kolmapäev, 30. mai 2018

Eilse postituse tagasiside ja natuke tegemistest

Hei-hei,

Kirjutasin eile ühe postituse sellest kas jätkata blogimist või lõpetada. Olen saanud omajagu tagasisidet, et teen õiget asja ja lugejaid huvitab, mis toimetame.
Peab tõdema fakti, et kommenteerijaid ei ole olnud küll 100-de viisi, aga eilse postituse vaatajaid/lugejaid on üle 200. Juba see näitab minu jaoks midagi. 
Aitäh Teile, kes võtsid vaevaks reageerida ning kirjutada ja kommenteerida, sest see tähendas mulle palju. 
Kõige tähtsam on muidugi see, et mulle meeldib blogida ja saada tagasisidet meie toimetuste kohta. 

Nii kirjutangi täna väikese kokkuvõtte möödunud Titerallist, Keila päevadest ja eilsest mere ääres käigust. 



Luban ka pilte.

Alustame, siis Titerallist, mis toimus 25.05. Keilas, kuhu oli kokku tulnud 205 rallikat. Rahvast, vankreid oli tõesti palju, sest lõpuks said numbridki otsa, mida tuli lõpuks käsitsi juurde kirjutada. 
Igati lahe ja tore üritus. Meile kolmele (mulle, Vunksule ja kõhubeebile) selline jalutuskäik koos sõpradega sobis ning meeldis meile väga. 


Rahvast oli ikka omajagu



Natuke sellest, mis see üritus endast kujutas. 
Kokkusaamine toimus Keila turuplatsil, kus 10.30 anti start ning liiguti Keila kiriku platsile. Sealt saime kaardid orienteerumiseks ning rallibassid, millele pidime koguma märgiseid. 
Paberid käes hakkasime liikuma. 
Kõigepealt liikusime:
1) 100 tamme parki,
2) Harjumaa muuseumi juurde, 
3) uuesti kiriku juurde tagasi,
4) vana kooli asemel tehtud mänguka juurde,
5) algkooli juurde,
6) raudteejaama ning sealt uuesti kiriku platsile, kus hakkas 12.15 loosimine. 

Piisas kolmest punktist, aga meie võtsime maksimumi ja kogusime kõik kleepsud kokku. 
Kõige selle jalutuskäigu plussiks oli super ilm ja seltskond. 
Kõigi rallikate vahel toimus ka loosimine. Meie küll ei võitnud midagi (tähtis pole võit vaid osavõtt), aga meili peale tuli super kingitus. 
Milleks on:
1) kaks tasuta loengut omal vabal valikul,
2) unekooli pdf-raamat "Beebi ja UNI",
3) mõned soodustused ja üleskutsed.

Loengud ei ole tegelikkuses väga kallid, aga 10€ kokkuhoidu ja tarkused on alati teretulnud. 

Ühesõnaga üks vahva üritus, kus nägi tuttavaid, ning juhtus isegi kahe vankri kokkupõrge, kus kõik väljusid tervetena 😄. Jutustamise käigus ja üksteisele Siiriga otsa vaadates olimegi ühel hetkel rattaid pidi koos. 
Aitäh veelkord neile, kes meiega selle tee läbi käisid.

Laupäeval 26.05. oli Keila linna päevad, kus ka käisime. Ilm oli muidugi nii kuum ja õhku polnud. Ühe korra tundsin isegi, et pean kohe varju saama muidu kukun sinna samasse koos vankriga. Õnneks ei juhtunud midagi, sest vari ja külm vesi koos musununnuga jõudsid õigel ajal.
Tegelikkuses oli hirm päris suur, sest kiirabi oli meile suhteliselt lähedal, sest ühel inimesel oli juba midagi juhtunud. Õnneks oleks abi kohe käepärast olnud, aga ikkagi. Õnneks lõppes kõik hästi.
Keila päevadelt me väga midagi ei ostnud, sest midagi pole väga vaja, va. Vunksule jalatsid ja sokid, mis saime ka. 
Musununnu sai Javerid ja mina ühed kingad. Tiir tehtud puhkasime varju alla ning tegime väikese lõuna. 
Üritus ise oli nii nagu ikka, aga meie jaoks teistmoodi, sest meie Vunksuut sai seal juba ise natuke ringi tatsata ja aega veeta. 
Käisime nii Ensto putkas pildistamas kui ka õnneloosi võtmas. Õigemini laps ise võttis. 
Võitis:
* maja koos mustika meega (selle valisin ise teiste sama numbrite asjade seast),
* helkuri,
* pastaka ja pirni, mis võitis koos issiga.
Võidud näha pildil. va. helkur.

Piisavalt aega laadal veedetud tulime koju, sest õde tuli külla, keda ootasime juba mitu päeva. Eriti Carola. 
Õhtu möödus meil niisama lobisedes ja maailma asju arutades. Magama saime alles 01:00 paiku.


Esimene jääjook sai joodud ning esimesed ampsud masina jäätisest

Pühapäeva hommik algas meil ka lobisemisega kuni hakkasime koos karpe tegema. Juttu jätkus ka karpe tehes. 
Vahepeal tegime pausi, sest musununnu tegi meile õues pannakaid, mis olid nii head ja maitsvad. Hoopis teise maitsega kui kodus tehtud. Kohe meenutasin õele, kuidas oleks tahtnud neid pannakaid, mis ta Pärnus puupliidil oleks saanud teha, aga halva enesetunde tõttu jäid need seekord tegemata. Loodame, et juba järgmine kord saab neid ka süüa.
Taaskord üks tore päev kallitega.



Eile oli meil plaan mere äärde minna. Juhuslikult saatis Siiri snapi, et meremõnusid nautimas. Ega ma kade ka polnud, võtsin telefoni ja kohe hellasin, ning küsisin, kus pesitsevad. 
Koht ja ilma uudised kuulatud panime asjad kokku ja suundusime Meremõisa. 
Meil oli väga tore. Eriti pisikestel, kes said koos mängida ja liivast rõõmu tunda. 1,8 aastased lapsed suudavad juba natuke koos mängida. Nalja ja naeru oli palju, mis tegi meele rõõmsaks ja tuju heaks. 
Tore on vaadata ja tõdeda, et Carolal on keegi kellega koos mängida. Elame küll Keilas väljas ja ei käi seal tihti, aga taaskohtumise rõõm on alati olemas. 
Väike tšill ja jutuajamised uue puhkuse osas peetud hakkasime koju sättima. Veel on vara rääkida, millest käib jutt, sest kui ilma ikka ei ole, siis ei saa nende pudinatega kuhugi minna. 
Eks tegelikult saaks küll, kui ikka vihma sajab, siis on endal ebamugav olla. Lastest rääkimata. 


Meie mõnglid💕😍



Nüüd on õige aeg lõpetada, et järgmine kord juba lugeda sellest, mis palju varem teinud oleme. 
Jah, ma vist luban kohati liiga palju, aga ei jõua kuidagi tegudeni. Õigemini kirjutamiseni. Olen küll kodune ema ja aega peaks nagu olema, aga ei, ei ole, sest kogu aeg on vaja midagi teha.
Hetkel Vunksuut magab õues ja nii saan selle aja näpistada, et paarist möödunud päevast kirjutada. 

Ahjaa, pildid on küll väiksed ja raamidesse surutud, aga mulle nii väga meeldib neid teha, sest ühele pildile saab kõik emotsioonid ja hetked kokku panna. 

Päikest ja vägev, et olete ikka minuga. 

Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik.

Hei-hei, Täna natuke kõhubeebiga arstil käigust, testi tulemustest ning meenutusi Mailyst.  Arstil läks meil hästi. Kõik on nii nagu p...