Tere Teile,
Tahan jagada Teiega seda, mis on ammu mu mõtetes olnud aga julgusest on puudu jäänud.
Eile Keilas sõites nägin doonoritelki ning mõtlesin, et lähen ja annetan verd. Mingil põhjusel lõi mul seest kõhedaks ja sõitsin koju. Kodus olles mõtlesin muudkui sellele ja lõpuks jõudsin endas arusaamisele, et ma pean seda tegema.
Hommikul ärgates olin põnevil ja ärevil, sest olin otsustanud. Hommikusöögiks tegin endale ja Marcusele putru, panime peale banaani ning kõrvale jõin mõnusa tassi kohvi (suhkruta ja piimata). Tegin endale näo pähe ehk värvisin ripsmed ja kulmud ning olingi valmis. Autosse istudes oli mul veel rohkem ärevus sees kui hommikul, sest ma tahtsin olla esimest korda doonor aga ma ei tea, mis mind ees ootab.
Kohale jõudes olin ma juba maha rahunenud, sest tagasiteed enam polnud. Nüüd tuli see tee läbida. Registreeritud, leht haiguste kohta täidetud, suunati mind verd andma (näpust). Seal sain teada, et minu veregrupp on 0 ja kõik asjad on korras. Te ei kujuta ette kui hea oli seda kuulda. Sealsed paberid ka täidetud suunati mind mahla jooma. Pidin jooma kolm topsi mahla samal ajal kui minu asju vere andmiseks ette valmistati. Mahl joodud, asjad valmis pandud, kutsus õde mind lõpuks enda juurde. Õde, kes minuga tegeles oli ääretult soe ja sõbralik, mille üle oli mul väga hea meel. Õde küsis mu käest:,, Miks te otsustasite verd tulla andma?". Ütlesin arstile: ,,Kuna olen seda ammu mõelnud teha aga nüüd saan aru kui vajalik see on, sest kunagi ei tea, millal seda vaja läheb." Nii läkski sujuvalt jutt minu õe peale, mille peale õde mulle ütles:,, Kui teil on õega ühine veregrupp, siis võib juhtuda, et ta saab vajadusel sinu verd." Te ei kujuta ette kuidas need öeldud sõnad mulle hinge ning südamesse läksid.
Veri ilusti antud pidin minema tädi juurde, kus sain omale meelepärase meene valida. Meeneid oli seal omajagu aga mina valisin omale ühe ilusa tassi. Meene valitud suunati mind kohvi ja küpsise lauda. See on pigem koht, kus saab natuke puhata ning kosuda ja vajadusel antakse esmaabi kui paha peaks hakkama. Enesetunne oli mul hea ja nii tõusin püsti, et suunduda loosi lauda. Seal pidin veeretama täringuid ja sain kingituseks ühe päevituskreemi ja veel sain valida ühe mahla. Kingitused käes ütles mulle üks poiss, kes seal seisis:,, Tegite õige valiku. Aitäh Teile, soovime Teile ilusat suve." Mina tänasin ja astusin südames õnnetunne telgist välja ning võtsin suuna koju.
Ma olen väga õnnelik selle üle, et ma selle tee ette võtsin ja oma hirmust ning kartusest üle sain.
Teie, kes te tänast postitust lugesite, mõelge sellele kui lihte on tegelikult teha head ja see ei maksa midagi.
Hoidke ja armastage oma lähedasi ning ärge kartke öelda, et nad on teile kallid.
 |
| Minu valitud meene. |
 |
| Võeti natuke verd. |
 |
| Sõrmest ja veenist haavatud. |
 |
| Olen sellega täitsa nõus. |
,,Õnnelik on see, kes elab oma saatusega rahul olles"
Marve
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar