Eilne perepäev

Täna natuke meie eilsest perepäevast ning väikestest puhkustest, mis ees ootamas.

Nüüd meie eilsest päikeselisest perepäevast.

Hommik algas hea tassi kohvi ning plaaniga, et läheks kuhugi sõitma. 
Mõeldud tehtud.

Algatuseks ajasime Keilas asjad korda ja siis võis meie perepäev alata. 
Nii sõitsimegi Niitvälja kaudu Laulasmaale, et Ott & Matildas hea tass kohvet juua ning süüa hommikusööki. 

Teenindajaga omad jutud

Kõht täis liikusime edasi Lohusalu. 
Lohusalus jalutasime niisama ringi ning nautisime mere kohinat ja päikest.

Järgmiseks võtsime suuna Keila - Joale. Polnud seal pikka aega käinud. 
Enne käisime veel Keila - Joa lossi vaatamas. Peab tunnistama, et see on tõesti ilus ja kena. Peale selle nägime veel juga teise kandi pealt.

Lossi ümber tiir tehtud suundusimegi joa juurde. Vett oli nii palju ja vaade ilus. See oli meie tipsu esimene kord joa juures.

Peale seda käisime poes ning musu ostis meile jäätist, mida sõime Türisalu pangal.
Jäätis söödud, hakkasime kodu poole liikuma.
Enne seda käisime veel linde vaatamas. 

Peab tunnistama, et kevad annab endast igati märku. Linnud vaadatud käisime veel lumikellukesi korjamas ning lõpuks olimegi kodus. 

Õhtu lõppes telku ees snape proovides

Meil oli nii tore päev. Ees on tulemas veel toredamad päevad.

See reede ootab meid ees väike reis Rootsi. See on meie tipsu esimene reis välismaale. Kindlasti tuleb tore reis, sest seltskonnaks on lahedad inimesed. Püüan kindlasti natuke lõõgastuda, et akusid laadida.

Peale selle ootab meid veel ees väike puhkus ehk spa külastus Narva - Jõesuu SPA & Sanatooriumis. 
Kuna issil hakkab puhkus, siis kindlasti tuleb ette Hiiumaa külastus. Lähme meie tuttuut beebit kaema. Jah, ma olen jälle tädi, juhuuu. Ma olen nüüdseks nelja kordne tädi. 

Pean tunnistama, et olen ülimalt õnnelik tädi, et mul on sellised toredad ja armsad õelapsed.  
Näiteks nädalavahetusel käis vanem õepoeg oma tüdrukuga külas. Nad on ikka nii toredad ja vahvad. Südame teeb kohe soojaks kui lapsed tahavad külla tulla. 
Tänagi oli Marcust nii tore näha. 
Ma olen elult nii palju õppinud tänu nendele lastele. 

Nüüd aga ilusaid unenägusid, sest meie hakkame teki alla sättima.
Marve

Käsitöö juttu

Täna, siis sellest mida olen vahepeal nokitsemistest.

Algatuseks tegin õemehe sünnipäevaks teemakohase plakati.

Kuna tegu oli üllatuspeoga, siis peab ikka üllatama.
Miks Smurfid pildil? Tal selline hüüdnimi.

Lõpuks sai kõik valmis. Tegime avastuse, et juhuslikult on kõik asjad toon toonis. Isegi Nunnu vanker on roheline.

Sünnipäevalapse kingi projekt oli järgmine:

Paar päeva enne pidu meisterdasin ühe karbikese.

Mõõtudega:
* Kaas ja põhi pluss vahetükk 10cm*10cm* 1,5cm
* Sisemised küljed 4*1 cm (laius); 4*9cm (pikkus)

 Peale selle meisterdasin ka väikese kaardikese.

Algatuseks printisin ja värvisin kaardile pildi.

Kaart volditud ja pilt värvitud kleepisin kaardikese karbi sisse.

Karbike täitis ümbriku ülesannet.

.
Nüüd Tipsu projekt:

Algatuseks lõikasin detailid.

Silmad, jalad, ninad, tiivad, südamed

Kehad

Nii hakkavad välja nägema

Kahe keha vahele lisasin veel sellise asja, et ökud paksemad oleksid

Valmis õmmeldud ökud
Kõik ääred on käsitsi õmmeldud. Kasutasin nii niiti kui mulineesid.

Natuke lilli ka sekka

Lõpptulemus, siis selline:

Pooleli olevad tööd valmis ja nüüd saab uues plaani võtta.
Hetkel on juba midagi pooleli aga sellest, siis kui valmis saab.

Mõne aja pärast uued käsitöö jutud. Tulemas on veel nii mõndagi ägedat.

Ilusat kevade algust Teile mu lugejad.
Päikest,
Marve.

Sünnipäevad

Seekord, siis lõpuks Sannu, Carola ja õemehe Mareki sünnipäevast.

28. veebruaril oli meie Ninnupoja Sandri sünnipäev. Uskumatu kuidas see aeg ikka lendab. Alles see oli kui ta oli sama väike kui meie Carola, aga nüüd juba 17.
Üheskoos sõime kooki, rääkisime niisama juttu ning pidasime plaani, mis veel õemehe sünnipäevaks vaja.
19.00 paiku läksime Andri õele külla, kes kolisid oma uude koju.

04.03. sai meie Tipsu 6 kuuseks. Eelmisel ja selle päeval oli meil väga kiire. Hommikul 10.30 pidasime väikese sünnipäeva, sest õhtul oli teine pidu tulemas, ning oli vaja veel ettevalmistusi teha.
Uskumatu, et meie Tipsu on juba poole aastane.
Tipsu sünnipäeva hommik möödus pereringis. Jõime kohvi ja sõime võileibu ning torti.
Tordi tellisime Jane käest, millega jäime väga rahule, sest see oli väga hea mahlane.

Meie Nunnu oma kingitustega

Tore hommik mööda hakkasime valmistuma õhtuseks peoks.

Selleks tähtsaks peoks oli õemehe Mareki üllatuspidu. Siinkohal pean tunnistama, et mul on ikka hull õde. Idee tuli äkki ja kõik see sai ka teoks tehtud. Nagu Maily ütles:,, Ma ei ole nende aastate jooksul pidanud nii palju valetama kui nüüd.". 😆
Valesid tuli nagu varrukast.

Peo ettevalmistused said meil tehtud. Selleks tuli Maily päev varem meile. Reedel jõudsime suhteliselt palju valmis, sest tegime kolmekesi. Õnneks oli vend Jarmo ka meil, kes tegeles Carolaga. Magama saime alles 23.30 paiku.

Laupäeval tegime veel viimased ettevalmistused. Pean tunnistama, et mul oli kogu aeg selline ärevus hinges, justkui oleks endal mingi sünnipäev või pidu tulemas.

Sagimist oli nii palju. Ühel hetkel oli meie elamine inimesi, sööke ja kaste täis. Suures toas tehti meiki.
Ühe meikari käe alt käib läbi neli naist :). 

Samal ajal toimetasid köögis korraga kolm inimest. Paigutades asju vaagnatele või lõigates asju. Köögis oli tõeline kaos. Õigemini igal pool oli kaos, sest kõik kohad olid asju ja inimesi täis 😍.
Musununnu ja vend tassisid asju autodesse. Oeh, nii palju oli sigimist - sagimist.

Asjad enam-vähem valmis istusime veel köögis laua taga ja arutasime, et kõik asjad saaks kaasa. Mina olen see, kes loetleb lampi igasugu asju. Nii ka seekord. Mille peale õde ütles:,,Sa oled nagu ema, kes vaatab, et kõik asjad oleksid olemas." Pean tunnistama, et see omadus on väga hea. Suvel telkimas käies kasutan sellist meetodi väga palju. Vältimaks, et midagi väga, väga olulist maha jääks.

Lõpuks oligi kell 17.00 ja saime peopaika minna, milleks oli Saunamaailm. 
Sigimist sagimist oli nii palju. Laud katta, asjad ja kaunistused sättida. 
Meenub kohe üks seik, kui üks külalistest tahtis neid õhupalle paremini sättida. Näitasin, mis ma olin kaasa võtnud, et äkki saad kasutada, mille peale ta naeratas ja küsis:,,Kas sa oled kõik asjad kaasa võtnud?". Mille peale ma, et olen maksimalist ja olen enda jaoks kõik asjad läbi mõelnud, mida vajan.

Avastasime, et juhuslikult on kõik asjad toon toonis 😊

Lõpuks oligi aeg nii kaugel, et sünnipäevalaps hakkas saabuma. Õde ootas teda ees ruumis pimedas toas laua taga. Härra filmis kõike kuskil kapis 😆, et ikka kõik peale saaks.
Lõpuks ta oligi kohal. Nii hakkasimegi tagant ruumist lauluga ette tuppa liikuma, et sünnipäevalist üllatada. Rahvast muudkui tuli ja tuli ja tuli. 

Lõpuks olid kõik ees toas sünnipäevalise juures ja Kristina hakkas kõnet pidama. Ohjh... silmad läksid märjaks. Sõnad olid lihtsad ja soojad. 
See siiras naeratus ja üllatunud nägu sünnipäevalise silmis... Vot see pani minulgi silma särama.

Külaliste õnnesoovid, kallistused ja kingitused jagatud oli aeg edasi liikuda. 

Nüüd juba teise ruumi, kus oli kaetud lauake hea ja paremaga. Tuli välja, et kohti oli isegi vähem kaetud. Veel enne sööma hakkamist väikesed organiseerimised ja pidu võis alata.

Topelt pidulised 

Kus oli Carola? Ta oli meiega peol. Ta oli nii tubli laps. Käis sülest sülle ja ei võõrastanud. Mu käest isegi küsiti:,,Kas ta ongi nii rahulik laps? Kas kodus on ka nii rahulik?" Vastus oli:,,Jah."
Magas selle möllu keskel isegi kaks tukut. Koju jõudsime alles 01.30. 

Pean tunnistama, et oli igati lahe pidu. Sai mängitud, tantsitud, lauldud. Peale selle nägin veel üle pika aja endale kalleid inimesi. 
Siinkohal pean ütleme, et sain(me õega) mitu korda komplimente, et meil on nii lummavad silmad. 

Pidu õnnestus 100%, sest sünnipäevalaps jäi peoga rahule. 
Isegi üks sünnipäevaline tänas mind taevani, sest andsin talle saunalina 😊. 

Minul olid aga närvid läbi, sest peale sauna oli võimalik külma vee tünni hüpata. See vaatepilt oli nii õudne kui nad seal libisesid ja kukkusid. Kartsin, et keegi võib väga õnnetult kukkuda ja pidu ongi rikutud. 

Lõpuks ärkaski Carola üles, panin ta riide ja sõitsin koju, sest mu närvid ei pidanud enam sellele vaatepildile vastu. 

Peale selle sünnipäeva oli veel Eesti laul. Meie Tipsugi sai sellest osa, sest oli üleval ning tädi Maily tantsis temaga. 

Pühapäeva hommikul läksin peopaika tagasi, et mees ja vend ning asjad ära tuua.
Toitudega läks ka hästi, sest süüa jäi suhteliselt vähe järgi. 
Umbes 7,5 kg tordist jäi ka nii palju järgi, et mina sain paar tükki ja õde sai koju lastele viia. 

Vot selline tore ja vahva pidu oli meil. 
Need üllatuspeod on ikka toredad. 

Hõbelusika pidu

Seekord, siis meie lusikapeost.

Mainisin juba ühes postituses, et meil on tulemas Harku valla Hõbelusika pidu, mis toimuski täna.

Algatuseks oli meil väike kontsert-aktus. Seal esinesid lasteaia lapsed, kes laulsid mitmeid laule ning tantsisid.
Tore oli vaadata neid lapsi, kes mulle otsa vaatasid, kui nendega kaasa laulsin 😊.
Peale väikest kontserdi hakati Hõbelusikaid jagama. Uskumatu aga tõsi, meid oli seal üsna palju.

Lõpuks oligi meie kord. Nagu pildil näha, siis Tipsu sai kingituseks omale lillekese, lusika ja raamatu "Pisike puu". Peab tõdema, et mul oli hinges selline soe ja ärev tunne. Lapsevanem on olla uhke ja hää.
Pidulik osa möödas pakuti meile snäkke ja tehti pilte, kes soovisid.

Peale pisikest pidu otsustas musununnu  mind sööma viia. Mõeldud tehtud ja Tabasalu "BabyBackis" sõime kõhu mõnusalt täis ning peale seda suundusime koju.

Lõpetuseks lisan veel, eilse postituse jätkuks, ühe pildi meie pere tüdrkutute lillemerest.

Mõnusat neljapäeva õhtut,
Marve.

Naistepäeva üllatus.

Heihopsiti,

Kõigepealt soovin Teile mu lugejad ilusat naistepäeva. 
Olgu see päev Teil lillede ja üllatuste rohke nagu minul. 

Ärgates ootas mind köögis selline tore üllatus.
Saladuskatte all võin öelda, et see koogike on musununnu enda tehtud 💖

Mul on ikka ja jälle maailma parim mees. Vahel küll nääklema, aga sellest hoolimata on ta parim.

Lubasin kirjutada meie sünnipäevadest ja natuke käsitöö juttu. Kõik on juba valmis kirjutatud aga vajavad natuke lihvimist. Nädala lõpuks saan ehk valmis. 

Eile käisime aga Nunnuga taaskord tehnokal. Süst õigemini vaktsiinid jäid saamata, sest pühapäeval oli meil palavik 38,8. Panin küünla ja tipsu magas nii enam vähem. Rohkem ei ole palavikku olnud aga pisike köha ja nohu on meil ka seoses hamba tulekuga.
Ta on ikka nii nunnu oma ühe väikese valge kikukesega, mis juba natuke paistab.

Nagu ma kirjutasin, siis eile käisime tehnokal. Andmed järgmised:
* Kaaluks: 7,600kg (juures 660 gr). Mulle tundus nii väike kaalutõus aga arsti sõnul täitsa ok.
* Pikkus: 70cm (juures 3,5cm)
* Peaümbermõõt: 42 (juures 1,5cm).

Tipsu oskab:
* keerata, pöörata (mida eile arstile ei näidanud),
* natuke roomata aga seda tagurpidi,
* oskab tublisti seista oma jalgadel (muidugi abilisega),
* oskab iseloomu näidata kui ta midagi tahab või kui ta midagi ei saa,
* haarata väga ilusti mänguasju,
* laliseb (kohati püüaks juba nagu sõnu järgi öelda) (ju see võib olla minu kiiks ka, et ma kuulen seda mida kuulda tahan 😊) (jutustab väga palju kassiga, kes tema õnnetuseks vastu ei räägi),
* oskab oma mänguasjade peale tigedaks saada,
* tunda huvi maailma vastu (tahab katsuda erinevaid asju ja materjale).

* Tipsule meeldib väga õues magada,
* peale selle maitseme veel püreesid (nii poest ostetud kui ka enda tehtud).

Tänase päeva plussiks on veel see, et peale kiiret ning toimekat nädalavahetust ja kahte tööpäeva on meil issi kodus ja minu võtan lihtsalt aega iseendale, et puhata.

Eks ole näha, mis tänane päev veel toob. 
Teile aga mu lugejad meeleolukat naistepäeva. Meestele aga aitäh, et meid meeles peate. 

Marve.

Hammas

Terekest,

Nagu lubasin, siis kirjutan sünnipäevades ning natuke käsitööst. 

See kõik tuleb kohe kohe. 

Enne seda jagan Teiega seda üüratut õnne, mis mind täna valdas.

Meie Tipsu sai eile poole aastaseks ning täna avastasin tal esimest kikut paistmas.

Oh seda emme&issi õnne. 

Selle kiku tulekuga on meil ka väike palavik, mis on igati normaalne. Nunnu ise on roosa, rõõmus ning jutukas.

Me nüüd tuttu. Head ööd.