Alustame, siis sellest et kõigepealt on mind ees ootamas nädalavahetus, kus pean oma pudinatega üksi hakkama saama, sest issit pole kodus. Eks see saab paras katsumus olema, sest ma pole siiani nendega päris üksi pidanud olema. Küll hakkama saan, aga lihtsalt nii võõras ja uus olukord.
Ega ma suurt sissejuhatust kirjutagi, sest pealkiri ütleb juba kõik. Nagu me teame, siis kevad on ikka muutuste ja puhastuste aeg. Nii ka minul. Nii otsustasingi teha endaga midagi, mida olin üsna pikalt kaalunud.
Alustame eelmisest kolmapäevast, mil otsustasin oma ülipikad juuksed maha lõigata. Ma ei võtnud mitte paar cm maha vaid ikka korralikult. 35+ cm kohe kindlasti sai maha võetud. Kui juurde mõelda veel varu, mis juuste lõikamiseks jäi, siis võib olla isegi üle 40 cm. Ühesõnaga palju, palju lühemaks said mu pikad kiharad.
Kuna pats oli parajalt paks, siis see lõigati maha juukselõikusmasinaga. See tunne kui juuksed seljale langesid ja see kergendus. See tunne on kirjeldamatu. Need, kes on selle läbi elanud teavad, millest räägin.
Kas mul oli kahju ka? Ei olnud, sest olin seda mõtet oma peas juba väga pikalt mõelnud. Põhiline, et see on tagasi kasvav vara.
Mis patsiga tegin? See on mul kodus. Ehk kunagi kui mahti saan, siis panen need Vunksu Barbile, aga seda näitab aeg.
Peale selle, et pikk pats sai maha lõigatud otsustasin ka need ära värvida.
Värvimise mõtte käis ka Musununnu välja, et võiksid midagi teha. Mõeldud tehtud. Pidin nagu nii neljapäeval poodi minema ja nii ostsin ka värvi. Koju jõudes hakkas sees juba tibutama, et tahaks need ära värvida. Ise vaatasin kella ja mõtisklesin kas jõuan või mitte. Kuna Vunksu oli lasteaias ja venna tudus, ning Musununnu tulekuni oli veel aega, siis otsustasin ära teha. Ise muidugi juba hirmus põnevil, mis saab ja kas värv sobib.
Juuksed värvist puhtaks pestud ootasin, millal need ära kuivavad. Ilmselgelt olin ma juba nii elevil ja ei suutnud oodata, millal need ära kuivavad. Nii otsustasingi fööni võtta, mida ma tavaliselt ei kasuta. Sel hetkel kui ma seda vannitoast võtma läksin käis uks. Voilaa... Musununnu tuli varem koju. Nii ma siis olingi ja ootasin seal vannitoas oma märgade juustega, et teda niimoodi üllatada. Ise muidugi muigasin omaette kogu aeg, et mis ta arvab ja kuidas reageerib :).
Muidu oli mu plaan diivanil istuda ja teda oodata ning näha kas paneb muutust tähele, aga kõik see läks vett vedama. Aga see reaktsioon kui ta mind nägi. Selline ehmatus korraks ta näos (tõmbas kohe pea nagu taha poole) ja siis muigas mulle otsa. Teha polnud ju enam midagi. Kokkuvõtvalt see uus mina sobis talle. Naeris ise ka, et tal uus naine.
Kuidas Carola reageeris? Ta tuli lasteaiast ja kohe kui mind nägi ütles:,, Vauuuuu, kui ilus"!
Ta ikka katsus ja silitas sel päeval mu juukseid ning ütles: ,,Emme, sa oled väga ilus".
Sellega see nädal veel ei lõppenud.
Reedel võitsin Facebookis esimest korda. Võiduks oli Keila Piiga ilustuudio kulmuhooldus + meik. Ideaalne võit.
Nii käisingi reedel veel kulme korda tegemas ning laupäeval sain piduliku meigi. Meik oli ka õigel ajal õiges kohas, sest meil oli sel õhtul õemehe sünnipäev.
Võitu sai realiseerida kaks kuud, aga kasutasin kohe ära, et pärast raisku ei läheks, minu unustamise tõttu.
Mis sa hing veel ihkad sel ilusal nädalal?!
Pühapäeval käisin veel müümas Kumna Kultuuriaidas. Ideaalne punkt sellele nädalale.
Peale selle, et eelmine nädal oli igas mõttes huvitav. Olen saanud ka häid kommentaare oma uue soengu ja enda kohta.
Näiteks:
* Väga julge otsus nii palju maha lõigata,
* Sa särad hoopis rohkem,
* Sa tundud kuidagi rohkem enesekindlam, sest Sulle omale meeldib ka see soeng,
* Sulle sobib see soeng ja värv väga,
* Peale selle märgati ka, et olen saledam (jah ja seda lausa 5kg).
* Sind ei tunne äragi,
* Sa oled väga kena.
Nii nagu kirjutasin, et kevad on muutuste aeg, siis minulgi ja seda igas mõttes.
Olge ikka minuga. Mõnusat saabuvat nädalavahetust.
Ole Sinagi nii julge ja tee endaga suured muudatused, sest see annab ikka väga palju enesekindlust ja kõike juurde.
 |
| Vahepeal oli ka naistepäev |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar