Algatuseks tehti meile väike sissejuhatus erinevate inimeste poolt. Minu üllatuseks olime meie selle maja saalis esimesed külalised ja seda soojust, mis me edasi andsime, oli töötajate jaoks väga tähtis ja oluline. Selline väike sissejuhatus tänasest päevast aga nüüd koolitusest.
Päev algas kohe naeru ja näidetega. Oma praktilisi näiteid jagas 10 minuti jooksul meile üks tore vanaproua Helle Laas. Ennekõike saab mängida oma käega. Pane aga silmad sõrmede otsa ja ongi tegelased valmis. Sama saad teha ka sõrmkindaga. Joonista näod, pane takjas taha ja saadki nägusid ka kinda küljes vahetada. Veel rääkis, kuidas saab valmistada lastega munakarbist munatopski (Nukuteatris ka täitsa selline lavastus olemas). Siin olemas ka täitsa õpetus, kuidas saab valmistada näiteks rebast. Veel näitas ta, kuidas saab käe abil ja pesulõksudele pandud piltidega jutustada loo. Näide, mida tema meile tõi oli see, et ta pani käe umbes oma rinna kõrgusele ja hakkas lugu jutustama. Oli mets (lisas puulõksule joonistatud kuuse ühe sõrme külge). Küsis kas üks puu moodustab metsa? Sama saab ka lastelt küsida. Kuna ei, siis lisas sinna nii neli kuuske. Nüüd saab lastel ka küsida, et kas nüüd on mets? Nüüd hakkasid seal metsas käima igasugused loomad (hundid, jänesed). Lõpuks saagimise hääle saatel võeti need lõksud uuesti sõrmede küljest ära ja lugu saigi läbi. Nii leidlik kui on üks õpetaja, nii leidlikult saab ta kasutada erinevaid pildikesi ja tegelasi. Veel väga vahva ja tore näide oli tal ühe sõrme nukust. Temal oli selleks üks hiireke, kes vudis väga kiiresti sõrmekeste vahel ja jäigi tunne, et tema käes ongi üks hiireke, kes püüab tema käest põgeneda. Aga kõik see nõuab harjutamist.
Järgmisena tegi T.Tõnisson loengu, milleks oli 64. hooaja uuslavastuste ülevaade. Väga vahva ja tore lavastus 5+ lastele on ,,Miisu". Kellel vähegi võimalik minge seda vaatama oma lastega, sest see räägib ühest kassist, kes on tänaval ja sööb valest anumast. Selle tagajärjel muutub ta inimeseks. Nüüd peab kiisu otsustama kas ta jääb inimeseks või mitte. Etendus kestab ca 1h. Meile näidati väike katkendki sellest lavastusest.
Näiteks meil Anneliga oli nii naljakas näha ,,Naabriplika" tola (Kait Kall) ja ,,Köögi" Luid (Andres Roosileht) tegelaskujudena :).
Nüüd räägiti meile sellest, et isegi nõudega saab teatrit teha. Tegelikult võib see väga vahva olla. Õpetaja kirjutab ise mingi loo või leiab ühe ägeda loo, mida saab nõudega lavastada, ja ongi väga lahe asi valmis, millesse saab lapsi väga hästi kaasata.
Veel räägiti meile enne lõunat sellest, mis on visuaalteater. Meile näidata mitmeid näiteid selle kohta (ennekõike videoklippe). See teema oli minu jaoks natuke võõras ja ma ei saanudki lõpuks sotti miks meile sellest üldse räägiti. Kes teab või on kuulnud ,,Treffi" festivalist, siis tema teab millega tegu. Kuna ma ei saanud sealt väga midagi, siis ma ei oska ka selle kohta midagi kirjutada.
Lõpuks jõudis kätte lõunasöök ja meile pakuti tomati - oasuppi ja magustoiduks oli magnumi jäätist. Mmm... jäätis oli täpselt nagu kirss koogil.
Nüüd läksid edasi teematoad. Kuna olime Anneliga koos, siis jagasime nelja teematoa vahel end ära. Mina sain T. Tõnissoni ja M. Rajase teematoa ,,Kuidas lavastada näitemängu" ning J. Moissejenko ,,Nukk - elutust elusaks". Anneli sain K. Selde ,, Objekt ja füüsiline teater" ning L. Nõlvaku ,, Lavavõitluse kiirkoolituse". Kuna meil veel teistele õpetajatele koolitus tegemata, siis hetkel ei oska ma Anneli teemade kohta midagi kirjutada. Võib olla järgmine kord kui järgmise postituse teen.
Esimeses teematoas oli nagu dialoog kolme inimese vahel. Üks inimene küsis ja kaks vastasid. Näiteks küsiti:
- Miks lavastusi teha? Vastuseks: Nii tahad midagi väljendada.
- Kuidas sünnib lavastuse algidee? V: Filmist, artiklist, raamatust, puust, piltidest, elust, inimestest.
- Mis vahendeid selleks kasutate? V: sõnum+idee= dikteerib vahendid. Alati ei olegi vaja vahendeid.
Hea on lavastada ka lastega selliseid tekste, mida õpetaja on ise kogenud ja kirja pannud, sest nii on suurem vabadus mängida. See on psühholoogilise teatri mõte ja neid peavad ka lapsed kogema.
- Veel küsiti, et miks nukuteatris kasutatakse nukke? V: Nukud on alati puhtad ja süütud, ning nendega saab teha nii, mida inimestega ei saa. Kuna laste puhul ei ole teemasid, millest ei või rääkida, siis miks mitte selleks kasutada nukke? Nukud on need keda lapsed kuulama jäävad, sest see on nende maailm.
Väga kiiresti möödus see teematuba. Nüüd liikusin järgmisse saali. Seal rääkis meile vene keelt kõnelev mees ja tema teksti tõlkis T.Tõnisson.
Selles saalis räägiti nukkudest ja näidati erinevaid nukke. Saime teada seda, et nukk vaatab ninaga mitte silmadega. Terve päev käis läbi teema, et miks lastele nukuteater meeldib? Ennekõike sellepärast, et see on nende maailm ja nii ärkavad nende tegelased ellu. Näiteks kohe kui panna kaisukarule käed külge ja liigutada tema pead või käppasid, siis muutub ta kohe elavaks. Selline asi meeldib lastele väga ja nad ei pane tähelegi, et seda karukest liigutab täiskasvanu.
Oluline on veel see, et kui lastega teha nukuteatrit, siis peab seda enne harjutama, sest randme töö on selle juures väga oluline. Veel üks hea mõte, mis läbi käis oli see, et laske lastel ise nukuteatrit teha ja lugu välja mõelda. Miks? Lapsed on need, kes mängivad südamega ning tunnevad sellest väga palju rõõmu. Meie täiskasvanud aga mängime mõistusega ja tihtipeale jääb lastel puudu sellest usust, mis me püüame neile edasi anda.
Koolitus lõppes meie õpetajate jaoks väga ilusate sõnadega.
,,Jääge lasteks, olenemata sellest, et olete juba suured tüdrukud".
Koolitus NUKU koolituspäev lõppes üllatuse ja loosiga ning tunnistuste jagamisega.
Asjad käes hakkasime Anneliga rongile minema. Hommikul jäi meile silma aga üks välikohvik, kus müüdi beseeküpsiseid. No ja kuna nüüd oli meil natuke aega, siis ei jätnud me neid ostmata. Loomulikult said oma jao ka kodus ootavad mehed :).
 |
| Kohvi kõrvale nautisime beseed (üks oli kookose oma ja teine kardemoniga) |
Vot selline vahva koolituspäev oli meil, mis lõppes väga hästi.
Järgmisel päeval oli meil töö juures aga koosolek ja seal saime posu tähtaegasid, mis miskiks kuupäevaks valmis peab olema. Seega kallid lugejad kui ma olen kaua eemal olnud ja pole endast märku andnud, siis on see sellepärast, et aeg kulub tööle. Kuna ma olen väga kohusetundlik, siis pean tähtaegadest ja reeglitest väga kinni.
Täna tahan aga muinastulesid vaatama minna ja võib olla teeme oma väikese lõkkekesegi kuhugi.
Seniks olge ikka minuga ja kui tekib mingeid küsimusi või teemasid, millest kirjutada võiksin, siis kõik on teretulnud.
Mul on mõned mõtted varnas aga iga asi omal ajal.
Päikest,
Marve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar