Nagu eelmise postituse lõpust lugeda võis, et varsti, varsti uus postitus, siis siit see tuleb. Miks nii hilja? Tegin oma toimetused ära ja nüüd härraga diivanil jalkat vaatamas. Mul pigem taustaks :).
Seekord saab lugeda lasteaia lõpupeost ning peale seda juba "untsus naiste" peost ning nunnule kingitud kingitustest.
Sissejuhatus tehtud aga nüüd meie peokese juurde.
Päev enne meid lõpetas üks rühm. Väga tore ja armas oli vaadata, kuidas kogu kontseptsioon kokku sobivad. Pean tunnistama, et väga ilus ja armas oli kõik. Sama saan tegelikult ka meie peo kohta öelda.
Reedel olige see ilus päev, kui minu nunnud lõpetasid. Hommikul tulime kõik tööle ja hakkasime asju sättima, et õhtuks oleks kõik ilusti valmis. Ühisele lauale said valmis pandud medalid, tunnistused, kingitused. Saalgi sai natuke ümber tõstetud, et kõik ikka ilusti istuma mahuks.
Dekoratsioonid panime koos teise rühmaga juba kolmapäeval ära, millega nägime ikka vaeva. Küll ei seisnud lilled, küll oli midagi liiga kõrgel või liiga madalal, küll olid tähed viltu. Ohjh... ühesõnaga üks pusimine. Lõpuks oli ikka käega löömise tunne küll, sest aega kulus, aga asjad ei olnud ega saanud valmis.
Pidupäeva hommik käes olin ärevil ja põnevil. Uskumatuna tundus, et minu esimesed lapsed lõpetavad lasteaia ning sügisel lähevad juba esimesse klassi.
Asjad valmis sätitud läksime endki sättima. Suured tänud pean ütlema Marisele, kes nägi mu pikkadesse juustesse soengu tegemisega vaeva. Aitäh Sulle kullake.
Soeng valmis läksin koju, et väike meik ja kleit selga panna. Hoidsin ikka mitu päeva "hinge kinni", et valitud kleit ikka selga läheks. Õnneks isegi läks.
Meik valmis, kleit seljas ja härrale veel viimased juhised antud, võisin lasteaeda minna. Enne peo algust tegime veel etteaste proovi ning vaatsime viimased asjad saalis üle.
Lõpuks oligi kell viis ja see kaua oodatud pidu algas. Lapsed olid kõik väga õhinas ning ärevil. Sellest ka väikesed viperused.
Pidulik osa (medalite, tunnistuste ning kingituste jagamine) kulges väga hästi. Korra isegi tundsin, et ma ei jaksa enam püsti seista, sest õhk hakkas otsa saama. Õnneks tuli kuskilt tuuleiil ning mul hakkas kohe parem. Lastele pidulikult asjad üle antud ning Mõmmigagi pilt tehtud, jõudis järjekord meieni. Seegi osa läbi anti sõna õpetajale. Pean tunnistama, et ma olin ikka närvis. Mida öelda, kuidas olla ning seista, kuidas emotsioonid vastu peavad ...? ohjh ... teadmatus ootas ees ...
Lõpuks oli aeg suu lahti teha. Algatuseks lugesin lastele väike luuletuse. Sedagi oli raske teha, sest klimp tikkus kurku. Suutsin end lõpuks kuidagi kokku võtta ilma nututa luuletuse lõpetada.
Vanemate ja külaliste poole keerates tundsin end juba natuke enesekindlamalt, sest suutsin enne seda endale öelda "Marve rahu, kõik läheb hästi" ja nii läkski. Raske oli vaadat neid emmesid, kellel silmad olid märjad, aga ma sain hakkama.
 |
| Foto: Evelin Talvar |
Minu tänusõnad öeldud esitasime üheskoos oma meeskonnaga lastele ja vanematele Mari Pokineni laulu "Sõpradele". Kuulake, mõtisklege ja Te saate aru miks?!.
 |
| Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna Foto: Evelin Talvar |
Nüüd jõudis kätte vanemate sõnavõtu ning tänamise aeg. Kõne möödus nii kiiresti, et ei saanudki aru kui ühel hetkel lapsed sagima hakkasid. Lapsed tõid meile lilli ja kingitusi... ja meie pidulik osa saigi läbi. Uskumatu kui kiiresti see kõik läbi sai.
Õues sõime veel üheskoos kooki ja veetsime niisama mõnusalt aega. Pildid tehtud, koogid söödud ning morsid joodud hakkasime otsi kokku tõmbama.
 |
| Foto: Evelin Talvar |
Veel enne kojutulekut juhtus meiega üks naljakas seik. Maja valvesse pannes ei tahtnud peauks meid majast välja lasta :). Nii naersimegi ja pidasime aru, et kuidas me neljakesi majast välja saame :). Mõeldud tehtud. Üks kõne, kokkulepped olemas ja väljusime hoopis teisest uksest, sest peauks ei lasknud meid endiselt välja :).
Koju jõudes oli musununnu nii tubli olnud, et sorteeris kõik lilled ilusti eraldi vaasidesse. Mul vajus imestusest suu lahti kui palju neid oli. Tänaseni on veel üks lõikelill alles, mis on väga ilus ja hästi säilinud.
See pidu oli minu jaoks üks ilusamaid. Ma jõudsin risteeni, mis läheb kaheks. Ühed poole lähevad lasteaia nunnud ning teisele poole mina oma nunnuga.
Nüüd natuke pilte lilledest ja kingitustest (ühest kingitusest kirjutan natuke hiljem):
 |
| Paremalt esimene kimp on tänaseni ilus |
Järgmise korrani,
Marve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar