reede, 29. märts 2019

Üks vahva leid Internetist, mida soovitan soojalt.

Hei, hei.

Kui meie pere kõik see mees juba magab ja mina veel kohmitsen, siis võtan juba hetkeks aja, et kirjutada ühest toredast Interneti leiust, mis mulle kohe peale esimest kasutamiskorda väga meeldima hakkas. 

Selleke on üks abimees, millest on lapsele hea püreed või putru anda. 

Ma vaatasin seda pudelit juba Carola ajal, aga mingil põhjusel see mind ei kõnetanud ja ma ei soetanud seda, aga vennaga mõtlesin, et proovin. Ja olen väga rahul. 

Selleks asjaks on selline silikoonist pudel, mille tellisin wishist.



Proovisin sellest õhtul vennakesele öö putru anda. Tegin küll segu algul kaussi valmis ja siis valasin sinna sisse. Võib olla saab selle segu seal sees ka kokku segada õigemini loksutad. Ei tea. Pean proovima. 

Aga miks see pudel mulle meeldib?

Nagu ma juba kirjutasin, siis see on silikoonist ja see lusikas seal otsas on hästi liikuv ja tuleb piisavas koguses putru. Meil läks selle pudru söömine kuidagi puhtamalt, kiiremalt ja kergemalt. Ühesõnaga mõnus oli. Sain vaadata kuidas venna sööb, ise tegin kohe suu puhtaks kui midagi välja tuli ja siis pigistasin kohe juurde ja kohe lusikas suhu. Polnud mingit lusikaga mässamist ja selle puhastamist vastu kaussi, et pudru lauale ei tilguks. 
Kuigi ma olen igast selliste asjade suhtes suhteliselt skeptiline ja ei torma kohe ostma, siis selle ostuga olen väga rahul. 


Lusikas on seal otsas tõesti väga painduv ja kui algul oli võõras nii mulle kui vennale, siis natukese aja pärast oli asi selge ja sõi sellelt meeleldi. Omalgi sai see käes kuidagi mõnusam ja mugavam.

Sealt saab pigistada just paraja koguse putru, mida on lapsele hea anda. 

Ühesõnaga üks vahva leid wishist, mida soojalt soovitan. 

Miinuseks on muidugi see, et väga vedelat asja ei saa anda, sest see voolab sealt lihtsalt välja. Eks kausikesest saab iga pirekese kätte, aga sinna sisse jääb miskit ikka sisse. 

Samas on ka sinna sisse hea teha putru või midagi muud, kui kuhugile minek ja tahad kaasa võtta, ning vahepeal kiirelt lapsele anda. Ikka tuleb ette ju erandeid. 

Kujutan juba ette meie suviseid telkimisi, kui saan sääskede eest telki peitu minna ja enne tuttu jäämist sööme kõhu täis, vahetame riided, joome tissupiima peale (nagu Carola ütleb) ja siis keerame tudule. Pole mingite kausside ja lusikatega mässamist. 

Nüüd tuttu, sest homme on mida oodata. 

kolmapäev, 27. märts 2019

Uued tuuled

Nagu kevad on muutuste ja uuenduste aeg, siis tegin seda ka natuke oma blogis.
Võib olla on mõni seda juba isegi märganud. 

Ise olen küll elevil uuendustest ja väikestest lisadest, sest kohe selline uus hingamine tekkis. 
Nii põnevil ja mõnus tunne on kohe sees. Nagu oleks mingi hullult suure asjaga hakkama saanud. Kuigi tegelikult pole. 

Igatahes, olen selle pisikese muutusega väga rahul.

Nüüd midagi ka Teile, mu armsad lugejad. 

Peale selle, et kujundus sai uuema ilma, siis nüüd on Teilgi võimalus anda postitustele omapoolne hinnang. Ehk VASTUKAJA, mille leiate postituse alt. 
Sinul ei ole vaja teha muud kui vajutada sulle meeldiva sõna peale, mis Sa postitusest arvad.

Kusjuures Sa saad selle juures jääda täiesti anonüümseks. 

Sellist tagasiside on mul alati põnev jälgida ja vaadata ning isegi õppida, sest lõpuks tekib ka mingisugune statistika iseenda jaoks.  

Kelle tekkis veel mõni vahva sõna, millega saaks postitustele hinnangut anda, siis võite sellest julgesti märku anda.


Varsti, varsti uuendan ehk natuke ka oma Facebooki lehte. 
Kes veel ei tea ja ei ole liitunud, siis selleks on Marve toimetused.

Ahjaa peale selle on Teil edaspidi ka võimalus postitusi vaadata siltide järgi, mis on leitavad paremal pool servas. 

Selle postituse sildiks pane "Uued tuuled", mis  on siltide loetelust leitav ning sinna peale vajutades viib teid kohe selle postituseni. 
Hakkan seda sildistamist ka tulevikus kasutama.

Mõnusat õhtut ja järgmise korrani. 

teisipäev, 19. märts 2019

Aitäh Teile.

Alustuseks alustan oma tänast postitust ühe tsitaadiga. 
Selle tsitaadi mõte on edasi anda seda, et naudin iga hetke oma elus. Isegi seda kui saan kirjutada.

"Minu jaoks on oluline nautida iga minutit igas päevas. Ma ei tee kunagi midagi, mida ma ei naudi" Richard Branson.

Oeh...

Taaskord on käes uus hommik. Linnud laulavad akna taga ning toas on rahu ja vaikus, sest venna magab ja Carola läks koos nanaga (Andri emaga) lasteaeda. Nii võtsingi arvuti, et eilse postituse tagasisidet lugeda, vaadata, kommenteerida ja analüüsida. 

Teate... Ma pean tunnistama, et olen ikka väga, väga õnnelik ja rõõmus selle üle, mis tagasisidet ma sain, sest lugesin neid nii eile kui ka juba täna hommikul kordi ja kordi. Aitäh Teile, mu armsad lugejad.
Peale selle tundsin hinges ja südames nii head soojust kui ka õnne, et teen ikka õiget asja. 
Luban, et enam ma seda "blogi lõpetamise" teemat ei puuduta. 

Aga, mul oli ääretult hea meel lugeda, et mina ja mu postitused on kellelegi inspiratsiooniks või innustab parema mina poole.

Mulle läksid Teie kommentaarid väga südamesse ja hinge. Aitäh ka Teile, kes Te võtsite aega, et mulle paar rida kirjutada või andsite oma mõtetest muul viisil märku. 
Erilise jälje jättis mulle Kristina kommentaar postituse all. Miks? Seal on minu jaoks nii palju tähendusrikaid sõnu ja lauseid. 
Minu jaoks on minu pere ja nendega koos veedetud aeg väga, väga oluline ja kui ma saan seda mõtteviisi veel kellelgi sisse "süstida", siis see teeb mulle ainult puhast rõõmu. 

Ma ei oleks osanud oodata, et saan nii palju energiat ja uut hingamist juurde. 
Jah, minu blogil ei ole 1 000 000 lugejaid/ jälgijaid, aga tundub, et seda jälgivad tõesti ainult omad inimesed, kellele me korda lähme. Selline pisike "oma pere" seltskond hoiab meil silma peal. Aitäh Teile. 

Taaskord emotsiooni pealt kirjutatud postitus, aga... Silmad on mul hetkel muidugi märjad, aga olen ääretult tänulik ja õnnelik Teile, mu armsad lugejad. 
Aitäh Teile veelkord, et olete ikka minuga.

Ilusat päeva Teile. 
Lõpetuseks üks Koduse loo leid, mis mind täna kõnetas.



esmaspäev, 18. märts 2019

Mitmeid ja mitmeid kordi, aga???

Hei, hei.

Täna, siis natuke sellest, mis mõttelt olen end tabanud.
Etteruttavalt, et postitus on kirjutatud emotsiooni pealt. 

Mitmeid ja mitmeid kordi olen mõelnud, et lõpetan blogimise, sest kirjutada tahaks nagu kogu aeg, aga AEG. See paganama aeg. 

Aeg on see, mis seda alati ei võimalda, sest lapsed ja suures osas ka hetkeline suur käsitöövaimustus võtavad oma aja. 

No ja olgem ausad sõnade ja lausete ritta seadmine võtab ka ikka omajagu aega. Muidugi see meeldib mulle, sest nii saab natuke mõelda ja ennast koolitada, et oma mõtted lausetega paremini Teieni tuua.

No ja kui juba kirjutama hakkad, siis jookseb üks mõte teiseni ja nii venivad postitused nii pikaks, et keegi nagunii lõpuni lugeda ei viitsi. 

Muidugi ei käi see kõigi kohta. 

Kuid... kui saan postituse valmis ja toon selle Teieni lugemiseks, siis see positiivne tagasiside annab innustust juurde, et teen ikka õiget asju. Peale seda positiivsust viskan selle mõtte peast, et blogimine sinnapaika jätta. 

Sel hetkel kui tahaks arvuti taha tulla ja kirjutama hakata tuleb midagi ette. Nii ründab :) mind taaskord mõte, et peaks selle "ameti" vist maha panema. 

Kuni järgmise korrani. Kui tunnen jälle suurt positiivsust, et sain midagi valmis kirjutatud ja selle Teieni toon. Tean, et minu blogil hoiavad ka pereliikmed silma peal, et näha, mis toimetame ja teeme. 

No ja vahel tundub, et pole ka nagu millestki kirjutada ja kõik see tundub nii igav ja üks suur mull, mida olen kirja saanud. Nagu see juttki siin. Kordud, korduse järgi ja nagu midagi "ägedat" polegi öelda. Seda ka mitte iga postitusega.

Kuna ma ei ole väga emotsiooni pealt kirjutaja (vahel muidugi olen ka), siis võtab mul hulka aega ühe postituse kirjutamine, sest muudkui loed ja kustutad, siis jälle kirjutad> loed> kustutad. Lõpuks ongi mitu head tundi möödas kuniks miskit valmib.

Seekordne postitus on täitsa emotsiooni pealt ja sellepärast võib siin olla segaseid lauseid. Loodan, et saate mu mõttest aru.

Kas edasi kirjutada või "amet" maha panna???

Kes arvab, et võiksin ikka edasi blogida, siis andke sellest julgesti märku. 

Minu jaoks juba postituse alla like jätmine annab palju positiivset energiat. 
Isegi või kirjutada postituse alla, millest Te lugeda tahaksite. 
Varsti, varsti ka üks käsitöö postitus. Huvitaks see Teid?

Päikest ja ilusat alanud nädalat. 



Minu väga väike Printsess huvitub juba varakult käsitööst 

reede, 15. märts 2019

Uus mina

Terekest,

Alustame, siis sellest et kõigepealt on mind ees ootamas nädalavahetus, kus pean oma pudinatega üksi hakkama saama, sest issit pole kodus. Eks see saab paras katsumus olema, sest ma pole siiani nendega päris üksi pidanud olema. Küll hakkama saan, aga lihtsalt nii võõras ja uus olukord. 

Ega ma suurt sissejuhatust kirjutagi, sest pealkiri ütleb juba kõik. Nagu me teame, siis kevad on ikka muutuste ja puhastuste aeg. Nii ka minul. Nii otsustasingi teha endaga midagi, mida olin üsna pikalt kaalunud. 

Alustame eelmisest kolmapäevast, mil otsustasin oma ülipikad juuksed maha lõigata. Ma ei võtnud mitte paar cm maha vaid ikka korralikult. 35+ cm kohe kindlasti sai maha võetud. Kui juurde mõelda veel varu, mis juuste lõikamiseks jäi, siis võib olla isegi üle 40 cm. Ühesõnaga palju, palju lühemaks said mu pikad kiharad.



Kuna pats oli parajalt paks, siis see lõigati maha juukselõikusmasinaga. See tunne kui juuksed seljale langesid ja see kergendus. See tunne on kirjeldamatu. Need, kes on selle läbi elanud teavad, millest räägin. 

Kas mul oli kahju ka? Ei olnud, sest olin seda mõtet oma peas juba väga pikalt mõelnud. Põhiline, et see on tagasi kasvav vara.
Mis patsiga tegin? See on mul kodus. Ehk kunagi kui mahti saan, siis panen need Vunksu Barbile, aga seda näitab aeg.

Peale selle, et pikk pats sai maha lõigatud otsustasin ka need ära värvida.
Värvimise mõtte käis ka Musununnu välja, et võiksid midagi teha. Mõeldud tehtud. Pidin nagu nii neljapäeval poodi minema ja nii ostsin ka värvi. Koju jõudes hakkas sees juba tibutama, et tahaks need ära värvida. Ise vaatasin kella ja mõtisklesin kas jõuan või mitte. Kuna Vunksu oli lasteaias ja venna tudus, ning Musununnu tulekuni oli veel aega, siis otsustasin ära teha. Ise muidugi juba hirmus põnevil, mis saab ja kas värv sobib. 

Juuksed värvist puhtaks pestud ootasin, millal need ära kuivavad. Ilmselgelt olin ma juba nii elevil ja ei suutnud oodata, millal need ära kuivavad. Nii otsustasingi fööni võtta, mida ma tavaliselt ei kasuta. Sel hetkel kui ma seda vannitoast võtma läksin käis uks. Voilaa... Musununnu tuli varem koju. Nii ma siis olingi ja ootasin seal vannitoas oma märgade juustega, et teda niimoodi üllatada. Ise muidugi muigasin omaette kogu aeg, et mis ta arvab ja kuidas reageerib :). 

Muidu oli mu plaan diivanil istuda ja teda oodata ning näha kas paneb muutust tähele, aga kõik see läks vett vedama. Aga see reaktsioon kui ta mind nägi. Selline ehmatus korraks ta näos (tõmbas kohe pea nagu taha poole) ja siis muigas mulle otsa. Teha polnud ju enam midagi. Kokkuvõtvalt see uus mina sobis talle. Naeris ise ka, et tal uus naine. 

Kuidas Carola reageeris? Ta tuli lasteaiast ja kohe kui mind nägi ütles:,, Vauuuuu, kui ilus"! 
Ta ikka katsus ja silitas sel päeval mu juukseid ning ütles: ,,Emme, sa oled väga ilus". 

Sellega see nädal veel ei lõppenud. 

Reedel võitsin Facebookis esimest korda. Võiduks oli Keila Piiga ilustuudio kulmuhooldus + meik. Ideaalne võit. 

Nii käisingi reedel veel kulme korda tegemas ning laupäeval sain piduliku meigi. Meik oli ka õigel ajal õiges kohas, sest meil oli sel õhtul õemehe sünnipäev. 
Võitu sai realiseerida kaks kuud, aga kasutasin kohe ära, et pärast raisku ei läheks, minu unustamise tõttu. 

Mis sa hing veel ihkad sel ilusal nädalal?!

Pühapäeval käisin veel müümas Kumna Kultuuriaidas. Ideaalne punkt sellele nädalale.

Peale selle, et eelmine nädal oli igas mõttes huvitav. Olen saanud ka häid kommentaare oma uue soengu ja enda kohta.

Näiteks:
* Väga julge otsus nii palju maha lõigata,
* Sa särad hoopis rohkem,
* Sa tundud kuidagi rohkem enesekindlam, sest Sulle omale meeldib ka see soeng,
* Sulle sobib see soeng ja värv väga,
* Peale selle märgati ka, et olen saledam (jah ja seda lausa 5kg). 
* Sind ei tunne äragi,
* Sa oled väga kena.

Nii nagu kirjutasin, et kevad on muutuste aeg, siis minulgi ja seda igas mõttes. 

Olge ikka minuga. Mõnusat saabuvat nädalavahetust. 

Ole Sinagi nii julge ja tee endaga suured muudatused, sest see annab ikka väga palju enesekindlust ja kõike juurde. 

Vahepeal oli ka naistepäev 

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...