Natuke eelmise nädala toimetustest.

Hei, hei.

Seekord sellest, kuidas meil imetamisnõustaja juures läks, õe sünnipäev ning maal käik.

Imetamisnõustaja juurde läksime ennekõike ämmaemanda soovitusel. Tean, et piiga imeb õigesti, aga kontrolli mõttes käisime ära. Minu sisetunne ei petnudki mind, sest kõik on nii nagu peab. 

Mina, kes ma muretsesin kaalutõusu pärast sain kinnitust, et seegi on nii nagu peab. 

Siinkohal aga küsimus emmedele, kellel on pisike nibud katki imenud. Kuidas olete need korda saanud või milliseid meetodeid kasutanud?

Ise panen alati peale imetamist purelani (mõnus rasvane kooslus), sest bepanthen on mingi lahja värk. Olen kasutanud ka kummeli kompressi ning välja pumpamist (see tundub ka päris hea, sest nii ei saa need pidevat lutsutamist).

Kas kellelgi on mõni eriti hea, kiire ja tõhus meetod, kuidas lapse söögilaud korda saada :) ning emme hea enesetunde? 

Õe sünnipäeval pidas preili end ka ilusti üleval, sest magas kogu aja. Sellel päeval oli tal und ikka omajagu. Isegi turvatoolist vankri tõstmine ei ajanud teda üles. 

Reede õhtul sõitsime õega maale ema juurde. Pean tunnistama, et see oli väga tore käik, sest kodust sai välja.

Reede saatsime niisama lobisedes õhtusse. Piiga jäi ka päris kiiresti ja ilusti magama. 

Peale selle oli piiga nõus tädiga jääma kui emme asju käis ajamas. 

Selfi time

Laupäeval oli meil aga toimekas. Aitasime emal tubaseid toimetusi teha ning venda remondi tegemisel.

Samal ajal kui minul käed jalad tööd täis ja Carola hakkas häält tegema oli õde kohe platsis, kes ta sülle võttis.

Siinkohal võin öelda, et piigal on tädi Mailyga hea klapp ja koostöö.

Hommikulgi, kui talle kaltsukast riideid käisin otsimas, keeras tema end tädi kaissu magama. Mitmeid kordi jäi tädi rinnal magama ning veetsid lihtsalt mõnusalt aega.

Eks temastki saab vist tädi laps. 

Vot sellised lookesed seekord. 

Mõnusat lumist päeva,

Marve

Piiga nimelugu.

Terekest,

Olen nüüd eriti aktiivne kirjutaja :).

Täna sellest, kuidas meie piiga endale nime sai.

Algatuseks olen ma vist juba korra seda maininud, et selles kodus on asjad hoopis teistmoodi. Kui ei ole, siis nüüd on see tehtud.

Miks teistmoodi?
Siin on olemas kodutunne. Siin kodus sai peetud soolaleivakas, mille puhul saime kingituseks just sellise südamekese. Mu vend ütles, et see on jummale äge kodu teil. Siin on olemas ahju küte ja maa tunne, mis on mul hinges.
Sellega on kõik öeldud.

Sama ilusal päeval, kui täna, palus Andri minu kätt ning nüüdseks on meil ka perekond.

Sama lihtsad nagu oleme meie sama lihtsad on ka sündmused, mis tähendavad meile palju.

Kuidas see kõik piiga nimepanekuga seotud?
Algselt tahtsime piigale nimeks panna Karoliina. Hiljem juba Karoliine, sest seegi tundus väga ilus ja armas nimi. 
Ühel ilusal päeval kodus  diivanil olles ja kõhtu paitades tuli mulle pähe nimi Carola. 
Saatsin selle mõtte kohe härrale ja ta kiitis selle heaks. Nii jäimegi ootama piiga sündi, et kas see nimi ikka sobib talle ja kas sünnib ikka piiga.
Peale sündi oli selge, et tema on meie väike Carola Kask. 
Nime avalikustamisel saime tagasisidet, et see on väga ilus nimi. Eile ämmaemanda vastuvõtul käies kuulsin sama lauset.
Peale selle on ta ka veel Nunnu. Sellest nimest ei ole me suutnud ka loobunud. 

Miks just C-ga mitte K-ga?
Vanarahvas ikka räägib, et õiges nimes peab R täht sees olema. See on täitsa olemas. Peale selle tekkis meil mõte, et R tähe olemasolu nimes näitab juba niigi seda "jõulisust", siis C-ga Carola teeb selle nime natukene leebemaks. Meile lihtsalt tundus, et lõpuks saab see nimi liiga "jõuline" ja see meile ei meeldinud.
Nii otsutasimegi, et selle leebemaks muutmiseks paneme talle sellise nime.

Vot nii sai meie piiga endale nime.

Kuna täna on väga ilus ilm, siis meil on plaan perega Keila Maximasse jalutada, et õhtuks söögi asjad osta. 

Homme lähme aga imetamisnõustaja juurde ja sealt juba edasi õele külla, kellel oli esmaspäeval sünnipäev.

Sauki ja olge tublid ning nautige ilusaid ilmasid,
Marve.

Sünnipäevast ja katsikutest.

Terekest,

Kasutan juhust ja panen seekord kirja Carola vanaonu sünnipäevast ja katsikutest.

Miks juhust? Kuna Carola tukub.

Carola kõrvalt saan blogi kirjutada ainult magades :). Emmede rõõmud.

Pean tunnistama, et peod läksid ilusti, sest piiga pidas end ilusti üleval. Võrreldes sellega kui ta meil ühe kuuseks sai.

Nüüd lapsevanemana saan aru, kuidas õigel ajal kokkulepitud kohtadesse ei jõuta. Arvasin, et lähme sünnipäevale natuke varem kohale. Miks? Kui piiga jaurama ja väga virilaks muutub, siis tuleme koju ära. Lihtsalt tahtsime kauemaks minna mitte pooleks tunniks.

Kuna ta oli neljapäeval ja reedel väga viril, ning jäi väga hilja magama, siis kartsin, et sama pull ka laupäeval. Õnneks mitte.

Sünnipäev algas kell 19.00 ja piiga ärkas 18.30 ning kodust startisime alles 19.11. Koju tulime peale 21.00. 

No ja lootuses, et saame puhaste riietega ka sünnipäevale oli ainult lootus. Nii kui piiga riide sain, et hakkame pidusse minema, ajas ta piima välja :).

Sünnipäevalapsele meisterdasin kommipudeli

Pidus ta küll natuke jorises, aga muidu oli tubli tüdruk. 

Pühapäeval olid katsikud. Siinkohal pean aitäh ütlema õepoja Marcusele, kes tegeles Carolaga kui meie köögis ettevalmistusi tegime. Neid oli koos nii tore vaadata, nagu õde ja vend.

Selleks ajaks kui külalised tulid magas piiga magusat und. Enne kui külalised ära hakkasid minema ärkas tema ka üles.

Kingitusteks sai väike piiga neid, mida ta soovis. Siinkohal avalikustan ka lõpuks selle kingituse, mille saime enne piiga sündi. Selleks oli Moosese korvike, mille kinkis õe pere.

Siin magab meie Nunnu oma magusad uned. Tal on küll oma voodi ka, aga see tema toas. Mul öösel lihtsam toimetada kui ta minu lähedal. 

Vot sellised olid meie peod.

Täna käisin aga ämmaemanda vastuvõtul. Lihtsalt kontrollis peale sünnitust. Temagi oli mu sünnitusloost hämmingus. Kogu rasedus kulges ju väga hästi, aga sünnitus läks nii nagu poleks tahtnud, et läheb. Ütles ka, et sa said kohe kõik asjad. Minu üllatuseks õmmeldi mind ka seest, mida ma ei teadnud. Nii, et peale sünnitustki sain üllatuse osaliseks :).

Meie sünnitusjuttude lõpuks ütles ämmaemand mulle:,, Sa oled üks päikesekiireke ja väga positiivne. Nii, et sa olid väga tubli ja said kõigega hakkama". Vot need sõnad tegid südame soojaks.

Siinkohal ongi õige aeg lõpetada, sest Nunnu hakkab emme süles ärkama.

Tsauki,

Marve

Imelised aastad...

Hei-hei,

Täna on reede ja meil on pidupäev.

Uskumatu kui kiiresti see aeg läheb.

Täna on see päev, kus meil täitub härraga 8 aastat puhast armastust.

Nende aastate jooksul oleme üheskoos ületanud kivid ja kännud ning veetnud imelisi hetk, mida on olnud palju.

Meie armastuse ja kooselu saladuseks on:
* me armastame üksteist,
* me usaldame üksteist,
* me andestame teineteisele tehtud vead,
* me anname üksteisele vabadust ning hingamisruumi,
* me ei kontrolli teinetest,
* me klaarime oma probleemid sama päeva õhtul mitte järgmise päeva hommikul,
* me naudime ja väärtustame koosveedetud päevi ning aega,
* me üllatame üksteist väikeste asjadega,
* me oleme sarnased,
* me lihtsalt sobime kokku ja meil on ühised huvid,
* me täiendame üksteist,
* me saame kõigest vabalt rääkida.
Kindlasti on neid veel aga hetkel lihtsalt ei meenu.

Üheskoos oleme saavutanud selle, millest oleme mõlemad unistanud. 
Meil on kõik see olemas, mida ühed noored inimesed tahavad.

Täna naudime üheskoos head sööki, mida härra ikka iga pidupäev teeb.

Armastus ja kallite inimeste olemasolu toob igasse päeva päikese. 
Nii ka minul.

Armastus on see, mis teeb südame soojaks.
Foto: K.Luts

Suvi 2009

Ilusat nädalavahetust,
Marve

Natuke kõigest

Heihopsti Teile,

Viimasest postitusest jälle omajagu aega möödas, aga ega midagi väga juhtunud ka pole, millest Teile kirjutada.

Olen ennekõike oma Nunnuga kodus ja pusserdame üheskoos koduseid toimetusi. Tavapäraselt ikka koristame tube, teeme süüa, peseme pesu (mida läheb ikka omajagu), sest kakaralliga saavad bodid ikka mustaks :), vaatame telekat, kütame ahju ning oleme niisama. 

Päevad lähevad nii kiiresti, et ei saagi aru kui õhtu juba käes.

Uskumatu kui kiiresti see aeg läheb. 04.oktoobril sai meie printsess juba kuuseks. Alles oli, kui teda ootasime, aga nüüd juba ühe kuu ja ühe nädalane.

Foto: K.Luts

Esimene minisünnipäev kulges meil kehvasti, sest preili ei maganud lõuna ajal ja nii ei lasknud emmel õhtuks valmistuda. Kuna issi oli tööl, siis pidin kuidagi hakkama saama. Sain ka... Ühed pirukad jäid küll küpsetamata, aga mis sellest. Õde aitas veel viimased asjad teha ja külalised võisidki tulla.

Kingiks sain Carola ühe ilusa punase kleidikese, body kirjadega I love mummy she is my best friend ning esimese vannipardi ja -raamatu. 

Õhtul näitas printsess kui võimast häält ta teha oskab, sest väsimus oli see, mis ta pahuraks ja kurjaks tegi. Ise ütleme, et ta on möira pull kui ta õhtuti karjuma pistab :).

Kirjutan siia ka ühed väikesed naljad, mida õepojad ütlesid. Sander (Carolat süles hoides): ,,15 aasta pärast hoiad Sina minu last niimoodi süles". Marcus Cesar (enne kui hakkasid koju minema ja Carola nuttis): ,,Kas ta ära ei väsi, kui ta kogu aeg röögib?" :). 

Kõige selle juures oli veel armas see, et õepojad võtsid Carola esimest korda sülle. Nad olid nii kohmetud, aga samas nii armsad. 

Sünnipäev möödas oli järgmine päev arsti aeg. Arst mõõtis ja kaalus meid ning saime süstigi. Seekord olid meie ilunumbrid järgmised:

10 päevaselt kaalusime 4200 ja seekord 4890 ning pikkuseks 53cm ja seekord 54,5cm. 

Süst ajas meid natuke nutma, aga issi süles vaibus nutt kiiresti. 

Emme ei saanud teda sülle võtta, sest temalt võeti verd, et teada saada kui palju on meie hemoglobiin tõusnud. Reede hommikul sain vastused, mis olid positiivsed. 77 oli saanud 126, mis on täitsa normaalne. 

Pean tunnistama, et selle kuu ajaga on meie nupsik nii palju kasvanud. Peale selle, et ta ise on tublisti kasvanud on silmnähtavalt ka juuksed ja ripsmed kasvanud. Kui muidu on preili issi nägu, siis tundub, et emmelt on ta pärinud ilusad suured silmad ning pikad ripsmed. 

Muidu on meie armas Carola väga tubli laps. Laseb emmel öösel magada. Issi saab nagu karu magada, sest ta lihtsalt ei kuule, kuidas preili öösel süüa nõuab ning süües nohiseb :). 

Peale selle, et ma päevast-päeva Nunnuga pusserdan sain ma kolmapäeval ühe toreda üllatuse.

Kolmapäeval oli Õpetajate päev. Olime musununnuga kodus ja tegime süüa. Mina tegin magusaid õunapirukaid, kui ühel hetkel musu ema uksest sisse astus. Enda poolt andis ta mulle šokolaadi ja soovis head Õpetajate päeva. Peale selle saadeti mulle lasteaia poolt roosid ning kaart. Kaardis oli kirjas: 

Armas Marve!

Rukkilille pere valis just Sind

Meie parimaks 2015/16 õa õpetajaks

Oled oodatud Õpetajate päeva pidulikule vastuvõtule

07.oktoobril kell 14.00 Keila Kultuurimajja

Rukkilille pere

Olin sellest nii lummatud, et mul läks isegi silm märjaks, kui selle lugemisega lõppu jõudsin. Nii pidingi mõtlema, et kuidas ma sinna koos Nunnuga lähen, aga seegi oli juba ära orgunnitud. Nunnu jäi vanaema hoolde, kes oli talle väga hea laps. 

Nii jõudiski kätte reede. Samal ajal kui Nunnu magas sai emme end ilusaks sättida. Vahepeal ärkas ta üles, küsis süüa ja jäi uuesti magama. Nii andsingi vanaemale üle magava lapse, kes oli nagu väike Inglike. 

Kõige selle juures oli väga tore näha üle pika aja oma töökaaslasi, kes võtsid mind nii soojade tervituste ja kallistustega vastu. Komplimendidki, et ma näen peale sünnitust kena välja, ei jäänud tulemata. 

Kultuurimajas pidu läbi, läksime oma kullakestega sööma. Kuna tipsu oli vanaemale tubli laps ja magas, siis emmegi sai natuke temast eemal olla. 

Kokkuvõtvalt oli üks väga lahe ja tore reedene päev.

See nädalgi tuleb meil pidustustega. Laupäeval lähme Carola vanaonu sünnipäevale ning pühapäeval on katsikud. Jään lootma, et tipsu peab end tublisti üleval. Seekord on õnneks issi ka kodus, kes aitab ettevalmistusi teha.

Eks järgmine kord juba natuke sellest, kuidas meie pidustused kulgesid.

Seniks olge tublid,

Teie Marve.