Oehhh...
Kurb kohe, et ma siia oma pisikesse pesakesse ei jõua nii palju kirjutama kui sooviksin.
Ma ei tea kuhu see aeg kõik kaob🥴😔.
Hommukust saab nii kiiresti õhtu, et kohe kurb. Eks väike väsimus, pinged endas on ka kõik selle tinginud. Loodame🙏, et päike ja kevad, mis õues juba piiluvad pühivad kõik selle minema.
Kirjutasin täna hommikul mõned mõtted. Jagan neid ka siin. Teen lihtsalt copy paste, et saaksid ka need lugeda, kellel facebooki pole.
Esimene väike postitus oli selline...
Võiks nagu magada aga uni läks juba 6 paiku ära🥴.
Ärgata ka nagu veits vara, et siis kogu pere kohe üles ajada, sest keegi ju liigub.
Selles osas on meie Carola üks igati "nutikas" laps, kes ärkab ja ei lase teistel ka magada. Esimese asjana ajab ta meid üles ja siis vennat. On ka kordi, kus ta hakkabki kohe oma jutuga vennat üles ajama ja siis tuleb ja teadvustab, et venna ärkas ise🤦♀️.
Selle pisikese sissejuhatuse jätkuks tahtsin Teiega jagada hoopis ühte armast vaibakest, mille sain eile õhtul valmis💪. See on kolmas vaibake, mis olen teinud.
Seda vaibakest olen harutanud, heegeldanud, uuesti harutanud, kappi seisma pannud, uuesti välja võtnud, heegeldanud, materjali sobitanud, uuesti harutanud, heegeldanud, harutanud, materjali sobitanud, heegeldanud, harutanud, pesnud, harutanud, heegeldanud... üks ja sama protsess kordus kordi ja kordi... kuniks lõpuks sai valmis🥵🥴😍. Üks igati pikk protsess ühe 77cm läbimõõduga vaibakesele.
Olgu öeldud, et vaiba muster on puhtalt ka omalooming. Ma ei ole kuskilt näpuga järge ajanud, et kuidas nüüd seda või seda ringi tehakse. Eks sellepärast ka nii palju harutasin js kogu valmimine venis.
Igatahes see kõik oli seda väärt, sest mina olen rahul ja meie tütar kiitis selle ka heaks, öeldes mulle "Emme, see on väga ilus"😍🥰❤. Minu kõrv kohe puhkas.
Mitte ainult tema öeldu peale vaid ka nähtu peale, kuidas meie poja seda tekina kasutas. Ta mängis sellega ja tassis seda ühest toast teise, puges kordi ja kordi sinna alla, tantsis selle peal ning kutsus õtsi ka tantsima. Nüüd puhkas ka silm, sest meie Nunnud kiitsid selle heaks🥰❤.
Nüüd võtan aga hoogu, et hakata tegema ühte "päris" vaipa meie suurde tuppa, mis tuleb mustri järgi😬.
Materjali tellimine on hetkel see, mille taha on selle alustamine jäänud, sest ma ei suuda lihtsalt õiget tooni valida😄😩.
Ehk selle vaibakese valmimine annab sellele oma panuse🙏🙏🙏.
Teiseks kirjutasin ühe armsa loo sellest, kuidas meie venna ütleb õe nime.
.... olen täna hommikul kohe nii sõiduvees, et jagan veel ühte vahvat avastust.
Aeg kui meie Carola oli väike ja ta tahtis teada, mis on tema nimi. Nii me, siis õpetasime talle, et ta nimi on Carola. Ühel hetkel hakkas ta ütlema oma nime, milleks oli "Cona", mis tuli tal nii armsalt ja ta oli selle üle nii uhke, et ta oskas seda öelda.
Järgmise etapina hakkasime õpetama ka perekonnanime Kask. Võttis aega, mis ta võttis aga Carola hakkas ütlema "Kass".
Lõpuks oligi ta nimi "Mina Cona Kass"🥰. Kohe kui keegi küsis, mis su nimi on, siis vastas "Mina Cona Kass" ja seda rõõmsalt ning enesekindlalt.
Miks ma seda kirjutan?
See pole ju saladus, et meil on kodus kasvamas veel üks pisike pudin. Tallegi õpetame juba meie nimesid. Issi on meil "Andi ehk Andri", emme "Malve", tema on "Ande". Olgu öeldud, et ta on meil 2,3. Nüüd märtsis saab 2,4. Ja ta oskab öelda seda d-d nagu pehmelt. Ta ei rõhuta nagu seda tugevaks t-ks. Ütlebki issi "Andi mitte Anti" ja same on ta enda nimega. Igatahes...
Eile rääkisime taaskord meie nimedest ja ohh seda üllatust ja õnne😇. Kui ta meie nimesid on juba ammu öelnud pluss veel mõned nimed ja hüüdnimed, õigemini proovinud öelda, siis eile ütles ta esimest korda õe nime.
Minu suureks üllatuseks ütles ta, et õts Carola on "õts Cola". Mitte "Cona vaid Cola". Seda oli nii armas kuulda, et väike venna ütleb oma õtsi nime ja seda täitsa esimest korda🤩😍. Küsisin ikka mitu korda, mis õtsi nimi on? Nii ta siis kordas "õts Cola"❤. Vaatame kas täna enam mäletab õe nime🤭.
Vot sellised vahvad jutukesed said tänasel hommikul kirja.
Ilusat päikeselist päeva🌞☀️.
 |
| Kevad juba piilub |
