Üks kole lugu...

Hei, hei.

Homme on lihavõtted ja minagi valmistun nendeks tehas endale ja musununnule head ning maitsvat süüa. Kuna selleks oli vaja poodi minna, siis kirjutangi ühe loo sellest, mis mind poes marru ajas. 

Lugu juhtus Keila Maximas. 

Enne mind ja minu ees olevat klienti olid üks vanaema ja vanaisa koos oma lapselapsega. Ma arvan vähemalt nii. Lapselaps leidis poest endale ühe ilusa jänese ja vanaema palus kassapidajalt, et ta selle varem läbi lööks, et saaks lapsele anda. Selle peale kassapidaja:,, Oodake! Ma saan aru, et laps tahab seda. Löön selle siis läbi kui ma selleni jõuan." Nii olidki vanaema ja -isa sõnatud ning ei osanud aad ega ood öelda. Kassapidaja veel selle peale: ,,Ma saan aru, et ta on laps aga oodaku." Lõpuks veel:" Ärge olge mu peale pahased!" Nagu mida :O ???

Ega sellest veel vähe olnud. Minu ees seisis üks erivajadusega noor naine. Temagi valmistus pühadeks, sest ostis omale mingid kommid, kus oli jänesed ja tibud peal. See oli ta ainuke ost kuni kassani. Kassa juures leidis veel ühe hügieenilise huulepulga, mille soovis ka endale osta. Ma isegi ei mäleta, mis see arve tal kokku oli, aga ta andis müüjale väikeste vahedega sente, et oma arve makstud saaks. Raha on raha. Vahepeal müüja toonitas talle, et kullake raha on veel juurde vaja. 

Minu jaoks läks asi nilbeks kui akende juurde ilmus ühel hetkel turvamees ning ta kuulis kuidas müüja sente juurde küsis. Nii vaatasidki nad üksteisele (müüja ja turvamees) otsa ja naersid. Müüja nõudis samal ajal sente juurde. Ma küll ta pihku ei näinud palju tal seal oli aga 0,32 senti oli see raha, mida müüja nõudis öeldes talle:" Kulla naine, raha on veel ja veel juurde vaja!" Nii vaataski see noor naine kord müüjale ja kord mulle otsa samal ajal letile oma punaseid sendikesi ladudes. Müüja küsis aga raha juurde muutudes ise selle juures juba kärsituks. Lõpuks andsin need puuduvad sendid sellele müüjale, et see noor naine saaks oma asjad kätte. Oleks see raha suitsust või viinast puudu jäänud, siis ma ei oleks andnud. Aga jah... 

Müüja vaatas mulle aga imelikult otsa ja tegi selle peale oma suuga erinevaid miimikaid kui ma need sendid andsin. No pagan küll. See noor naine ei saanud lõpuke enam mõhkugi aru. Müüja aga:" Võtke nüüd ometi oma asjad ja võite minna!" Mina ei oodanudki sellelt noorelt naiselt tänu, sest ta oli juba nii segadusse aetud selle müüja poolt. No ja selle turva nägu vajus ka ära kui see noor naine sai oma asjad kätte ja võis poest lahkuda. 

Meil kõigil on mingid erivajadused, kelle paistavad need välja, kellel mitte. Keegi meist ei ole ideaalne. Inimesed kellel on erivajadus on samasugused inimesed nagu meie. Kui meie nad hukka mõistame ja nende üle naerame, siis kuidas nad saavadki elujõulised ja positiivsed olla!? 

Minu meelest oli see väga inetu ja kohatu käitumine selle müüja poolt. Kaasaarvatud see turvamees. 

Tundsin, et tahan seda lugu teiega jagada, sest nii ei saa ja ei tohi käituda ükski klienditeenindaja.

Teile aga ilusaid saabuvaid pühi. Värvige ja koksige palju mune ning hoidke ning armastage neid, kes teile kallid.

Marve.

Lapsepõlv ja kevad...

Heihops,

Lihtsalt natuke sellest kui tore nädalavahetus meil on härraga olnud.

Reedel kutsusid sõbrad meid Pärnu, et Steffanisse pizzat minna sööma. Kuna vässu oli peal, siis jäi minemata. Selle eest tegime seda laupäeval. Super ilm, super seltskond ja super tuju, mis sa hing veel ihkad.

Pizzas pidime muidugi ootama, et lauda saada, aga see oli ootamist väärt. Uskumatu oli selle ootamise juures veel see, et ettekandja kutsus seltskondasid ja paigutas neid istuma. Meie selja taga oli aga üks muti, kes võttis ohjad üle ja kamandas meid vaba laua taha. Me muidugi ei kuulanud teda, sest tema oli samasugune klient nagu meie. Oleks ta selle juures, siis rahulikuks jäänud, kus sa sellega.

Pizzad olid muidu väga head ja ilmselgelt ei suutnud me neid lõpuni süüa. Miks? Kuna oli neljakesi, siis tahtsime ikka kõigi omasid proovida ja nii ei jaksanudki kõike ära süüa.

Kõht täis sai ka Maximas käidud. Sai ka shoppatud, mille võib lugeda õnnestunuks, sest ma sain endale ja härrale pesu, 3 särki ja ühe ilusa triibulise kleidi ning kokku läks meil 19 kopikatega. Kleit, mida ma olen väga, väga ammu otsinud, aga hinna tõttu pole raatsinud osta, sai siiski ostetud. Juhuuu... 

Täna algas kevad. Juhuu lõpuks ometi, aga ilm võiks ka vastavaks juba minna.

Tänast hommikut alustasin hea kohupiima, vaarikate ja kohviga. Küll need vanaemad on ikka head, kes oma lastelastele sügavkülmast marju jagavad. Hommikusöök söödud tuli härral mõte grillida. Algul olid ühed plaanid aga lõpuks jäid siiski teised peale. Küll jõuab selle esimese plaani ka täita.

Mõeldud tehtud. Härral poes käidud asjad ostetud ja polnudki muud kui grill püsti panna. 

Esimene grill sellel aastal

Natuke on saetud ja natuke on veel saagida

Kogu selle grillimise juures oli tore ka see, et samal ajal saagisin mina äiaga puid. Endal peas kummitamas luuletus.

Lapsepõlv ja kevad,

mõlemad on kenad.

Kevad kordub jällegi,

lapsepõlv ei iialgi.

Nii see paraku on. Aga oh seda õnne ja rõõmu selle saagimise juures, sest vanaema juures sai seda lapsepõlves ikka palju tehtud. Samamoodi nagu lakas heinu tallatud. Küll oli mul ikka tore lapsepõlv...

Puud saetud läksime härraga kevadet otsima. Kevadet isegi leidsime, sest tuppa sai toodud natuke lumikellukesi ning mõned kaseoksad.

Vot selline vahva ja tore päev oli meil musununnuga, mis lõppes ühe hea tassi kohviga diivanil teleka ees ja lõpuks tunnise uinakuga diivanil. No küll oli ikka hea.

Uus nädal tõotab ka kiire tulema, sest iga päev toimub midagi. Aga jah, edaspidi lähebki kiireks, sest tulemas on arengumäng, arenguvestlused, koolitused, emadepäeva pidu ja lõpuks lõpetamine ning puhkuski pole mägede taga.

Vot nii. Ilusat kevadet Teile kõigile. Küll need ilmad lähevad ka ilusaks ja kevadiseks.

Seniks ikka hoidke end soojas ja ärge uisapäisa õhukeste riietega õue tormake.

Marve

Natuke lobajuttu ja naistepäevast.

Terekest,

Olen taaskord oma blogist kaua eemal olnud aga varsti külastan tihedamalt. Ega midagi väga suurt ka vahepeal juhtunud pole. 

Vabariigi pidu kulges meil väga hästi. Maha sai peetud ka õepoja sünnipäev. Taaskord sai hambaarsti külastatud. Ükspäev käisid meil külalised, kellega oli väga tore üle pika aja rääkida ja muljetada. Aga nüüd natuke sellest nädalast.

Küll on ikka nädal. Kõik, mis algab halvasti lõppeb siiski hästi. 

Esmaspäev oli päev, mis kulges üle kivide ja kändude, mis lõppes pisaratega, aga noh vahel on vaja end tühjaks ka nutta. Aga see selleks.

Teisipäev oli selle eest aga üks väga tore päev. Lasteaias tõid lapsedki naistepäevaks lilli. Need toredad pilgud ja emotsioonid olid ikka nii vahvad. Kohati olid lapsed sellised kohmakad, aga siiski siirad.
Nartsissipottki, mis lasteaia poolt kingiti, hakkas täna hommikul õitsema. Kodus kinkis äi roosikimbu ja õhtu lõppes eriti suure üllatusega. 
Härra astus peale 21.00 uksest sisse ja suundus kohe kööki. Midagi ta seal sahkerdas ja majandas kuni ühel hetkel oli suuretoa ukse vahel ja hüüdis: ,,Tere! Täna pidi oleme see päev." Kui ma pilgu tema poole keerasin oli minu vastus talle: ,,Jessas, sa oled ikka hull." Ta käes oli suur kimp roosakaid roose. 
Ise rääkis esmaspäeval, et tal teisipäeval väga kiire päev ja ta ei jõua lilli minna ostma, aga teen seda kui mul vaba päev. Ma olin sellega nõus, sest sain temast aru. No ja kui ta selle suure kimbu mulle ulatas ütles juurde: ,,Ma käisin ikka Selveris ja ostsin sulle need lilled".
Ma olin ikka nii rabatud ja ütlesin talle: ,,Sa oled ikka rumal". Samas ütles süda, et ta on mul ikka nii hea mees ja ta armastab mind.

Tänane päev möödus lasteaias naistepäevast rääkides. Tore oli kuulda, et lapsed ikka tähistasid seda päeva. Kes viis emale ja õele lilled, kelle isad tõid emadele ja tütardele lilli, kes meisterdas midagi või kes tegi üllatusi, mida ei avalikustatud.

Reedel lähme aga härraga ja oma tuttavatega Rootsi kruiisile, sest õemehel oli sünnipäev. Nii ta arvaski, et see oleks kõige õigem koht, kus seda pidada. Meremehe teema on stiiliks. Aitäh sellele kullakesele, kes mulle kostüüme laenas.

Taaskord on kiired ajad ees, aga püüan siiski aega leida ja anda endast märku.

Seniks olge tublid ja järgmise korrani,
Marve

Laste, Erle ja äia kingitud lilled + üks kommikarp, mis pildilt puudu