laupäev, 27. mai 2017

Tegusad päevad nii maal kui kodus.

Heihopsti,

Täna, siis sellest, mis me eelmine nädalavahetus maal korda saatsime. Pean tunnistama, et olime ikka tublid.

Läksin Tipsuga laupäeval maale, sest issi oli meil jälle tööl.
Maale jõudes läksime Tipsuga kohe aiamaale, sest emme oli seal.

Ta oli juba hommikul kartuli maha pannud ja nii saimegi muude asjadega toimetada.

Plaanid paigas ja võisimegi tegutsema hakata.

Mina hakkasin sibulaid maha tippima. Oleme ikka iga aasta neid maha pannud. Kui kokk ikka majas, siis neid kulub omajagu.
Meie Tipsu küll magas, aga mingi aeg ärkas üles, ja temalgi oli oma osa täita. Istus vao harjal ja jälgis, mis emme teeb. Ise oli selle juures nii õnnelik ja rõõmus.

Sibulad maas läksime tuppa, et natuke süüa teha, sest Sannu ja Kreta tulid ka maale. Nii läksingi neile mingi aeg bussi vastu. Sõime kõhud täis ja läksime uuesti aiamaale tagasi.

Kartuleid võib pesemata ja koorimata ka süüa

Samal ajal kui emme tomateid istutas panime meie Kretaga sibulaid maha. Sannu vaatas Tipsut. Vahepeal tõi teda ka meie juurde vagude vahele.

Kohe meenub üks tore seik. Naeran, et meie laps oli nagu pingviin, kes lükkab oma tiivakesed taha kui kõhu peal liuglema hakkab. Meie Tips istus ja kui ühel hetkel hakkas ette poole vajuma. Selle asemel, et käed ette panna, lükkas ta need selja taha ja nii oligi näoli vaos. Peale selle lükkas veel oma nägu mullas edasi nagu siga, kes tuhnib mullas 😊.
Tõstsin Tipsu püsti ja nii olidki ta ninaaugud ja silma nurgad mullaga koos 😊. Ta oli tõesti nagu väike põrsas. Ise oli aga nii rõõmus. Saime lastega ja emmega ikka südamest naerda.
Meie väike potipõllumees.

Kohe meenud, kuidas minu kadunud vanaema meid ikka iga hommikul tervitas. Ta ütles alati meile:,, Tere hommikust, potipõllumees".

Väike meenutus minu lapsepõlvest, aga nüüd meie toimetuste juurde.
Neli vagu sibulaid maas ning tomatid istutatud läksime tuppa, sest õues läks jahedaks ning kell oli ka juba palju.

Kuna lapsed tahtsid rabaka kooki, siis tegime veel seda. Mmm... kui hea see ikka tuli. Ma ei suutnud ära oodata, millal see maha jahtub, sest isu oli meeletu 😊.
Kohe kui ahjust välja tõstsin lõin labida sisse ja tõstsin tükikese. Emme naeris, et kook alles ühest otsast keeb ja sa hakkad juba sööma. Muidugi pidin sinna peale ka törtsu jäätist panema. Mmm... see maitse ja aroom... see on kirjeldamatu.


Läksid kadedaks 😊? Siis vutt, vutt kas oma või võõra aiamaale rabakaid tooma ning küpsetama.

Kuna päev oli üsna väsitav, siis olin nii väsinud, et magasin kohe kui pea patja puutus.

Pühapäeva hommik algas meil eriti toredasti. Emme küpsetas meile pannkooke. Nii sõimegi hommikusöögiks võikusid, mis Kreta tegi, ning magustoiduks pannakaid ja kooki.

Kõht täis ning võtsime suuna uuesti aiamaale. Panime veel viimase sutsaka sibulaid maha, kraamisime kasvuhoone ümber, istutasime lilli, samal ajal kui emme seemneid maha pani ning Sannu muru niitis.
Peale selle mõõtsime veel Kreta kasvuhoone jaoks parajad prussid.

Vahepeal tegin pausi ning sain sõbrannadega juttu rääkida, kes ka aiamaal aega veetsid.

Lõpuks oligi kell nii kaugel, et lapsed hakkasid koju sättima.
Mina nokkisin veel enne tulekut nina ja jõin tassi kohvi.

Esmaspäeval oli meil ka tegus päev.
Kõigepealt algas meil remont. Tegime erinevaid ettevalmistus töösid. Peale selle käisin veel kodu juures aiamaal ning istutasin ühe kurgikese maha ja rohisin veel lillepeenraid.

Nüüd olengi need päevad kodu juures aiamaal kõpitsenud ning tasapisi remonti teinud.
Vahepeal oli meil veel üks sünnipäev ning sain olla juuksur, kellele tegin lõpupeoks soengu.



Täna on plaan Keila päevadele minna ning õhtul on suur 20+25 juubel. 

Peale selle tuleb ka meie Tipsul ülemine hammas. Kaua oodatud kaunikene. 

Vot sellised tegusad päevad on ühel kodusel emmel.

Päikest,
Marve.

Kommentaare ei ole:

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...