teisipäev, 31. detsember 2019

Ka kõige suuremad soovid täituvad

Ilusat aasta lõppu. 

Praegu on väike hetk, et leiba luusse lasta ning nii kasutan paar minutit, et natuke kirjutada. 

Täna mul kahjuks nii palju aega ega mahti polnud, et oma pooleli olevad postitused lõpetada. Etteruttavalt, et on mida uuel aastal oodata. 
Selle asemel kirjutan hoopis ühe pisikese postituse sellest, kuidas meie pisikese printsessi soov täitus. 

Carola soovis juba ammu, et ta tahab minna juuksurisse. 
Jõuluvanani jõudis see soov ja ning see täitus. Jah,  Carola käis esimest korda juuksuris. 


Hommikul oli ta muidugi põnevil ning natuke ärevil. Hinges oli väikene kartus nii juuksuri kui sellega kaasneva ees. 
Carola kartis väga, et ta lõigatakse kiilaks. Samas soovis, et juuksur ta juukseid fööniga kuivataks ning saaks lokid. 

Minnes oli ta ikka väga ärevil. 
Ikka ütles, et emme ma kardan. Ta ikka kartis kui toolile istus ja talle kaitserüü peale pandi. Näole tekkis väike kahtlev ja hirmunud pilk, mis lõpuks leebus kui hakkas juuksuriga rääkima ning kiikas end peeglist. Lõpuks kiitis juba end, et olen väga tubli, sest ma ei karda. 

Mälestuseks saime ka pisikese patsikese, mis läheb tema beebiraamatusse. 

Iga hetkega oli näha, et Carolale aina rohkem ja rohkem seal meeldis ning hakkas leebuma. 
Rääkis isegi, et jõuluvana tõi talle selle ning sooviks omale lokke ka. 

Lõpuks olidki juuksed lõigatud ning juuksur ütles, et kui soovid ikka lokke ka, siis pead need saama. Jaa nii ta saigi ka lokikesed ning isegi natuke lakki, et need ilusti püsiks. 

Mul oli üks igati rõõmus ja õnnelik laps, sest tema soovid täitusid ja ta tundis end tõelise printsessina. Ta kibeles juba koju, et issile ja Ketule oma uhkeid lokke näidata. 

Kui sa ikka midagi tahad, siis küll sa ikka saad ka need. 



Lõpetuseks soovin Teile head vana-aasta lõppu ja loodan, et selle piskuse aja sees täitub veel mõni Teie soovike. 
Imed on olemas ja neisse tuleb uskuda. 

Aitäh Kõigile neile, kes on see aasta olnud minuga ja minu perega, ning olnud toeks nõu ja jõuga. See aasta on mulle taaskord õpetanud, et kõik asjad ja raskused on selleks, et nendest midagi õppida. Sel aastal on valatud ka pisaraid nii õnnest, kurbusest kui ka vihast. See aasta on mulle taaskord õpetanud, et kõik mis ei tapa teeb tugevaks. Sel aastalgi on läbi käidud tulest ja veest, aga olen sealt väljunud võitjana.
Minu kõrvale on jäänud inimesed, kes mind mõistavad ja toetavad ning on olnud ka neid, kes on olnud alati olemas, aga suhtlemine on tugevnenud, mis on siiras rõõm.
See aasta on olnud hea aasta. Minu elus on olemas kõik, mida vajan. Tänagi saan ühise laua taga olla oma mehe, laste ja õelaste Marcuse ja Sannuga ning tema tüdrukuga. Sel hetkel tunnen end ikka uhke tädina, et õelapsed tahavad ikka tulla meile. Selleks, et olla õnnelik ei ole vaja teha muud kui leida igas päevas üks hetk, mis teeb Sind õnnelikuks. 

Hoidke uuel aastal oma kalleid ja lähedasi ning öelge, et nad on Teile kallid. 

Nagu mina sain mõned hetked tagasi kirjakese "Sulle ma pean küll kirjutama, et oled mulle palju, palju lähedasemaks saanud". Sõnad, mis tõid pisara silma. 
Tee sinagi midagi sellist.

esmaspäev, 30. detsember 2019

Ühe põhjapõdra sünd

Heihei!

Omal ootavad kaks postitust piltide lisamist aga mina kirjutan selle asemel ühe põhjapõdra sünnilugu. 




Igatahes...See kitsekese, mis fantaasiakuuse jaoks tegemata jäi sai nüüd tehtud, mis on meie kodu juures Carola nukumaja juurdes. See sobib sinna nagu valatult. Küll mitte päris selline nagu eelmises postituses kirjeldasin, aga mõte loeb.

Tänu Ketule, kes meid eile takka utsitas, et võiksime selle homme ehk täna valmis teha enne kui Sannu ära läheb, sai teoks. 

Kui kõik see mees ärkas ning said kohvetatud ja söödud hakkasimegi seda tegema.

Siinkohal lisan järjest pilte ja kirjutan natuke juurde, mis tegime kuni lõpuks oligi valmis. 
Mõnusat vaatamist.


Materjal, millest saab keha, pea, jalad ning kael.


Mõõtsime jalad (50cm)

Saagisid pea paku natuke lühemaks




Freesisime jalgade jaoks augud



Tühjendasime augud

Jalgade katsetus


Jalad kinni kruvide ja naeltega

Juhhuuu... ja seisabki


Kaela jaoks tuleb ka teha auk

Musununnu teeb peale augu ja mina sean kaela osa parajaks

Juhuuu...suurem osa ongi valmis

Silmad ja nina on puidu seibidest.
Silma osad värvisin veekindla markeriga ning nina küünelakiga :)

Carola naerab ja ütles: ,,Põhjapõdral on punane nina, sest ta aevastas". Lapsesuu


Oma sõbraga, kelle nimeks on "Põhjapõder"



Selline vahva vaatepilt paistab meile köögi aknasse.
Sassa toodud kuusekese ehtisime jõululaupäeval nin täna lisandus sinna üks vahva põdrake.
Kahju ainult, et lund pole, mis teeks selle pildikese veel ilusamaks.

Vot selline vahva 1,5 - 2 tunnine nokitsemine oli meil toas koos lastega.

Mõnusat esmaspäeva õhtu jätku.

laupäev, 28. detsember 2019

Kes teeb see jõuab, kes ei tee, ei jõua .



Oeh...blogis on olnud kohe nii pikalt ja kaua vaikne. Kuu hakkab kohe lõppema nagu see aastagi, ning ma ei ole ühtegi rida veel see kuu kirjutanud. 

Mõtteid on küll olnud, aga lihtsalt ajaliselt pole mahti saanud, millel on ka väga lihtsad põhjused. 

See aasta lõpp on olnud lihtsalt nii kiire. 

Alustades sellest, et kuu alguses hakkasid päkapikud käima, ning Kumna kultuuri aidas oli "Jõuluretk". Seal sai meisterdada, kaunistada piparkooke, kuulata esinejaid ning lugeda jõulumemmele luuletust, kes andis vastutasuks oma tehtud asju. 
Selline vahva ja tore hetk, kus käisime Sannu, Ketu, Carola ja vennaga.   


Meie päris enda päkapikud



Vahepeal käisin ka tublisti trennides, milles tunnen hetkel juba täiega puudust. Uuel aastal kindlasti uue hooga ja see ei jää pelgalt lubaduseks. 
Väga lihtsalt põhjusel ei ole see kuu kuhugi saanud, sest jäin kohe kuu alguses haigeks ja taastumine kestis megaaa kaua. Üks hull aeg igas mõttes, sest olin nagu laip ja üks vääti muti.

Algselt oli plaan minna 07.12 kultuuriaita fantaasiakuuse tegemisele, mille jaoks tegin suuri ettevalmistusi ning ajasin kokku materjali, mida vajasin. Kõik see plaan ja idee läks vett vedama, sest neljapäeva õhtul murdis 39,0 palavik mind maha ja laupäeval oli enesetunne veel nii kehv, et ei jaksanud kuhugi minna. Rohkem olin pikali kui püsti. 
Mul oli muidugi tohutult kahju, et ma ei saanud sinna koos oma perega minna, sest peaauhind oli mega hea. Spa puhkus koos perega Laulasmaal. Sellisest võidust ei ütleks ju keegi ära. 


Ideeks oli teha selline kitseke.
Sarvede otsa tahtsin panna sellised käbidest tehtud ehted. Kõik puhas looming ja käsitöö.
Ideeks oli keha külge panna kas kuuse- või männioksi, et ikka kuuse efekti ka oleks. Veel oleks sinna keha peale pannud tuled, mis oleksid nende okste vahelt kumanud.
Kitse hambusse oleksime pannud kas laterna või siis lindude söögimaja. Laterna oleksin teinud ise metall purgist. Naela ja haamriga oleks mingi mustri ka sisse toksinud.
Selline vahva idee tekkis, mis jäi kahjuks teostamata.

Lõpuks kui hakkasin juba tervemaks saama tegin ettevalmistusi oma sünnipäeva peoks, milleni oli jäänud veel paar nädalat. Mõeldes kaunistustele, mängudele, söögile ja kõigele muule, mis sellega kaasnes. Suurema osa kaunistustest tegin ja muretsesin ise. Käsitöö mutt nagu ma olen. 
Ühesõnaga üks sebimiste ja orgunnimiste aeg. Peale selle, et mul oli vaja mõelda oma sünnipäevale, olid tulemas ka jõulud. See nädal kui mul oli juba parem olla läks taaskord nii kiiresti, et ei saanudki aru kui kätte oli jõudnud 14.12 ning mul oli sünnipäev. See hommik oli väga vahva ja tore. Carola laulis mulle, poja tuli roosiga, mida vehkis nii muuseas paremale ja vasakule, mis oli nii armas ja nunnu. Musununnu tõi ka roosid ning koogikese küünaldega. Üks tore hommik, kus mulle väga kallid, mind üllatasid.
Sünnipäevast tahan kirjutada kindlasti eraldi, mis oli nii vahva ja tore, ning see õige päev ise möödus natuke teistmoodi ja teises seltskonnas. Sellest kõigest ka õige varsti, sest nüüd on puhkamise aeg ja saan võtta aega endale. 

Samal päeval tegin teatavaks ka võitjad, kes võtsid osa minu väikesest blogi loosist. Veelkord suur tänu kõigile neile kes osalesid. Poleks uskunud, et Teid nii palju osaleb. Igatahes suur kummardus Teile kõigile. 

Pühapäeval käisime veel enne koju tulekut emme ja Carolaga Haapsalus. Üks vahva ja tore käik, sest saime natuke šoppata ja lihtsalt olla, sest ees oli ootamas üks mega tihe nädal. 



Minu suureks rõõmuks algas issil esmaspäeval puhkus ning sain rahus tegeleda ettevalmistustega ja muu sellisega. Selle ilusa asja juures oli ka mega suur kurvastus, sest samal hommikul oli Carolal väike palavik, mis lõppes silmapõletikuga. Igatahes kõik selle nädala plaanid, mil issi saab Carola lasteaeda viia, mida teen tavaliselt mina, läks vett vedama. Olime selle üle muidugi kurvad, sest see oli viimane nädal, kus oli ta oma õpetaja veel tööl. Neil oli ka jõulupidu, kus Carola küll käis, aga lasteaias ei saanud ikka olla. Ühesõnaga ta jäi haigeks, mis keeras ka meie plaanikesed natuke untsu ning tegi tema õnnetuks, sest pidi olema kodus. Siinkohal olid meile abiks meie sugulased, kes aitasid meid natuke tema vaatamisega. 

Teisipäeval oli Carolal lasteaias jõulupeo hommik ilma vanemateta, kuhu ta viisime ainult selleks ajaks. Ise ajasime Keilas senikaua asju. Sama päeva hommikul sai Musununnu ühe oma jõulukingituse kätte, milleks oli fotosessioon Tulbi Fotostuudios. Minu meelest üks vahva ja tore kingitus ning elamus. Põhiline, et sellest jäävad mälestuseks ühed armsad pildid. 



Kolmapäevaks oli meil plaanitud šoppamise päev, sest osad pakikesed olid endiselt puudu ning Musununnul oli vaja salaasju ajada. Kõige suurem mure sai ka lahenduse, sest sain omale sünnipäevaks printsessi kleidi. Õhtul käisime veel ühel toredal sünnipäeval. Ühesõnaga üks pikk ja tihe ning toimekas päev. 

Neljapäevaks ja reedeks plaanid puudusid, sest tuli hakata tegema ettevalmistusi sünnipäevaks. Siinkohal suured tänud mu Musununnule, kes tegi kõik need maitsvad toidud. Suured tänud ka Andri onunaisele, kes tegi ühe salatit ja maitsva kala ning Ketul, kes aitas teha õunakooki ja veel nippet - näppet. Muidugi suured tänud ka lapsehoidjatele, kes sel ajal nendega tegelesid, kui meie asju tegime. Suured tänud ka brigaadile, kes aitasid meid nõu ja jõuga. Aitäh Teile kõigile, kes meid nendel päevadel abistasid. See tähendab mulle palju. 

Laupäeval oligi mu oodatud pidu, kus saime lustida, mängida ja tantsida. Sellest kõigest aga õige varsti. Loodan, et aasta lõpuga saan ikka selle kirja, sest nüüd on ees ootamas väiksem puhkus ja rahulikumad ajad.

Tundsin end tõelise printsessina koos oma pisikese printsessiga ja issi kingitud lilledega

Täpselt 30 lille💓, mis Musununnu kinkis

Minu inimesed

Pühapäevane päev kulges pidustuste tagajärgede koristamisega. Taaskord suured tänud iga abikäe eest. 

Esmaspäeval (23.12) oli mu Musununnu ja pudinate issi sünnipäev. Laulsime talle, kinkisime pisikese seltskonnamängu ning lilled. Kuna sebimist ja plaanimist oli olnud omajagu, siis seekord plaanisime teha pisikese sünnipäeva õues. Tehes natuke lõket ning sooja teed ja glögi. Sõime natuke soolast ja magusat, ning saime lihtsalt veeta aega värskes õhus. Üks tore paaritunnine istumine ja olemine õues. Aitäh kõigile neile, kes said tulla. 



Järgmisel päeval olidki juba jõulud. Hommikul käisin veel ruttu korra linnas, et viimased päkade asjad korda ajada ning vaadata Carola mängumaja juures olevale kuusele ehted, mis koos ära ehtisime. Nii tore, et meie lastel on üks vahva vanaisa, kes selle tõi.


Käisime veel surnuaedades, et meie lähedasi meeles pidada. Lõpuks oligi kell nii kaugel, et oli aeg minna Andri vanemate juurde.
Kuidas meie jõulud möödusid? Sellest kirjutan kindlasti ka, sest on mida jagada. Just meie tütre näol. 

25.12 sõitsime maale mu ema juurde, kus olime koos perega ning sealt tulime koju alles eile lõuna ajal. 



Eilne päev möödus meil tehes koduseid toimetusi. Õhtul sain ikka nii palju vaba aega ka, et võtsin arvuti kätte ja hakkasin kirjutama seda postitust . Selle asja juures oli kõige naljakam see, et meie poja sai selgeks, kuidas köögis toolile ronida ning sealt edasi söögilauale. Nii ma siis turvasin teda ja arvutit, mida ta jahtis. Ühesõnaga ühe suure lolluse õppis juurde, mis on tegelikult mega ohtlik. Peale selle püüdist ta end ka seal laual püsti ajada. Ohh heldust kui ta selle ka lõpuks selgeks saab ja avastab, et sealt saab õue vaadata. Naerame siin, et Venna teeb nüüd kõik selle tasa, mis Carola tegemata jättis.

Tänane päev kulgeb meil niisama olles ning uurides kingitusi, mis saime. Ühesõnaga üks tubane ja lihtsalt olemise päev.

Mõnusat laupäeva jätku. 

laupäev, 30. november 2019

Trummipõrin...üks väga vahva ja äge uudis

Heihopsit

Mõnusat laupäeva õhtut ja mõnusat olemist Teile, mu armsad lugejad.  

Minul on olnud igati vahva ja tore laupäev. Hetk tagasi ärkasin mõnusast tukust ja nüüd naudime koos perega laupäeva õhtut.

Algatuseks käisin laadal müümas, mis tuli minu plaanidesse ootamatult, aga olin ise väga rõõmus ja rahul. Nägin inimesi, keda ma muidu ei näe ja saime rääkida, kuidas läheb ning muust maast ja ilmas. Sain rääkida natuke endast, et kuidas meil läheb ja mis ma teen. Sain isegi kiita kordi, et olen ikka nii tubli, et suudan kõike seda käsitööd ja asju teha enda kahe lapse kõrvalt. See tegi kõrvale kohe pai ja andis palju motivatsiooni ja energiat juurde. 
Peale selle sain veel komplimente, et näen väga hea välja, mis tegi taaskord kõrvale pai. Asjad liiguvad tõesti nii õiges suunas.

Üks igati korda läinud käik ja vahvad tunnid. Seda enam, et saan teha seda, mis pakub mulle lusti, rõõmu, lõõgastust ning naudingut ja palju muud. 

Peale selle, et hommikupoolik oli tore ja vahva, ning teenisin lastele ka natuke taskuraha, siis on tänane õhtu olnud ka väga tore, sest meiega on ühinenud meie kallid lapsed.  Meile tulid külla Sannu ja Ketu, keda Carola juba ammu ootas.

Lapsed käisid ka laadal ja ostsid piparmündiga piparkoogitainast ning tegid siin piparkooke ja kaunistasid ka, mis pakkus Carolale palju lusti. Üks vahva piparkook sai päkapikule ka tehtud, kes homme ehk ikka tuleb. 

Õhtu tuleb kindlasti vahva ja tore, sest oleme end mõnusalt diivanile sättinud ning vaatame üheskoos multikat. Võib olla pühime mõnelt lauamängult ka tolmu maha ja mängime mõne vahva mängu. Eks seda näitab aeg. 

Üks kvaliteetne aeg koos perega, mida olen alati väga hinnanud. 

Aga nüüd on mul veel üks väga vahva ja äge uudis.

Trummipõrin...teen teatavaks ühe vahva asja.
See ei ole saladus, et homme on algamas advendiaeg ja jõulukuu. Jõulud on andmise ja kinkimise aeg. Sel puhul tahan kinkida ka mina Sulle ja su lähedasele midagi.
Kas kõlab põnevalt? Kõigest lähemalt juba homme. 
Vastukajas saad anda ka oma tagasiside. Jäädes täitsa anonüümseks.

Mõnusat laupäeva õhtut.
Loodan, et see on sama tore ja vahva ning perekondlik nagu mul, mis teeb mulle alati palju rõõmu. 








Uudistavad lund

reede, 29. november 2019

Natuke loba siit ja sealt

Tere hommikust.

Kui kõik see mees magab ja meie tubli issi on juba ammu tööle läinud ja minul peas miljon mõtet, siis ongi õige aeg end vara üles ajada ja natuke kirjutada. 

November hakkab kohe, kohe läbi saama ja ees on ootamas minu sünnipäevakuu, jõulukuu, advendikuu jne. Igatahes üks igati vahva ja põnev kuu. Ootan seekord seda eriti, sest toimumas ja nii palju vahvat ja toredat. 

November ise on olnud isegi igati okei. On olnud mõningasi tagasilööke, aga üldiselt on olnud väga okei kuu. 

Kõige lahedam on see, et ma olen olnud väga tubli trennis käia. Nädalas püüan ikka korra või kaks käia. Nüüdseks olen proovinud kangoo jumpi, zumbat, jumpingut ja shindo venitust ja eneseabi. Kõik need trennid vist on kergesti Internetist leitavad, aga viimane on selline vaikne tund endale, mis põhineb Jaapani vanadele traditsioonilistele venitustele ja lõdvestusharjutustele, mis aitab kehal energiablokeeringutest vabaneda ja seeläbi oma tervist ja elukvaliteeti parandada.
Mulle see viimane ka väga meeldib, sest vahel on vaja ka oma lihased uuesti pikaks venitada, mis on trenni tehes justkui lühenenud. 
Teised trennid on ka muidugi ägedad ja kindlasti hakkan vahelduse mõttes neis käima. 
Kas Sind huvitaks, kuidas mul seal läheb?





Tore on tulla koju kui sind oodatakse ja küsitakse. "Emme, kuidas trenni oli? Emme, kuidas sul trennis läks?"
Carola on mu üks suur motivaator. Vahel tuletab mulle kodus meelde, et emme trenni aeg. Ise samal ajal oma käele koputades nagu näitaks kella.

Peale selle, et olen ilusti trennis käinud ja söömine on ka juba enamvähem paigas, siis peale selle on toimunud veel mõningasi vahvaid asju. 

Novembri alguses sai meie pojake aastaseks. Aeg kaob ikka kiiresti, mis teeb natuke kurvaks, sest beebist pole enam haisugi. Nüüdseks on meil üks igati tragi, kõndiv ja viie hambaga  pojake, kes toob igasse päeva nii palju rõõmu ja lusti. Palju pakub huvi suurem õde, keda saab juba 100ga kiusata ja nututada. Ükspäev tuli Carola mu juurde ja nutab. Ma, et mis juhtus? Venna tutistas mind ja ta ei lasknud lahti kui ma ta talle ütlesin, et lase lahti. Poja jagab talle ka lahtise käega hoope siia ja sinna või siis võtab tal lihtsalt juustest kinni ja sikutab. Ühesõnaga üks paras tegelane. Ma juba kujutan ette, mis siin varsti saama hakkab kui mõlemad karjuvad valust, sest tegid üksteisele haiget. 

Siinkohal küsimus Teile, kas Teid huvitaks väike ülevaade Anderi sünnipäevast koos dekoratsioonidega, mis tegin selleks puhuks? Võite mulle kirjutada või jätta kommentaari ka siia postituse alla. Ühesõnaga andke märku. Etteruttavalt, et jagada oleks muidugi palju ja seda koos piltidega. 





Peale selle, et meil olid siin mõned sünnipäevad olen saanud tegeleda ka natuke loominguga. Kes mu Instat jälgib, siis teab, et tegime siin Carolale lasteaeda ühe väikese näituse, mis tuli igati vahva ja tore. Näituse teemaks oli "Käbi Võlumaailm". 






See nädal on Carola ilusti lasteaias ka käinud ja venna kõrvalt olen saanud tegeleda ka muude käsitöö asjadega.
Olen teinud suurel teinud helkureid, mida lähen homme Harjumaa muuseumisse Andresepäeva laadale müüma. Etteruttavalt, et sel aastal pidi olema palju müüjaid. Tule sinagi kaema, mis seal müüakse. On ka mõned karbid ja võtmehoidjad. 


Niimoodi pussades mööduvad meie päevad
Üle pika aja käisime kogu perega maal mu ema juures, mis oli üks vahva nädalavahetus. Reede õhtul jõudsime sinna. Mina käisin korra oma sõbrantsi juures ja siis uuesti koju, sest emmele oli külla tulnud külaline, kes on mulle nagu tädi eest. 

Laupäevaks oli meil kindel plaan, et lähme Haapsalu, et äkki saan omale sünnipäevaks uue kleidi, aga tutkitki. Selle eest sain uued kingad, mis tekitasid juba elevust. Kõlab nagu, et ala ma sain selle maitsva kommi ja olen nüüd nii elevil, aga nii oligi. Igatahes ost sai tehtud ja mina rõõmus ning üks mure vähem. 

Ahjaa... saime seekord Musununnuga täitsa kahekesi käia ja olla, sest meie armsad Ketu ja Sannu ning Maku jõudsit just sel ajal kui hakkasime sättima. Nii ma siis küsisingi, et äkki on nad nõus neid vaatama. Ennekõike vennat, sest Carola on juba nii suur, et tal vaja lihtsalt silm peal hoida. Ta teeb ja toimetab ise. Ühesõnaga jah, nad oli nõus ja nii saimegi minna kahekesi. 
Carola ja Ketu tegid ka piparkooke, mis olid nii head ja maitsvad. Carola jaoks oli kaunistamine põnev, aga ühel hetkel tüdines ja sinna need jäid, sest kui Sannu ja Ketu ikka platsis, siis ei saa ju nende tähelepanu kasutamata jätta. 
Laupäeval tähistasime tagantjärgi emme sünnipäeva, mis kestis poole ööni. Tore on vahel lihtsalt niimoodi olla ja jutustada. Seda enam, et lapsed tudusid ka ilusti. Magama läksid küll hilja, aga vähemalt magasid ilusti. 


Proovis esimest korda piparkooki

Laupäeval käisin koos Carolaga sõbrantsil külas ja voilaa. Tema, kes ta algul oli nii häbelik ja vaikne ei tahtnud minuga pärast enam koju tulla. Jah, lugesid õigesti. Ta tahtis sinna mängima jääda. Mõtlesime, et proovime ja vaatame, kuidas ta on ja jääb. Kusjuures ta jäigi väga ilusti ja mängis seal mitu head tundi. Sõbrantsi sõnul oleks ta veel seal mänginud :). Igatahes see oli täitsa esimene kord kui ta niimoodi ilma minuta teiste laste juurde mängima jäi, keda ei näe nii tihti. Tore oli vaadata kui ära hakkasime tulema, siis ta kallistas neid ja ütles, et varsti näeme. Koduteel rääkis, et tal on uued sõbrad. Tema jaoks üks kvaliteetaeg omasugustega, mis sobis kolmele lapsele hästi, sest maha sai peetud ka kinoõhtu. 



Siin eelmine nädal oli vennake hästi viril ja joril. Magama jäämine ja magamine oli mega kehva. Natuke magas, siis jälle üleval või nuttis. Ühesõnaga olid ühes hullud päevad. Nüüd esmaspäeval ta suud uurides tuli välja, et meil on üks kikuke väljas. Voilaa... üllatus nii mulle kui Carolale, kes tahtis uudist kohe issile teatada. 

Praegu veel kõik see mees magab ja mina saan teha omale ühe hea kohvi ja sukelduda oma pärlitesse ning hakata midagi looma. 


Võtmehoidjad

Selline kaos on tavaline

Vast saigi kõik kirja, mis tahtsin. Igatahes on see kuu olnud igati vahva ja tore ning toimekas. 

Nüüd ongi õige aeg otsad kokku tõmmata ja soovida Teile mõnusat reedet, ning ootama jääda Teie vastuseid mu küsimustele. 

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...