kolmapäev, 12. oktoober 2016

Natuke kõigest

Heihopsti Teile,


Viimasest postitusest jälle omajagu aega möödas, aga ega midagi väga juhtunud ka pole, millest Teile kirjutada.
Olen ennekõike oma Nunnuga kodus ja pusserdame üheskoos koduseid toimetusi. Tavapäraselt ikka koristame tube, teeme süüa, peseme pesu (mida läheb ikka omajagu), sest kakaralliga saavad bodid ikka mustaks :), vaatame telekat, kütame ahju ning oleme niisama. 
Päevad lähevad nii kiiresti, et ei saagi aru kui õhtu juba käes.

Uskumatu kui kiiresti see aeg läheb. 04.oktoobril sai meie printsess juba kuuseks. Alles oli, kui teda ootasime, aga nüüd juba ühe kuu ja ühe nädalane.

Foto: K.Luts

Esimene minisünnipäev kulges meil kehvasti, sest preili ei maganud lõuna ajal ja nii ei lasknud emmel õhtuks valmistuda. Kuna issi oli tööl, siis pidin kuidagi hakkama saama. Sain ka... Ühed pirukad jäid küll küpsetamata, aga mis sellest. Õde aitas veel viimased asjad teha ja külalised võisidki tulla.
Kingiks sain Carola ühe ilusa punase kleidikese, body kirjadega I love mummy she is my best friend ning esimese vannipardi ja -raamatu. 
Õhtul näitas printsess kui võimast häält ta teha oskab, sest väsimus oli see, mis ta pahuraks ja kurjaks tegi. Ise ütleme, et ta on möira pull kui ta õhtuti karjuma pistab :).

Kirjutan siia ka ühed väikesed naljad, mida õepojad ütlesid. Sander (Carolat süles hoides): ,,15 aasta pärast hoiad Sina minu last niimoodi süles". Marcus Cesar (enne kui hakkasid koju minema ja Carola nuttis): ,,Kas ta ära ei väsi, kui ta kogu aeg röögib?" :). 
Kõige selle juures oli veel armas see, et õepojad võtsid Carola esimest korda sülle. Nad olid nii kohmetud, aga samas nii armsad. 





Sünnipäev möödas oli järgmine päev arsti aeg. Arst mõõtis ja kaalus meid ning saime süstigi. Seekord olid meie ilunumbrid järgmised:
10 päevaselt kaalusime 4200 ja seekord 4890 ning pikkuseks 53cm ja seekord 54,5cm. 
Süst ajas meid natuke nutma, aga issi süles vaibus nutt kiiresti. 
Emme ei saanud teda sülle võtta, sest temalt võeti verd, et teada saada kui palju on meie hemoglobiin tõusnud. Reede hommikul sain vastused, mis olid positiivsed. 77 oli saanud 126, mis on täitsa normaalne. 

Pean tunnistama, et selle kuu ajaga on meie nupsik nii palju kasvanud. Peale selle, et ta ise on tublisti kasvanud on silmnähtavalt ka juuksed ja ripsmed kasvanud. Kui muidu on preili issi nägu, siis tundub, et emmelt on ta pärinud ilusad suured silmad ning pikad ripsmed. 

Muidu on meie armas Carola väga tubli laps. Laseb emmel öösel magada. Issi saab nagu karu magada, sest ta lihtsalt ei kuule, kuidas preili öösel süüa nõuab ning süües nohiseb :). 

Peale selle, et ma päevast-päeva Nunnuga pusserdan sain ma kolmapäeval ühe toreda üllatuse.

Kolmapäeval oli Õpetajate päev. Olime musununnuga kodus ja tegime süüa. Mina tegin magusaid õunapirukaid, kui ühel hetkel musu ema uksest sisse astus. Enda poolt andis ta mulle šokolaadi ja soovis head Õpetajate päeva. Peale selle saadeti mulle lasteaia poolt roosid ning kaart. Kaardis oli kirjas: 

Armas Marve!

Rukkilille pere valis just Sind
Meie parimaks 2015/16 õa õpetajaks
Oled oodatud Õpetajate päeva pidulikule vastuvõtule
07.oktoobril kell 14.00 Keila Kultuurimajja

Rukkilille pere

Olin sellest nii lummatud, et mul läks isegi silm märjaks, kui selle lugemisega lõppu jõudsin. Nii pidingi mõtlema, et kuidas ma sinna koos Nunnuga lähen, aga seegi oli juba ära orgunnitud. Nunnu jäi vanaema hoolde, kes oli talle väga hea laps. 

Nii jõudiski kätte reede. Samal ajal kui Nunnu magas sai emme end ilusaks sättida. Vahepeal ärkas ta üles, küsis süüa ja jäi uuesti magama. Nii andsingi vanaemale üle magava lapse, kes oli nagu väike Inglike. 
Kõige selle juures oli väga tore näha üle pika aja oma töökaaslasi, kes võtsid mind nii soojade tervituste ja kallistustega vastu. Komplimendidki, et ma näen peale sünnitust kena välja, ei jäänud tulemata. 
Kultuurimajas pidu läbi, läksime oma kullakestega sööma. Kuna tipsu oli vanaemale tubli laps ja magas, siis emmegi sai natuke temast eemal olla. 
Kokkuvõtvalt oli üks väga lahe ja tore reedene päev.

See nädalgi tuleb meil pidustustega. Laupäeval lähme Carola vanaonu sünnipäevale ning pühapäeval on katsikud. Jään lootma, et tipsu peab end tublisti üleval. Seekord on õnneks issi ka kodus, kes aitab ettevalmistusi teha.

Eks järgmine kord juba natuke sellest, kuidas meie pidustused kulgesid.

Seniks olge tublid,
Teie Marve.

Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik.

Hei-hei, Täna natuke kõhubeebiga arstil käigust, testi tulemustest ning meenutusi Mailyst.  Arstil läks meil hästi. Kõik on nii nagu p...