Lobajuttu siit ja sealt

Hei, hei.

Märkamatult ongi kätte jõudnud veebruar viimane päev ja kohe, kohe märts ning varsti, varsti kevad. Juhuuu.

See veebruarikuu on olnud igas mõttes üks äge kuu, sest nii palju huvitavat on toimunud ning varsti, varsti on ees ootamas üks äge uudis. Kõigest sellest alles siis kui asi kindel ning tulemused käes.
Etteruttavat, et ma ei oota beebit.

Carola ootus 💕

Peale selle on veebruar olnud igas mõttes üks vahva kuu, sest meil on käinud niiiii palju külalisi.
Vend oma tüdrukuga, Sannu ja Ketu (koos oma vanematega), Siiri, Jarmo ja Sassu, Musununnu vanemad ja vanatädi ning Liisu ja Kai.

Tore kui meid ikka vaatamas käiakse ning meile tahetakse külla tulla. See teeb seest nii soojaks ning toob hinge hea ja sooja tunde.

Natuke meie tegemistest. 

Kuu alguses oli meie vennal beebiball, mis oli natuke sarnane Carola omaga, aga samas ka erinev. Sarnane, et käteldi, saadi lusikas ning lill ja lõpuks pakuti kooki ja kohvi. 
Erinev selles mõttes, et venna sai ühe kastikese, mille sees olid erinevad asjad.

Käisime veel kolme kuu tehnokal. Pikkust olime juurde võtnud 4cm ja kaalus 960gr. Saime rota, mis maitses taaskord hästi ning süsti peale tegime väikese piiksu. Õnneks ei olnud ka mingeid tüsistusi.

Üle pika aja käisime ka maal emme juures, kus on alati hea ja mõnus olla.

Sõbrapäeval me väga suurt midagi ei teinud. Käisime Musununnu vanematega kooki söömas ja istusime niisama.

Üks nädalavahetus käis vend oma tüdrukuga külas. Selles mõttes oli nii mõnus, et nad käisid kaks päeva vennaga pikalt jalutamas. Mina sain samal ajal toas koristada või lihtsalt natuke puhata. mis kulub ühele emale alati marjaks ära.

Vabariigi aastapäeval olime ka Musununnu vanemate juures, kus sõime kõik koos õhtust ning vaatasime kätlemist ning jutustasime niisama.
Musununnu tegi selleks puhuks võileivatorti, mis oli väga maitsev ja hea.

Teisipäeval tulid Ketu ja Sannu meile, kellega olid kaasas Ketu vanemad, kes käisid pisikesi kaemas. Nii vahva oli nendega natuke aega koos istuda ja jutustada. Tore oli vaadata kui koduselt ja hästi nad end meil tundsid. 

Peale kõige selle olen saanud tegeleda ka natuke käsitööga. Küll midagi suurt pole teinud, aga natuke midagi. 

Vot selline mõnus kuu on olnud. Usun, et ka järgmised kuud tulevad, sest ilmad hakkavad soojemaks minema ning varsti tuleb seemned mulda panna, et aiamaale midagi maha panna. 
See aasta plaanin natuke väiksemalt seal toimetada, sest pean arvestama ka kahe lapsega, kes tahavad oma tähelepanu. Mõned tomatid, herned ja lilled saab ikka maha pandud. 

Ahjaaa. Täna lugedes Carola õpetaja saadetud meili, siis tabasin end mõttelt, et varsti, varsti saab Carolal juba esimene aasta lasteaias käidud. 3 kuud veel ja ongi suvi. 
Muidugi rohkem on ta olnud kodus kui lasteaias, millega olin ka arvestanud, sest haigused ei küsi tulles. 
Kuna mu eesmärk oli, et ta natuke sotsialiseeruks ning saaks olla teises seltskonnas, siis see on täidetud. Lasteaed on talle igas mõtteshästi mõjunud. Nii kõnele kui ka arengule. Ma ei kahetse, et ta sügisel aeda panin. 

Selle kuu viimane päev on ka natuke eriline, sest täna on Sannul sünnipäev. Sel puhul laulsime talle ning Carola puges talle kaissu, kallistas teda ja andis talle kingituse ning mina lilled.

Kui Sannu oli veel pisike 💓

Vot selline vahva kuu on meil olnud, mis on pakkunud nii palju positiivseid emotsioone ja tundeid. 

Tahtsin lisada rohkem pilte, aga sellega mingi error ja ei lase telefonist siia laadida. 

Sauki ja olge ikka minuga.