Kulmude hooldusest

Täna, siis juttu minu uutest kulmudest ja nende hooldusest.

Ajas värv muutus, mis on ka igati normaalne protsess. Osa pigmenti tuli maha ja osa jääb nahale.
Kas see kõik ka end ära tasus?
See kõik on vaataja silmades.
Mina olen rahul, et selle valiku lõpuks tegin ja usun, et peale korrigeerimist olen veel enam rahul.

Olen oma uute kulmudega olnud nüüdseks täpselt kaks nädalat. Pean tunnistama, et algus oli ikka hull aga nüüd on väga ok ja mulle meeldivad minu uued nunnud. 

Salongist lahkudes ootas pere juba vastas ja kohe uurisid mu kulme. Need kiideti kohe ilusaks ja öeldi, et sobivad. Kõik ilusti autos läksime Viimsi vahele veel natuke sõitma. Käisime Põhjakonna treppi kaemas ja peale seda võtsime suuna koju.

Õues oli küll megalt jahe ja tuuline aga see meeldis mu kulmudele väga, sest see nagu jahutas neid. Peale sellist "saagimist" oli igasugune jahe õhk parim jahutus. 

2-3 tunni pärast pidavat see punetus ära kaduma aga minu meelest kestis see natuke kauem. Nii kiirelt see nagu ei kadunud. Eks see muidugi kõigil erinev ja võib olla ka loeb, millise teraga protseduuri tehakse. Võib olla ka oleneb sellest kas seda teeb harjunud või harjutav käsi. Variante võib olla mitmeid. Ühesõnaga minul läks nagu natuke kauem aega kui see punetus ära kadus.

Koju tulles pikutasin natuke, et saada sellest kipitavast tundest natuke leevendust, mis mind häiris. Eks sisemine põnevus, ärevus, tulemus ja kõik see elevus vajas välja saamist. Minu moodus selleks on natuke puhata, et aju saaks natukeseks ajaks seiskuda ning peatuks mõtlemine.

Pikutamisest ei tulnud aga suurt midagi välja, sest selline pisut kõrvetav tunne häiris. Eks see, et nahka oli "kriimustatud" ja tuimestus hakkas ka taanduma andsid sellise tunde. Kulmude ja otsaesise naha liigutamine lihaste abi oli mega valus. Mega valus oli ka aevastamine, sest paratamatult liiguvad erinevad lihased ja ka kulmud. Oiii plinnnn kui valus, siis oli...selline kuum jutt käis kohe seest läbi ja hea, et tilgad püksi ei tulnud😂. Peale esimest korda sai aevastamisest üks suur õudusunenägu, sest see tunne pani kui kuum jutt minust läbi. Hirm aevastuse eest oli ikka suur. Naljakas onju, et keegi kardab mingit tühist aevastust aga nii see oli. Usun, et emmed, kes on kätele saanud oma beebid või nendega juba koju, siis aevastus oli samasugune hirmus asi😊. Kes on sünnitanud saavad ehk aru, millele vihjan. Ühesõnaga see tegevus oli ikka mitmeid ja mitmeid päevi üks õudsamaid. Peale mõnda päeva kreemitamist hakkas õnneks asi taanduma. Tunneli lõpus on alati valgus.

Pühapäeva öö vastu esmaspäeva oli nii mega hull, et roni või puu otsa. See mega häiriv tunne, mis peale "kraapimist" tekkis. Selline kuum ja katkine marrastus, mille peale tahaks panna külma lapi, et seda kuuma, kraapivat, katkist tunned jahutada. Öösel kui peaks magama, siis mõtlesin igast asju, kuidas saaks neid jahutada, tahaks külma lund siia peale või jääd. Ühesõnaga igast asju käis peast läbi, et kuidas saaks teha seda olukorda paremaks, sest see tunne oli nii megalt häiriv. Unistasin keset und jahedast õhust, mis neid võiks jahutada. Täitsa hull, onju. Igatases see öö oli kõige hullem. 

Esmaspäevast alates hakkasin neid määrima Bephanten Plus kreemiga ja seda kaks korda päevas. Pean tunnistama, et pühapäeva õhtul enne magama minekut juba mõtlesin, et kas juba ei tohi kreemi peale panna, sest peale kõige oli veel selline kiskuv tunne. Kribasin koolitajale ja küsisin, et millal võin hakata kreemitama ning ütles, et alates homsest võin hakata panema. Oiii kui hea see oli...See kreemitamine andis kohe nii hea tunde. Jaa ikka oli valus aga mu õuele saabus ravim, mis tuli päästa seda ebemeeldivat tunnet. Kreem pehmendas seda olukorda ja andis hea tunde. Nagu öeldakse anna plaaster või puhu peale ja siis kõik valu kaob. Mul oli peaaegu sama asi kreemiga.

Vahepeal veel sellest kuidas lapsed tahtsid neid kogu aeg katsuda ja silitada. Jälle küsisid midagi kulmude kohta ja siis tahtsid kohe näpu peale panna, üle nende tõmmata. Iga kord pidin pead taha poole tõmbama ja selgitama miks neid ei tohi veel puutuda. Öeldes, et emmel on veel natuke valus, siis sai ka meie pojake aru, et ei tohi teha, sest emmel on valus. Uudishimuga pidin ikka kordi ja kordi rinda pistma, sest see onju põnev.

Ülemöödunud neljapäeva hommikul hakkasid kooruma esimesed tükikesed, mida ei tohi kindlast ise ära nokkida. Need peavad ikka ise ära tulema, kukkuma. 

Teisipäevaks oli kulmudest möödas üle nädala. Kuidas tunne? Tunne oli hea ja valus oli ainult mõni kohake, mis veel paranes. Aevastamine ja kulmude kortsutamine ei olnud enam probleem. Sellist valu enam polnud, mis oli algul. Enamik "materjali" oli ka juba "maha koorunud", mis on ka igati normaalne protsess. 

Paranemine võib aega võtta 2-3 nädalat. Eks see aeg ka kõigil erinev nagu me kõik erineme teineteisest. Paranemise ajal oli tunda sügelust, mis ajas kohati ikka marru ka, sest otse seda kohta nagu sügada ei tahtnud. Nii pidin leidma punktikese, kuhu vajutada, et sügelus kaoks. Kusjuures nii kummaline kui see ka on, siis üks kulm sügeles nagu rohkem kui teine. Võib olla oli see lihtsalt minu ettekujutus aga parem kulm sügeles rohkem kui vasak. 

Vett ei ole ma nendele ka väga lasknud. Näo pesemine on olnud kohati küll paras katsumus aga olen hakkama saanud. Asi, mida täna enam ei igatse aga varem küll oli korralik näopesu koos veega. Jälgides ja meeles pidades, et mida tohib pesta ja mida mitte. Kuna ma veel kreemitasin neid, siis püüdsin võimalikult vähe neile vett lasta. 

Täna saab juba kaks nädalat täis ja mu kulmud on korras. Ma ei kreemita neid enam ning saan ka korralikult nägu pesta, millest olen unistanud. On ka asi, millest unistada, onju.

Teeme ühe väikese rännaku. Mõtle korraks enda peale. Tee enda sees üks väike rännaks ja mõtle mingi sellise asja peale, mis Sinuga on alles hiljuti juhtunud... 

Näiteks, sa olid haige või oled haige või su lapsed on haiged, sa pidid tegema mõnda väga tähtsat tööd, mis röövis palju aega jne, jne. Kas Sa sel ajal unistad millestki, mida Sa tahaksid teha? Kindlasti - näiteks kas või lastega pigem kelgutada kui toas istuda, onju. Või trnni teha, sõbrannaga kohvikus olla jne. Samas on see nagu nii väike asi ja unistus aga kui Sa saad seda lõpuks teha, siis sellel on suur väärtus, onju. Sama asi oli ka minuga. Asi, mida väga teha tahad aga mingil põhjusel ei saa, siis ühel hetkel kui saad, on see nagu kingitus. On nii?

Nüüd kui möödas on kaks nädalat, siis 3-4 nädala pärast lähen uuesti, et need uuesti üle korrigeerida. Kuidas siis paranemine ja kõik see kulgeb. Sellest juba järgmine kord.

Nüüd soovin Sulle aga mõnusat pühapäeva ning vahvaid ja lumiseid seiklusi.

Mina naudin veel vaikust ja rahu, sest kõik see mees alles magab.