ma pole maailma näinud jne, jne. 
Neid on veel ja veel. Ei taha päris vana aja asjadest tuulama hakata. Elu tuleb elada olevikus ja mingil määral tulevikus.

Peale sellist loetelu suudan jätta veel kellegi jaoks perfectse perekonna mudeli. Vot see teeb küll südame soojaks. 
Olenemata sellest, et elu pole olnud lill, olen suutnud sellest porimülkast püsti tõusta, põlved puhtaks pühkida ja edasi rassida. Ning nüüdseks suudan olla ka kellelegi eeskujuks. 

Aitäh, Sulle Kullake nende ilusate sõnade eest 💗.

Sõnal on väga suur jõud. 
Ütle Sinagi oma sõbrale, sõbrannale, mehele, elukaaslasele, pereliikmetele midagi, mida Sa nende juures hindad ja usu Sa tood nende päeva päikese välja. 
Tee seda ikka südamest ja näita välja, et see mida ütlesid, seda ka mõtlesid.
Õigel ajal ja õiges kohas on ka erinevad smiled selle kinnituseks, kui Sa ei saa seda silmast silma öelda.

Mõnusat laupäeva jätku. 

Elu on ilus, kui Sa oskad seda õigesti elada
Foto: Kerli Luts


Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik.

Hei-hei, Täna natuke kõhubeebiga arstil käigust, testi tulemustest ning meenutusi Mailyst.  Arstil läks meil hästi. Kõik on nii nagu p...