reede, 22. detsember 2017

Kui sa ikka midagi tahad, siis küll sa selle saad.

Sauki.

Appi kui kiiresti ikka aeg läheb. Alles oli teine advent, nüüd juba kolmaski möödas ja kohe, kohe on jõulud.

Püüan täna teha väikese kokkuvõte möödunud aegadest, mis on olnud täitsa vahvad.


Reedel (08.12)  tulid Sannu ja Kreta meile. Käisin neil järgi ja peale seda tegime üheskoos poetuuri. Tuur tehtud võtsime suuna koju. Õhtul jutustasime niisama, tegime head süüa ja lõpuks piparkoogitaigna. Tuba oli kohe nii head lõhna täis. Meie Tipsugi sai selle teost osa. Segades massi pliidil olevas potis, mis lõppes puulusika välja tõstmisega ja emme riiete kokku tegemisega. Ühesõnaga üks vahva taigna tegu.

Laupäeval käisin haltuural. Aitasin ühel noorel perel magamistoa seina struktuurivärviga ära teha. Tulemus sai täitsa kena.
Õhtul tegime kõik koos piparkooke. Meie Tipsul oli see päris esimene kord ise teha. Talle väga meeldis. Vajutas ise kujusid, rullis tainast, määris issi algatuslikult jahu näkku ja pähe. Lõpuks glasuuris ja sedagi jagus nii suhu kui omale pähe määrimiseks. Ühesõnaga üks suur mäkerdamine oli, aga laps oli rõõmus.


Sama päeva hilja õhtul juhtus minuga üks jõuluime, mida mainisin juba eelmine kord. Lõpuks sellest lähemalt. 
Pühapäeval 10.12 oli Saku Suurhallis Disney filmimuusika kogupereshow.
Ma ikka ootasin ja lootsin, et äkki Instagrami loosiga võidan . Aga tutkitki. Laupäeva õhtul teki alla minnes ja telefoni vaadates vaatasin, et Siiri oli kirjutanud. Vestlus algas sellega, mis homme teeme jne. Lõpuks lõppes vestlus sellega, et neil üks vaba koht showle. Kas tahan Carolaga tulla? Algul olin ikka väga sõnatu ja ei uskunud oma silmi, mis lugesin. Lõpuks ma ei kõhelnud ja olin sellega kohe nõus. Ma olin õhtul ikka nii põnevil sellest. Ei suutnud uskuda, et selline asi minuga juhtus. Võib öelda, et jõulud on imede aeg.
Pühapäeva hommik käes olin ma nii põnevil ja ärevil. Põnevil ikka sellest, kuidas minuga selline asi juhtus, ning mis seal saama hakkab. Ärevil olin sellepärast, et see oli meie piiga esimene nii suur kontsert. Ma ei teadnud, kuidas ta seal reageerida võib, kui nad seal laulma hakkavad.
Õnneks minu õudusunenägu sellest, et peame peolt lahkuma, ei täitunud. Vunksu oli nii tubli ja vaatas kogu showd ilusti mu süles.
Show ei olnud minu jaoks just suurem asi, sest seal ainult lauldi ja suurt tegevust nagu ei toimunudki. Teine vaatus vajus ikka nii ära, et lapsed lausa karjusid selja taga ja seda oli üle saali kuulda.
Aga jah. Emotsioon oli suur, sest sain sinna ja Tipsu pidas end nii suurel showl tublisti üleval.
Samal ajal käisid musu ja lapsed Kohilas laadal ning niisama sõitmas ja aega nautimas. 

Ootame pidu

Päeva kangelased



Teisipäeval saabus Nunnule jõuluvanalt kiri. Ma olin ikka nii põnevil seda avades ja uurides. Nagu väike laps, kes saab oma esimese kommi.


Neljapäeval 14.12 oli minu sünnipäev, mis oli eelmistest aastatest erinev, sest sellel päeval ei kutsunud endale külalisi. Miks? Kuna Andril oli Saku Suurhallis jõulugaala.
Nii ei hakanudki midagi orgunnima, sest koos on ikka lihtsam ettevalmistusi teha.
Päev oli mul muidu ilus. Sain kuhjaga õnnesoove, ilusaid lilli ja kingitusi. 
Ära sai tehtud ka blogi esimene loos. Fortuunaks oli oma laps, kes võttis kõigi nimede seast ühe nime. Nii ei olnud mingit sohi tegemist. Kõik oli aus ja õiglane. 

Mõned kingitused tähtsa päeva puhul

Loosi võitja
Võitja helkurid

Sünnipäevalaps sai oma traditsioonilise tordi
Musu ema tehtud
Reedel oli meil Harku valla koduste laste jõulupidu, milles olin ääretult pettunud. Miks?
Kõigepealt toimus pidu teises kohas kui oli kutsele märgitud, jõuluvana juurde kingi ja pildi saamiseks pidid ootama elavas järjekorras nagu poes. Peale selle said lapsed kingiks erinevad raamatud. See oli küll lapse kink ja kingitud hobuse suhu ei vaadata. Lootsin, et saame samasuguse luulekogu nagu meie kõrval istunud väike tüdruk sai. Minu kurvastus oli kodus väga suur kui ma seda ei saanud. Aga teha pole midagi. Ühesõnaga minu jaoks üks lörri läinud pidu. 
Päev ise lõppes väga toredalt, sest kuusk sai tuppa toodud ja ära ehitud. 


Laupäeval oli mul mõneks tunniks täielik home alone, sest musu oli tööl ja Liisu võttis Carola. Täitsa mõnus oli. Sain natuke rahus nikerdada, mis vajas selget mõtlemist ja keskendumist. Ideaalne ajastus. 

Pühapäeval 3ndal advendil käisime Musununnu vanematega sõitmas. Täitsa toredad tunnid olid. Naised said rahus sopata ja vanaisa vaatas Tipsut. Kokkuvõtvalt sai nii mõnigi asjalik ost tehtud ja kodust sai ka natukeseks ajaks eemale.

Peale selle märkasin õigemini tundsin, et inimesed on nii närvilised. Arusaadav, et jõulu stress, aga seda on niiiii kaugele tunda. Uskumatu ikka.

Teisipäeval oli meil perepäev. Kõigepealt ajasin Keilas omad asjad ära, siis tulin koju ja sättisime end valmis, et Laagri Hortesesse minna. See oli muidugi juba nii tühjaks ostetud, aga lapsel ja issil oli tore. Laps sai joonistada, kinos Lotte multikat vaadata ning lõpuks nägi ka küülikuid. 


Täna on meil plaan Roccasse minna ja seal natuke tuuritada. 
Homme on härral sünnipäev ning õhtuks on oodata külalisi ja pühapäeval ongi juba jõulud. Uskumatu kui kiiresti ikka aeg lendab. 

Nüüd ongi õige aeg otsad kokku tõmmata ja minna päikest nautima. 

Lõpetuseks üks snapi pilt, mis pidi väga ilus olema

Anderi sünd ning suure õe roll

Terekest, Aeg on see, mis käest kipub lendama. Täna juba kaks nädalat ja 1 päev on meie peres uus armastus, kes täidab meie päevi suure r...