kolmapäev, 2. veebruar 2022

Uue aasta maagilised mõtted




Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day.

Tore, et olen olnud nii usin ja tubli ning võtnud pere kõrvalt natuke aega endale ja pannud kirja mõned postitused, mõtted. Igatahes olen mega õnnelik enda üle, et saan ning olen saanud taaskord lasta sõrmedel vuriseda. Õnn peitub ju väiklestes asjades.

Head uut aastat Teile. 01.02 algas Hiina kalendri järgi uus aasta. Algas vesi tiigri aasta. Seda päris uut aastat on meil olnud juba üle kuu aja. Nüüd oleks ju õige aeg sellele natuke tagasi vaadata ning jagada "topelt" uue aasta mõtteid, ideid, plaane, eesmärke, sihte...kes kuidas neid nimetab.

Kas Sina seadsid endale üle kuu aja tagasi selleks aastaks mõned eesmärgid, sihid jne? Väga tubli kui Sa seda tegid.

Mina isiklikult ei püstita juba ammu mingeid kindlaid eesmärke, vaid pigem mõne lubaduse, mida tahaksin, sooviksin, võiksin täide viia, ära teha, valmis saada. Mingisugune siht on ikka silme eest, et mida võiksin see aasta teha aga konkreetseid eesmärke mul kindlasti pole. Juhul kui mingil põhjusel jääb see eesmärk täitmata, siis võin hakata end süüdistama, et see ei saanud täidetud. Ühesõnaga mulle ei meeldi seada konkreetseid eesmärke.

Eesmärgid on kuidagi väga konkreetsed "asjad", mis tekitavad pinget, stressi, üle mõtlemist, aga kõike seda on meie elus juba piisavalt palju. Nii tööalaselt, eluliselt kui ka perekondlikult. Ühesõnaga minule isiklikult ei meeldi seada mingeid eesmärke ja selle sõna kasutamine on juba see, mille mitte täitumine võib tekitada ainult lisa stressi. Mina sean pigem mõne lubaduse, sihi, et astuda välja oma mugavustsoonist või lihtsalt toita ennast sisemiselt või siis meeli, teadmisi, oskusi jne. 

Alustuseks tahaksin, sooviksin osaleda mõnel koolitusel, mis mind aitab edasi nii oma mõtetes kui ka tegudes või igapäeva tegemistes.

Sel aastal olen osalenud juba ühel koolitusel ja kolmel loengus. Aasta pole nagu veel alanudki aga minul juba mitu head koolitust seljataga.

* Üks oli ühepäevane loeng "Teekond rahumeelse vanemluseni". 25 lapsevanema väljakutset. Vastuseid sai enam kui 25 eksperdilt kõige keerulistematele küsimustele. 

Alustuseks räägiti seal vanemliku läbipõlemise vältimisest ja siis mind kõige rohkem kõnetavam teema. Väikelapsed (0-6 a).

Seal olid nii erinevad teemad, mis mind kõnetasid. Näiteks arutati seal järgmisi teemasid:

* Enesejuhtimine

* Piirid

* Ekraanid

* Vennad-õed

* Väikelapse impulsiivne käitumine

* Hommiku- ja õhturituaalid, üleminekud

* Uni

* Söömisharjumused.

Olgu mainitud, et olin ise samal ajal veel küüntes ka kui see loeng käis. Pole kunagi sellist asja enne teinud. Ja näe võta näpust...isegi tehnik ütles, et päris tore kuulamine.

Igatahes... Nende teemade juurde käisid veel küsimused, millele vastasid mitmed erinevad eksperdid. Kas ma sain ja õppisin sellest loengust midagi? Jah, ma sain sealt omajagu erinevaid näited ja praktilisi ideid ning oma küsimustele vastuseid. 

Isegi kui mul on kaks last ja töötan lasteaias, siis sellest hoolimata ma õppisin sealt üht koma teist, mida kasutada oma töös ja kodus.

Sain ka praktilisi näiteid ning kinnitust mõnele asjale, millega olen tööalaselt kokku puutunud. Näiteks on see täiesti normaalne, et õde ja vend kaklevad päeva jooksul ca 8 korda. Täiesti normaalne on ka tegevus kui laps lööb, sest tal puudub lihtsalt piisav sõnavara, millega väljendada oma emotsiooni. Jah, see peaks ühel hetkel ära kaduma, sest sõnavara laieneb. Seega kolme aastane võib seda veel teha aga viiene peaks oskama juba sõnadega end väljendada. Igapäevaselt on väga tähtis rutiin. Ekraanid on kasulikud kui selle tarbimine on tark ning mõtestatud. Ühesõnaga neid näiteid on veel ja veel. Mind see loeng igatahes "toitis".

* Teiseks võtsin osa 5- päevasest väljakutsest "Rahaasjade restart", mis oli tasuta ning toimus Facebooki grupis. Võib olla mõni mu lugeja osales ka selles.

Taaskord üks hea meeldetuletamine ja endasse vaatamine ning enda raha asjades "korra" loomine. Ka sellest loengust, väljakutsest sain mõned näpunäited, mida rakendada, et saaks oma sissetulekut suurendada. Või lihtsalt mõne meeldetuletuse ning ka mõned mõtted, mis algul tunduvad head aga siis saada aru, et parem oleks siiski eemale hoida. Siinkohal ei hakka ma sellel teemal pikalt peatuma, sest igaüks teab ise kuidas ta säästab, kulutab, investeerib.

Siit ka minu üks siht endale, et hakkan leidama lahendusi, kuidas suurendada natuke oma igakuist sissetulekut tuleviku jaoks, sest meil kõigil on omad unistused. Või ka lihtsalt laste "kukru" suurendamiseks tuleviku nimel.

* Veel võtsin osa ühest koolitusest - Talvine nahahooldus. Igaühel meist on omad rituaalid, mis ta teeb oma näonaha hoolduseks. Minulgi on omad aga peale seda koolitust lisasin enda igapäevastesse toimingutesse veel mõned asjad, mida teen nüüd palju teadlikumalt. Lihtsus peitub ju väikestes asjades, onju. Pean tunnistama, et need mõned muudatused, mis olen sisse toonud on mind juba aidanud.

Kel soov saada selle kohta natuke infot, siis kirjuta julgelt. Jagan meelsasti oma teadmisi kas või ainult juba sellepärast, et saaksid kinnitust oma rituaalidele või hoopis mõne täitsa uue nipi. Igatahes minu jaoks oli see üks igati hea koolitus. Kindlasti tahan end sel alal veel harida, et olla teadlik tarbija ja teha iseendale pai. Jah, ma olen osalenud veel ühel selle teemalisel koolitusel juba varasemalt ning on asju, mis ühtivad. Ühesõnaga kel soov mingeid teadmisi, näpunäiteid saada - võta ühendust.

* "Stressist vabaks" koolitusel osalesin ka, mis oli nendest kolmest kohe erilisem, sest see toimus praeguses keerulises ajas reaalselt.

Kas ma ka sealt midagi õppisin? Õppisin seda, et endale tuleb seada eesmärke aga samas see eesmärk võib tekitada sinus stressi. Samas võib see eesmärk olla ka väga positiivne. Nokk kinni saba lahti. 

Ei saa ma ilma selle näiteta, mis meil seal arutelu käigus tekkis😀. Näiteks, kui Su eesmärk on juua toidu kõrvale või reede õhtul teleka ees klaas veini ja Sa oled sellest kinni pidanud, siis su eesmärk sai täidetud, sest piirdusid ühega ning Sa võid olla enda üle rõõmus, et teise järgi ei haaranud. Loogiline? Kui sa aga ei suuda ilma teise ja kolmandata ning varsti avastad, et oihh...pudel on tühi, siis sa võid olla enda peale pahana, et miks pidin juurde võtma, sest nüüd on pudel tühi. Mis edasi? Nüüd oled sa stressis ja pahane enda peale, et miks pidin nii tegema. Miks pidin veel võtma. Oli mul vaja... Või krõpsude söömine. Võtan ühe, siis mõned veel ja veel ning lõpuks on pakk tühi ja tulemuseks süümekad. Kui aga jäädki oma kindla portsu juurde kindlaks ja sellest üle ei astu, siis oled rõõmus, et suutsid endale kindlaks jääda ja eesmärk sai täidetud. Kõlab loogiliselt või pigem mitte?!

Mina leian, et selle eesmärgistamise ja enda sees stressi tekitamise vahel on nii õrn jää. See on väga kerge purunema. Nokk kinni saba lahti. See on puhtalt minu arvamus. Sinul on õigus muidugi oma arvamusele ja seisukohale. Võib olla Sa ei ole milligrammigi minu mõttega nõus, mis on ka õige.

See mõte nüüd selleks mõtteks. Kui soovid võid enne uut lõiku lugema hakates teha enda sees ühe väikese rännaku ja mõelda eesmärkide peale ja mis siis saaks kui see ei täituks. Tunneksit pinget või ei?.....


Veel sain ühe hea mõtte, katsetuse, millest ma polnud midagi kuulnud. Selleks tehnikaks on KOPUTAMISE TEHNIKA. Kel soov ja tahmine selle kohta lugeda, uurida, siis google otsingusse pannes saate selle kohta infot. See on selline tehnika, mille abil Sa saad endast emotsioone välja koputada ning rääkida. Kel huvi ja tahmist, siis uurige selle kohta. Minu jaoks oli see uudne ja põnev ning kindlasti tahan seda praktiseerida. 

Etteruttavalt, et see tehnika koosneb üheksast kohast, millele koputad - käe väline külg, kulmude vaheline punkt, silmanurgad ja silma alune, nina ja huule vaheline koht, huule ja lõua vaheline koht, rangluu juures pehmem koht, küljele ja pea. Googelda ja uuri selle kohta, et mis kohad need täpselt on ja kus on need "päris" õiged kohad. 

Selles loengus oli veel mõningased oskused, mida võiks igapäevaselt kasutada, asendada. Näiteks: Sa ütled tihti endale - ma pean koristama, ma peaks pesu pesema, ma peaksin nõusid pesema, peaks trenni tegema jne. Ühesõnaga see sõna pean/peaks/peaksin on populaarne. See on selline käsklus endale, mis tekitab juba natuke minus endas ärevust. Selle pean/peaksin asemel kasuta hoopis ma võin, võik, võiksin nõud pesta, võiks trenni teha, võiks pesu pesta jne. Selline ütlemine endale on juba natuke leebem ja ei tekita nii palju ärevust. Proovi endale mõni lause öelda ja siis analüüsi oma tundeid. Märkad mingit vahet? Kui jah, siis edaspidi kasutagi pean asemel sõna võin, et mitte end liigselt stressata.

Näiteks võid Sa teha endale iga nädal sellise loetelu, mis sa tahaksid, sooviksid teha. Võtad pühapäeval paberi ette ja paned kirja, mis sooviksid, tahaksid uuel nädalal ära teha. Näiteks pesu pesemine, käsitöö, trenn, akende pesemine, lillede ümber istutamine, seemnete mulda panemine jnejne. Neid asju võib olla mitmeid, mida plaanid teha uuel nädala. Kui oled kõik kirja saanud, siis edaspidi saad teha iga päev ühe, mitme tegevuse taha ristikese kui oled selle ära teinud. Kui suudad teha juba ühes päevas ühe või isegi mitu asja, siis saad end kiita ja tunnustada. Kes meid kiidab kui me seda ise ei tee, onju. Kui Sul on kirjas 5 asja ja teed juba 3 ära, siis jääb ju ainult 2 alles, mida saad teha järgmine päev. 

Ühesõnaga see oli üks selline koolitus, mis aitas vaadata minusse endasse, et saaksin olla parem mina. 

Kindlasti plaanin osa võtta veel mõnest loengust, koolitusest, et enda teadmisi ja oskusi täiendada. Mis see täpselt on? Seda näitab aeg. Nendeks võivad olla nii tööalased kui ka ennast harivad. Igasugune enda arendamine, harimine, proovile panemine on see aasta üks sihtidest.

Algust olen teinud ka enda sisse vaatamisega ja parema mina poole liikumisega. Tegin seda juba ka eelmisel aastal aga nüüd tuginedes ka eelnevatele loengutele, siis on veel midagi, mida pean endas muutma. Muutused saavad ju alguse meist. Kui mulle miski ei meeldi, siis see on minu probleem ning mina ise pean sellega tegelema ja seda analüüsima. Mina ise saan seda muuta mitte keegi teine.

Kindlasti liigun edasi enda alustatud rada - parem mina nii vaimselt, füüsiliselt. Mingeid kaalunumbreid ma ei sea, sest see tekitab ainult stressi ja pinget. Kõik läheb just nii nagu minema peab. Tuleb teha lihtsalt õigeid valikuid.

Kindlasti unistada ja mõelda tulevikule. Nii enda kui ka meie perele, mida võiksime koos saavutada, teha. Mõned unistused on, mis võiks see aasta ikka ära teha. Mitte peaks vaid võiks, sest see tekitab vähem stressi, onju.

Loodan ja unistan, et see nõme viirus ükskord natuke taandub ja siis saame koos perega Eesti kohti nautida ja pakkuda lastele toredaid elamusi. Carola alles paar päeva tagasi küsis kuhu me see suvi lähme? Talle väga meeldis meie eelmise aasta suve puhkus Vihula mõisas. Vahva kui laps on oma mõtetega juba suves. 

See postitus on juba nii pikaks läinud aga mõni siht on veel silmade eest, mis võiks saada ära tehtud. 

Võimalusel aidata nii palju kui saan, suudan ja oskan aidata kõiki neid, kes vajavad mu abi. Jah, pean mõtlema ka endale aga head teha on alati hea. Samas ei tohi ära unustada, et enne kui lähed teistele appi peab su enda tass olema täis. 

Peale selle kõige tahan jätkata kindlasti ka neid radu, mida olen juba alustanud. 


Elu on ilus kui Sa suudad nautida igat hetke ja leida igas päevas killukese päikest. Kõik meie päevad ei ole alati hallid. Igas päevas on alati killuke päikest, mis toob naeratuse suule ning südamesse soojust. Oskus olla, nautida hetke ning olla siin ja praegu mitte kaugel tulevikus on parim moodus enda mina "toitmiseks". Minevikku ei saa muuta - sellest saame ainult õppida, olevikus saame muuta mineviku valesid otsuseid, valikuid ning tulevik... seda ei saa ette luua, sest Sa ei tea, mis toob homme.

Soovin Sulle mõnusat õhtut ja tore kui Sa rändasid mõne lausega oma mõtetes kuhugi, kus Sa oled enne olnud või mida tahaksid muuta. Võtkem endale aega ja täitkem enda sisimast mina headusega, sest headus kasvatab headust.

Mõnusat maagilist õhtut,

Marve.


pühapäev, 30. jaanuar 2022

Kulmude hooldusest

Täna, siis juttu minu uutest kulmudest ja nende hooldusest.

Ajas värv muutus, mis on ka igati normaalne protsess. Osa pigmenti tuli maha ja osa jääb nahale.
Kas see kõik ka end ära tasus?
See kõik on vaataja silmades.
Mina olen rahul, et selle valiku lõpuks tegin ja usun, et peale korrigeerimist olen veel enam rahul.



Olen oma uute kulmudega olnud nüüdseks täpselt kaks nädalat. Pean tunnistama, et algus oli ikka hull aga nüüd on väga ok ja mulle meeldivad minu uued nunnud. 

Salongist lahkudes ootas pere juba vastas ja kohe uurisid mu kulme. Need kiideti kohe ilusaks ja öeldi, et sobivad. Kõik ilusti autos läksime Viimsi vahele veel natuke sõitma. Käisime Põhjakonna treppi kaemas ja peale seda võtsime suuna koju.

Õues oli küll megalt jahe ja tuuline aga see meeldis mu kulmudele väga, sest see nagu jahutas neid. Peale sellist "saagimist" oli igasugune jahe õhk parim jahutus. 
2-3 tunni pärast pidavat see punetus ära kaduma aga minu meelest kestis see natuke kauem. Nii kiirelt see nagu ei kadunud. Eks see muidugi kõigil erinev ja võib olla ka loeb, millise teraga protseduuri tehakse. Võib olla ka oleneb sellest kas seda teeb harjunud või harjutav käsi. Variante võib olla mitmeid. Ühesõnaga minul läks nagu natuke kauem aega kui see punetus ära kadus.

Koju tulles pikutasin natuke, et saada sellest kipitavast tundest natuke leevendust, mis mind häiris. Eks sisemine põnevus, ärevus, tulemus ja kõik see elevus vajas välja saamist. Minu moodus selleks on natuke puhata, et aju saaks natukeseks ajaks seiskuda ning peatuks mõtlemine.

Pikutamisest ei tulnud aga suurt midagi välja, sest selline pisut kõrvetav tunne häiris. Eks see, et nahka oli "kriimustatud" ja tuimestus hakkas ka taanduma andsid sellise tunde. Kulmude ja otsaesise naha liigutamine lihaste abi oli mega valus. Mega valus oli ka aevastamine, sest paratamatult liiguvad erinevad lihased ja ka kulmud. Oiii plinnnn kui valus, siis oli...selline kuum jutt käis kohe seest läbi ja hea, et tilgad püksi ei tulnud😂. Peale esimest korda sai aevastamisest üks suur õudusunenägu, sest see tunne pani kui kuum jutt minust läbi. Hirm aevastuse eest oli ikka suur. Naljakas onju, et keegi kardab mingit tühist aevastust aga nii see oli. Usun, et emmed, kes on kätele saanud oma beebid või nendega juba koju, siis aevastus oli samasugune hirmus asi😊. Kes on sünnitanud saavad ehk aru, millele vihjan. Ühesõnaga see tegevus oli ikka mitmeid ja mitmeid päevi üks õudsamaid. Peale mõnda päeva kreemitamist hakkas õnneks asi taanduma. Tunneli lõpus on alati valgus.

Pühapäeva öö vastu esmaspäeva oli nii mega hull, et roni või puu otsa. See mega häiriv tunne, mis peale "kraapimist" tekkis. Selline kuum ja katkine marrastus, mille peale tahaks panna külma lapi, et seda kuuma, kraapivat, katkist tunned jahutada. Öösel kui peaks magama, siis mõtlesin igast asju, kuidas saaks neid jahutada, tahaks külma lund siia peale või jääd. Ühesõnaga igast asju käis peast läbi, et kuidas saaks teha seda olukorda paremaks, sest see tunne oli nii megalt häiriv. Unistasin keset und jahedast õhust, mis neid võiks jahutada. Täitsa hull, onju. Igatases see öö oli kõige hullem. 

Esmaspäevast alates hakkasin neid määrima Bephanten Plus kreemiga ja seda kaks korda päevas. Pean tunnistama, et pühapäeva õhtul enne magama minekut juba mõtlesin, et kas juba ei tohi kreemi peale panna, sest peale kõige oli veel selline kiskuv tunne. Kribasin koolitajale ja küsisin, et millal võin hakata kreemitama ning ütles, et alates homsest võin hakata panema. Oiii kui hea see oli...See kreemitamine andis kohe nii hea tunde. Jaa ikka oli valus aga mu õuele saabus ravim, mis tuli päästa seda ebemeeldivat tunnet. Kreem pehmendas seda olukorda ja andis hea tunde. Nagu öeldakse anna plaaster või puhu peale ja siis kõik valu kaob. Mul oli peaaegu sama asi kreemiga.

Vahepeal veel sellest kuidas lapsed tahtsid neid kogu aeg katsuda ja silitada. Jälle küsisid midagi kulmude kohta ja siis tahtsid kohe näpu peale panna, üle nende tõmmata. Iga kord pidin pead taha poole tõmbama ja selgitama miks neid ei tohi veel puutuda. Öeldes, et emmel on veel natuke valus, siis sai ka meie pojake aru, et ei tohi teha, sest emmel on valus. Uudishimuga pidin ikka kordi ja kordi rinda pistma, sest see onju põnev.

Ülemöödunud neljapäeva hommikul hakkasid kooruma esimesed tükikesed, mida ei tohi kindlast ise ära nokkida. Need peavad ikka ise ära tulema, kukkuma. 

Teisipäevaks oli kulmudest möödas üle nädala. Kuidas tunne? Tunne oli hea ja valus oli ainult mõni kohake, mis veel paranes. Aevastamine ja kulmude kortsutamine ei olnud enam probleem. Sellist valu enam polnud, mis oli algul. Enamik "materjali" oli ka juba "maha koorunud", mis on ka igati normaalne protsess. 

Paranemine võib aega võtta 2-3 nädalat. Eks see aeg ka kõigil erinev nagu me kõik erineme teineteisest. Paranemise ajal oli tunda sügelust, mis ajas kohati ikka marru ka, sest otse seda kohta nagu sügada ei tahtnud. Nii pidin leidma punktikese, kuhu vajutada, et sügelus kaoks. Kusjuures nii kummaline kui see ka on, siis üks kulm sügeles nagu rohkem kui teine. Võib olla oli see lihtsalt minu ettekujutus aga parem kulm sügeles rohkem kui vasak. 

Vett ei ole ma nendele ka väga lasknud. Näo pesemine on olnud kohati küll paras katsumus aga olen hakkama saanud. Asi, mida täna enam ei igatse aga varem küll oli korralik näopesu koos veega. Jälgides ja meeles pidades, et mida tohib pesta ja mida mitte. Kuna ma veel kreemitasin neid, siis püüdsin võimalikult vähe neile vett lasta. 

Täna saab juba kaks nädalat täis ja mu kulmud on korras. Ma ei kreemita neid enam ning saan ka korralikult nägu pesta, millest olen unistanud. On ka asi, millest unistada, onju.

Teeme ühe väikese rännaku. Mõtle korraks enda peale. Tee enda sees üks väike rännaks ja mõtle mingi sellise asja peale, mis Sinuga on alles hiljuti juhtunud... 
Näiteks, sa olid haige või oled haige või su lapsed on haiged, sa pidid tegema mõnda väga tähtsat tööd, mis röövis palju aega jne, jne. Kas Sa sel ajal unistad millestki, mida Sa tahaksid teha? Kindlasti - näiteks kas või lastega pigem kelgutada kui toas istuda, onju. Või trnni teha, sõbrannaga kohvikus olla jne. Samas on see nagu nii väike asi ja unistus aga kui Sa saad seda lõpuks teha, siis sellel on suur väärtus, onju. Sama asi oli ka minuga. Asi, mida väga teha tahad aga mingil põhjusel ei saa, siis ühel hetkel kui saad, on see nagu kingitus. On nii?

Nüüd kui möödas on kaks nädalat, siis 3-4 nädala pärast lähen uuesti, et need uuesti üle korrigeerida. Kuidas siis paranemine ja kõik see kulgeb. Sellest juba järgmine kord.

Nüüd soovin Sulle aga mõnusat pühapäeva ning vahvaid ja lumiseid seiklusi.
Mina naudin veel vaikust ja rahu, sest kõik see mees alles magab.

pühapäev, 23. jaanuar 2022

Kas varsti saame visata jalad seinale?

 Ilusat pühapäeva hommikut Teile mu armsad lugejad.


Tahan Teiega jagada seda võrratut hommikut, elevust ja ahhetama panevat vaatepilti.

Carola oli meist kõigist kõige varem üleval. Ühel hetkel kui kuulis, et voodis liigutame, siis tuli meie magamistoa ukse vahele ja kiikas, et kas oleme ikka üleval. Veendunud, et oleme üleval, siis ütles meile: "Ma tahan süüa". Mille peale issi, et kohe kui voodist välja tulen, siis hakkame tegema pannkooke. 



Selle idee ja mõtte andis meile eile mamma, kes ajas oma pannkookide tegemisega isu peale.

Me ei olnud saanud veel teki alt väljagi ronida kui kuulsime, et köögis käib mingi sahmimine. Ühel hetkel oli kuulda koksimist. Me, et ei tea kas hakkas nüüd pannkooke tegema??? Ajasime end kiirelt teki alt välja ja nii oligi...

Carola koksis just kaussi mune katki. Kolm muna kausis hakkas neid vispeldama. Õnneks jõudsime õigel ajal ärgata, sest soola tahtis ta panna kohe kaks teelusika täit 😀. Ohh seda "mürki", mis sealt oleks tulnud. 

Muna ja sool segatud... nüüd on vaja suhkrut, siis piima ja jahu. Nii ta, siis muudkui segas ja liigutas seal seda tainast. Ise kommenteerides, et mida ta juba selle kõige jaoks tegi ja mida on juurde vaja lisada ning lõpuks teha.

Küpsetamiseks oli ka juba õli välja võtnud ja kui ma kööki läksis, siis "kamandas" mind kohe, et tee pliidi juurest puhtaks, et saaksin hakata kooke küpsetama. Seal oli ainult üks lõikelaud ja nuga, mis teda häiris. No võtsin selle, siis sealt ära ja kohe kõik sobis. 

Järgmisel hetkel kamandas juba vennat, et tee laud puhtaks 😀. Nii, siis venna hakkaski asju laualt ära panema, mis olid sinna jäänud eilsest õhtust. Kuulekas venna ja kuulas, mis õde "käskis" teha.

Kohe tiriti laud ka keset kööki ja hakati lauda katma. Tõmbasin laua veel lapiga puhtaks ja lasin sealt jalga, sest neli toimetavat tegelast sinna lihtsalt ei mahu. Laud kaetud kamandati issit, et vii see ja see asi ära, et saaksime toolid ka panna.

Nii võtsingi oma kohvi ja tulin sealt jalust ära, et kokad, abilised saaksid rahus kokata ning toimetada.

Pean tunnistama, et sellist suurt indu on ta saanud kindlasti ka lasteaiast, sest seal nad ka kokkavad. Pluss veel on korrapidajad ja katavad lauda. Kodus laseme tal ka ise toimetada, sest ta on meil juba nii suur ja saab ise hakkama. Teeb selliseid asju omaalgatuslikut. Mitte küll iga päev aga suhteliselt tihti kui õhtust sööma hakkama, siis õde ja venda kaklevad, et kes saab laua katta. 

Tänased pannkoogid valmis tuli Carola köögist ja ütles: "Sööma, sööma, laud on lapse töömaa. Pannkoogid kuhu, noa ja kahvliga suhu. Palun sööma". Ehe näide lasteaiast. Jaa see rõõm tema silmades ja väike naeratus suul kui seda luuletust luges...oli näha, et see meeldis talle väga ja ta sai end tunda tähtsana. See sõna tähtsana mulle küll ei meeldi aga ma ei oska hetkel leida ka mõnda paremat sõna. 

Sama luuletust kasutab ta ka kodus kui meist keegi ei ole veel köögis. Toiduks kasutab, siis vastavad toitu, mis on tehtud. 

Olgu mainitud, et meie pliks on tänase seisuga 5,4-aastane. Jah, ta on meil enne ka kokanud nii endale kui ka vennale ja aidanud kokkamisel, aga niimoodi nagu ta täna tegi ei ole ta varem teinud. 

Kas Ta tegi kõik lõpuni valmis? Ei teinud. Issi abistas teda õige taigna paksusega ja pannakate küpsetamisega. Esimesed kaks tegi Carola ja siis oli huvi läinud. Nii tegigi issi need lõpuni. 

Naersime siin, et varsti saame jalad seinale visata ja meil ei ole enam kööki asja 😀.

Kas Teil on ka nii? Kas Sinu laps, lapsed on ka niimoodi üllatanud? 

Mõnusat lumist pühapäeva ja kohtumiseni. 

neljapäev, 20. jaanuar 2022

Uued kulmud Microblding tehnikaga

Tänane lugu, siis minu uutest kulmudest. Kas see kõik on ka seda väärt? Seda kõike näitab ainult aeg.

Minu ammune ja üsna suur unistus on olnud, et mul oleks ärgates kohe ilusad kulmud ja ma ei pea neid iga hommik "pähe joonistama". Pesed näo ära ja voilaa...

12.jaanuar oli see saatuslik päev kui nägin ühe tuntud tehniku Instagramis üleskutset "Models wanted". Haarasin kohe härjal sarvist ja kirjutasin, et olen valmis tulema. Igasuguste tegelaste juurde ei julge ka minna, sest pärast on ilust kohe asi nii kaugel, et parema meelega käiks müts silmini. Kuna mul õde käis ka sama tehniku juures, siis sain veel enam indu juurde, et tegu on igati usaldava kohaga.

See pakkumine oli lihtsalt nii mega hea, sest hinnaks oli 149€. Muidu on ikka kallim. Ühesõnaga see hind kohe kõnetas mind ja võtsin julguse kokku ning kirjutasin, et olen valmis tulema ja osa võtma. Omal süda 100ga tagumas ning sisimas mingid imelikud judinad 😊.

Mini suureks kurvastuseks kui lugesin tehniku vastust minu vastusele, siis olin pisut nördinud, et ei saanud sinna. Samas saan ka aru miks need kohad noo niiii mega ruttu täis said, sest see hind kõnetas vast kõiki, kes seda kuulutust nägid. Ühesõnaga neid tahtjaid oli veel, kes ees see mees, ning oligi see rong minu jaoks läinud. 

Selle raha eest oleks tehnik teinud koolituse käigus uued kulmud, mida ta ise sel ajal tegi. Ühesõnaga see oli üleskutse, et minna modelliks otse tehnikule.

Ilmselgelt olin nii nördinud, et ei saanud, sest see hind ja kõik see kohe kõnetas mind ja olin sisimas selleks valmis.

Kuniks ta, siis kirjutas, et pühapäeval on ka kulmudesse modelli vaja kui see mind huvitab.

Mina, et mis protseduur kulmudega oleks. Vastuseks oli microblding. Ma kohe, et mis maksab ja kas need on ka tatoveeritud. Kui ikka "sapsu täis" lähed, siis hiljem tagantjärgi oma küsimust lugedes saad aru, et seal ju selliseid asju tehaksegi. Ühesõnaga rumal pole see, kes küsib vaid see, kes jätab küsimata. Minu küsimuse peale oli koolitaja vastuseks, et jah. 

Kuna kõik mulle sobis - nii tehnik, aeg ja koht, siis võtsin pakkumise vastu. Ega elus enam sellist asja ja pakkumist ette tule, onju. Kui  juba sammu selles suunas astusin ja pakkumine ka veel tehti, siis tuleb ju vastu võtta. Pean tunnistama, et hirm, ärevus, põnevus, elevus olid ikka nahas.

Sealt edasi ma muutkui mõtlesin, et äkki õpilane keerab midagi vussi, kes mulle teeb. Samas mõtlesin, et kui koolitaja õpetab õpilast, siis ta peaks ikka ju kogu aeg juures olema ja silma peal hoidma. Etteruttavalt, et nii õnneks ka oli🙏🙏🙏. Suurema osa ajast oli koolitaja õpilase kõrval. Jagas talle näpunäited ja tuletas asju meelde. Ühesõnaga nad suhtlesid kogu aeg omavahel, mis oli väga meeldiv.

Peale selle oli mul veel mega suur hirm selle ees, et äkki ma ei sobigi ja mulle ei saa neid teha. Miks?

Mul on mõlemas kulmus sünnimärgid. Lugesin natuke enne selle kohta, et kui need on, siis võib juhtuda, et ei saagi teha. Samas saan aru miks nii on. Hirm minu sees, et unistus ei täitu sellepärast oli ikka suur. Kohale jõudes ja enne kui mind lauale lasti vaatas koolitaja mu kulme. Ütles, et saame ilusad enne ja pärast pildid ning sünnimärkide asukohad ei ole hullud. Saame teha küll, sest üks on ilusti kulu sees ja teine jääb suuremas osas ilusti kulmust välja. 🙏🙏🙏 see tohutu pinge, mis kohe sai maha laetud... seda oli lihtsalt nii mega hea kuulda, et saabki teha. 

Peale seda olin valmis lauale minema ja mõtlesin, et minu üks suur unistus täitub. Nende sünnimärkide pärast ei julgenud ma ka väga kõva häälega sellest rääkida, sest pärast ei saagi. Nii ma siis sisimas "põlesin" elevusest ja ärevusest.

Lõpuks oli minu aeg...

Heitsin pikali, koolitaja puhastas kulmud, õpilane tegi pilte ja siis hakkas töö ja arutelu. Alustuseks joonistati kulmude kuju. Selleks kasutati ka spetsiaalset mõõteriista ja valget pliiatsit. Kulmude oletatav kuju joonistatud paluti istuli tõusta. Vaadati ja korrigeeriti enne kui tatoveerima hakati. Enne seda ütles õpilane tegelikult ju endale, et talle väga meeldib see kuju ja on ilusad, mida kinnitas ka koolitaja. Natuke tehti veel mõnest kohast parandusi, et veel ilusam saaks ja see kõik oli seda väärt. Kuju minu poolt heaks kiidetud paluti pikali minna ja siis hakati kokku segama pigmenti. Pigmendi kokkusegamiseks vaadati mitut asja - kulmukarva värvust, paksust (vastavalt sellele valiti õige tere, millega hakatakse karvakesi joonistama), silma ja naha värvi. Kui need olid vaadatud segati kokku pigment.

Microblding ongi karva joonistamise tehnika.

Nüüd oli aeg...hingasin sügavalt sisse ja välja ning ütlesin, et olen valmis. Nii tegigi esimesed kriipsud koolitaja ja siis hakkas tegema õpilane. 

Nende karvakeste joonistamisel oli täpselt selline tunne, et keegi on väikese sae kätte saanud ja nüüd katsetab kuidas see nahal lõikab. Täpselt selline saagimise tunne. Muidugi kui tehnik venitab nahka õigesti, siis ei ole midagi hullu kui aga mitte, siis on tunda sellist hüpliku või rullumise moodi tunnet.

Esimene ring tehti ilma tuimestuseta aga teine ja kolmas tuimestusega. Sünnimärkide juurest tegi koolitaja ise, sest seda palus ka õpilane. Samas väga tubli. Ei hüpanud kohe ise pea ees vette vaid vaatas kõrvalt. 

Sünnimärkidega võib olla ka nii, et kui see on kulmus ikka väga suur, siis sel juhul ei jää tulemus ilus ja terviklik. Koolitaja ütles veel, et sünnimärgist võib tulla natuke sellist vee ja vere segu, mis on igati normaalne. Minu suureks õnneks ei tulnud mul midagi.

Karvakeste joonistamine läks kuidagi nii ruttu, sest jutustasime seal veel maast ja ilmast. Ühesõnaga see protseduur ise on alguses ebamugav aga kui tuimestus on tehtud, siis on täitsa talutav. Mingil määral küll tunned aga vähe.

Enne lõppu paluti veel istuda, et näha lõpptulemust, siis heitsin uuesti pikali. Tehti mõned parandused ja oligi valmis. Tulemus, aeg, osavõtt oli kõike seda väärt, sest jäin ise väga rahule. Lõpetuseks tegi õpilane veel mõned pildid ja oligi valmis.

Jagati veel näpunäiteid, millest kinni pidada, kuidas hooldada, kaua võtab paranemine aega, millal uuesti tagasi, et uuendada.

Protseduur algas 12.45 ja 13.58 oli valmis. Koolitaja sõnul igati tubli aeg. Algselt öeldi ajakuluks 1,5-2 tundi.



Lõpetuseks tänasin tehtud töö eest ja soovisin õpilasele tuult tiibadesse.

Siinkohal ma nüüd selle postituse lõpetaksin, sest see läheb juba nii pikaks.

Sul jäi õhku küsimus ???kui palju see protseduur maksis??? Mul kuidagi roppu moodi vedas ja ma sain selle tasuta. Tee ise teistele head ja Sa saad selle hea ringiga tagasi. Mulle meeldib selle vedamise peale mõelda nii. Saan aru, et õpilane ei saagi kohe alguses mingit tasu küsida aga kui neid tahtjaid oli veel, siis see peab ju olema mingi vedamine, saatus. 

Õnnega koos ja mega õnnelik sellise vedamise üle.

Mõnusat päeva ja järgmine kord juba nende nunnude hooldusest ja aevastamisest 🤭.


Kohtumiseni,

Marve.

kolmapäev, 8. september 2021

Tere taas üle pika aja

 Hei, hei.


Siin ikka nii, nii kaua aega juba vaikus olnud ja pole midagi kirjutanud.

Teemasid küll oleks aga kuidagi need näpukesed ei taha koostööd teha, et kirjutama hakata.

Kiirelt öeldes läheb meil hästi.

Elame taaskord rutiini sisse ja harjume uue õppeaastaga, sest kätte on jõudnud ju september.

Kõik see pere on uuesti tööl, sest suvi on läbi ja puhkused samuti.

Oleme ise ka suvel puhanud ning toimetanud siin ja seal. Käisime isegi puhkuse ajal Eesti tripil, mis meile kõigile väga meeldis. Kel soov selle kohta rohkem lugeda, siis minu Instagramis kõik leitav.

Üks igati vahva ja tore puhkus oli koos perega. Oli küll kordi kui pidime otsa ringi keerama ja koju tulema, sest lapsed olid nii ülemeelikud ja kohati ka väsinud. Kõigest hoolimata suutsid lapsed end kokku võtta ja puhkus sai jätkata. Sel suvel käisime lastega esimest korda À la cartes söömas.

Olime Andriga ikka väga uhked, et meie pisikesed olid nii tublid ja suutsid end ilusti üleval pidada. Olime ikka uhked vanemad.

Kel soov taaskord meie puhkusest lugeda, siis kiigake mu Instasse. 

Nüüd on aga aeg punkt panna ja anda teada, et meiega on kõik hästi ja korras ning püüan 🤞🤞🤞 siia rohkem jõuda, et enda toimetustest jagada.

Nüüd kribinal krabinal lastele Eleri Ütsmütsi "Emmi ja Mõmmi" raamatut lugema, mis lastele väga meeldib. 



Kuna homme on lasteaia päev, siis ongi õige aeg selle saatel lapsed tuttu saata. 

Ilusat kolmapäeva õhtut ja kohtumiseni.

Võite julgelt märku anda, milliseid postitusi meelsasti loeksite!!!


laupäev, 10. aprill 2021

Rong peatus, uksed avanesid, astusin maha ja ...

 Hei, mu armsad lugejad🥰.

Täna on laupäev ja õues krõbistab mingi jama vastu akent. Nii ongi mõnus ja hea jagada Teiega seda mega head ja positiivset energiat, mis minu sisse on tagasi jõudnud ning teinud mind taaskord endaks. Seda kõike ka tänu Teile. Muidugi suuremalt osalt minule endale.

Ma olen lihtsalt nii, nii rõõmus ja õnnelik selle tagasiside üle, millega mind "üle valati". 

Piltlikult öeldes kui see "jamadega ja tühjaks pigistatud sidruniga" rong peatusesse jõudis, uksed lahti läksid ning maha astusin, siis mind ootasid ees toetavad inimesed.

Nii mõnelgi neist oli mulle jagada hea ja toetav sõna, et süstida minusse positiivsust. Soe kallistus ja toetav sõna... Ma olen iga tagasiside, innustava ja toetava sõna eest nii, nii tänulik.  Kallistused ja kõnedki, mis mulle sel päeval tehti olid üllatavad.

Ma lihtsalt ei osanud oodata sellist positiivset reaktsiooni oma emotsionaalsele postitusele.  

Iga toetav sõna puges nii hinge ja tegi hingele pai. Oeh...kohe raske on seda head emotsiooni sõnadesse panna, sest nii mõnigi suutis mind lausa pisarateni liigutada. Emotsionaalne nagu ma olen kogu elu olnud.

Täna kodus diivanil olles tunnen, et vana mina on tagasi. Mul on energiat teha ja toimetada oma ideede ja mõtetega. 

Ma olen saanud endast välja rääkida ja kirjutada mind painava mõtte. Samas saan aru, et see on puhtalt minu probleem ja ma pean ise sellega tegelema ja tegelesingi. Nagu öeldakse, et jagatud mure on pool muret ja parim on endast asjad välja rääkida, et hakkaks kergem. Nii ma ka tegin ja hakkas kergem. 

Siinkohal on minu suureks eeskujuks minu lahkunud õde, kes rääkis alati ja varjamatult oma haigusest ja muredest. Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida.

Ühesõnaga selle postituse eesmärk on tänada kõiki neid, kes võtsid vaevaks ja "ootasid mind peatuses" ning jagasid oma häid ja toetavaid mõtteid ning sõnu ja kallistusi.

Ma olen tõesti siiralt, siiralt tänulik ja rõõmus, kes mind sel raskel ja  emotsionaalsel hetkel toetas❤.

Tunne, et keegi suudab sel hetkel olla Sinuga samal lainel ja lõpuks jagab veel toetav sõna, või räägib oma murekestki! See on lihtsalt hea tunne.

Soovin Teile ilusat laupäeva. Saadan kõigile Teile suured kallid, kes olid sel päeval mõtetes minuga ja jagasid toetava sõna.


Päikest.



kolmapäev, 7. aprill 2021

Palun peatage see rong... ma tahan maha

Hei, hei.


Päike paistab ja ilmakesed on ka juba natuke kevadisemad. Vahel on jälle nagu talv, sest lumi, lörts tuleb maha ja siis on õues jälle mega külm ja vastik.  

Ühesõnaga selline hüplik on see värk siin meil. Sama tunnen ka mina, et need viimased paar kuud on meil siin olnud täiega tõusude ja mõõnade aeg. 

Nüüd on vaikselt tunne, et enam ei jaksa. Väsimus ja väikene kurnatus on mind kinni püüdnud. Trennitades saan küll akusid laadida aga ikka jääb midagi puudu.

Üks mure ühe, teine teise ja kolmas kolmanda pärast, mis teevad ka ühe tugeva maatüdruku nõrgaks. Väikesed murekesed oma laste pärast on ikka need, mis teevad emasid nõrgaks. Nii ka mind, sest ma olen ju kahe pisikese päkapiku ema. Topelt rõõm ja topelt mure ka.

Viimasel ajal on "merre valatud ikka tonnide kaupa pisaraid" ning kulunud on ka omajagu närve. Püüan säilitada küll rahu ja olla rahulik aga kuskil maal on ikkagi mingid piirid.

Pluss see paganama codiv, mis meid siin ka kinni püüdis ja rajalt maha tõmbas. Sellega seoses on meil igapäevaselt mureke nii enda kui ka lähedaste pärast, sest see paganamas "piilub" ikka veel iga nurga taga. 
See paganamas on mind sisimas ikka korralikult söönud ja laastanud, sest kui mängu tulevad lapsed, siis võtavad kõiksugused asjad hoopis teistsugused mõõtmed ja tähendused. Aeg mil sa ei saa isegi arstile enne kui pole teinud testi on ikka haige. Iga väiksem asi, mis lapsel on "määritakse kohe covidi pähe" ei ole ka normaalne. Meil on ikka muid haigusi ka. Jaa, see on üks teema, mis mind tahtmatult laastab. Eriti kui see on seotud minu lähedastega ja lastega. Testi aja panemine oma lapsele on ikka õudne. Jah, see on kõik tema huvides ja nii aga emale mõjub see ikkagi laastavalt. Õnneks oli see kõik selleks, et perearsti vastuvõtule saaks ja õnneks oli see ka negatiivne.  

Pühapäeval teel maale ema juurde tabas mind ühel hetkel selline kurbus, sest sõitsin sinna üksi. Carolal on tuulerõuged ja solidaarsusest jätsin koju ka vennakese. Nii sõitsingi "uhkes" üksinduses. Taustaks muusika ja peas oma mõtted. Elu lastega onju pigem möll ja trall mitte vaikus. Jaa nii ma siis seilasin seal oma mõtetes ja ühel hetkel tundsin kuidas enam ei jaksa, sest seda jura, mis viimasel ajal olnud... on ikka paganama palju. Sel hetkel tundsin, et keegi võiks nüüd selle näiliku rongi peatada ja paluda mul järgmises peatuses väljuda, et lasta sellel "jural ära minna" ning astuda uuele ja paremale.

Siiralt loodan, et varsti, varsti saabub päris kevad, mis toob mõnusa sooja ja päikese, mis pruunistaks põski ning viib minema igasugused murelikud mõtted, millele hetkel mõtlen.

Õnneks nendes jurades päevades on alati ka killuke päikest, mis toob naeratuse suule ja teeb hingele pai. Minu igapäevane moto on, et isegi kui on hästi, hästi halb päev, siis selles on alati ka killuke päikest. Olgu selleks Musununnu toetav õlg või sõna, soe kallistus. Laste musid, kallistused või südamest öeldud sõnad. Tuju teeb ka heaks sõbranna toetav sõna, kes kuulab, toetab ja mõistab. Kõik ei ole sel päeval üdini must. Elu tõusude ja mõõnadega on selleks, et õppida, hinnata ja väärtustada teatud olukordi. 


Vahepeal heegeldasin omale ka ühe peapaela, et kõrvad soojas hoida ning mõtted mujal hoida.


Nüüd on aeg sellele emotsiooni pealt kirjutatud postitusele punkt panna, sest meie päkapikud ärkasid, kes soovivad tähelepanu. 

Päikest.

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...