Ühe unistuse täitumine

Hei, hei.

Olen juba pikka aega võtnud hoogu, et kirjutada sellest, kuidas minu üks unistus täitus. Need, kes Instagramis jälgivad ehk teavad juba, millest võib tulla jutt. 

Kuna praegu on peal hull käsitöö maania, siis ei ole lihtsalt raatsinud heegeldust käest panna, et arvuti taha tulla. Olen selles suhtes natuke kärsitu, et tahan ju kohe tulemust saada ja näha.

Nüüd minu ühe unistuse täitumise juurde.

Kindlasti mäletate veel seda paksu ja ilusat lund, mis sadas eelmine kolmapäev maha. Naersime musununnuga, et sel päeval oleks pidanud jõulud ära pidama. 

Aastaid tagasi kui me siia Tutermaale kolisime unistasin ma sellest päevast, et ühel päeval tõstan oma lapse akna lauale ning saame üheskoos issile lehvitada, ning ta tööle saata. Nüüdseks võin öelda, et see unistus on täitunud. Sellel imeilusal lumisel hommikul tuli see mulle äkki meelde. Olin nii rõõmus ja õnnelik selle üle.
Unistama peab, sest ükskord need täituvad. Peab ainult uskuma sellesse. Mina usun ja see täituski.

Peale selle, et üks unistus oli täitunud oli meie lapsel ka esimene kelgutamine. 

Lumi lendas küll silma, mis teda natuke häiris, aga muidu talle meeldis.

Lõpetuseks veel meie toredast nädalavahetusest. Õepoeg Marcus käis meil külas. Meil oli üsna tore nädalavahetus eriti Carolal. Marcus triblas temaga palli nii, et Carola kilkas naerda ja ringi vudida. Lõpuks oli nii ülemeelik, et pidurdas liiga äkki ja kündis näoga maad. Sai kahe silma vahele kolmanda silma (väikese marrastuse vaibalt). 
Laupäeva hommikul käisid nad musununnuga Vasalemmas ning õhtul vaatasime üheskoos multikat "Boss Baby" ning mängisime "Eesti mälumängu". 

Samal ajal kui mehed olid rallil, alustasin mina oma trikotaažpaelu katsetama, mis tellisin siit. Tulemusi veel näidata ei saa, sest asjad on poolikud. 
Kui need valmis, teen ühe käsitöö postituse, mida olen ammu lubanud.

Küll on huvitavad asjad

Mu väike abiline

Pühapäev kulus meil koristamise tähe all. Kohe meenuvad mu vanaema sõnad, kes ütles:,, Et pühapäeviti ei tohi tööd teha, sest üks päev nädalas peab olema ka puhkepäev!". 
Kuna kella keeramine mõjus meile kõigile ja olime juba varakult üleval, siis otsustasime keldrisse sukelduda ja seal korda looma hakata, mis õnnestu. Meie kelder on nüüd peale remontide lõppu korda saanud.

Nädalavahetuseks on meil ka plaanid tehtud. Lähme Carolaga maale, sest kohe, kohe on november ja vennal on kuu algul sünnipäev. 
Nii saan ka hingedepäeva küünlad tagantjärgi viia. Ärge, siis unustage neljapäeval oma ingleid meeles pidada ühe väikese küünlaga. 

Päikest.

Üks vahva päev kodust väljas

Hei, hei.

Täna on õues nii ilus talvine karge ilm. Samas päikseline aga jaheda tuulega. 

Nii istungi hetkeks arvuti taha kohvitass ees ja mõnus muusika taustaks, ning jagan Teiega oma eilset toredat päeva.

Enne kui tänase teema juurde lähen, siis meil olid lapsed külas. Nii vahva ja tore, et nad ikka käivad. Said Carolaga tegeleda ja mängida. Oli näha, et Carolale väga meeldis nende seltskond. Käisid teda tudule panemas ja  niisama jalutamas. Nii said emme ja issi ka natuke puhata. Kuigi see jalutamine pole nii raske. Meie saame seda igapäev teha, aga nemad mitte, sest neil muud kohustused.

Nüüd, siis eilsest.

Algatuseks saime Keilas töökaaslastega kokku. Me vahel ikka korraldame selliseid kokkusaamisi. Seekord oli Anneli tubli ja vedas organiseerimise rongi. 
Ühtlasi käisime ka kõhubeebit kaemas, kes peaks varsti, varsti meie sekka tulema. Meie Carolaga juba väga ootame.

Kari naisi ja kaks last, muud polnudki vaja. Saime maast ja ilmast räägitud ning kuulsime ka uudiseid. Sellises vahvas ja toredas seltskonnas kaob igasugune ajataju, sest kogu aeg on millestki rääkida.

Mõnus aeg veedetud tulime koju, et meie noored Sannu ja Kreta koju viia. Panime juba üleeile plaani, et viime nad koju ja joome tassi kohvi. Mõeldud tehtud. 

Kreta ema oli vaeva näinud ning lauakese katnud. Mõtlesime küll, et oleme natuke aega, aga kus sa sellega. Koju jõudsime alles 21.30 paiku.

Kõik see veedetud aeg oli seda väärt, sest meil oli ääretult tore ja lahe. Sõime kõik koos nagu ühtne pere suure laua taga ning naised rüüpasid veini. Ups, aga see oli lihtsalt nii hea ja nagu rusikas silma auku selle päeval. 
Rääkisime ka kõigest. Mulle väga meeldis selle pika jutuajamise juures mitmeid kordi läbi käinud mõte, et kõik meiega toimuv on meie peas kinni. Ja nii see on. 

Nagu ma juba ammu olen öelnud õigemini kirjutanud, et oleksime juba nagu pikka aega tuttavad, siis kinnitan seda veelkord. Me läksime sinna ning tundsime end nagu kodus. Selline vaba õhk ja seltskond ning see lihtsus. 
Me tundsime end tõesti väga koduselt. Isegi Carola, kes kilkas ja naeris ning ei võõrastanud. Ta klappis väga hästi Kreta perega. Carola käis isegi Kreta venna toas, kes näitas talle oma lahedat laelampi. Nii see meie preili siis jalutas seal kord Kreta tuppa ja siis ta venna tuppa. 
Ühesõnaga üks väga vahva ja tore pere. Mul on ääretult hea meel, et Sannul on selline armas tüdruk ning selline ääretult, ääretult sõbralik perekond, kes on samas väga lihtsad aga elegantsed.

Nüüd ongi õige aeg punkt panna, puud tuppa tuua ning laps tuppa tuua.
Lõpetuseks veel ühed pildikesed sellest ilusast kargest ilmast.

Päikest.
Marve

Life is beautiful and sunny

Sauki,

Hommik on alanud juba üsna toimekalt. Tõin Tipsu nännipaki ära, käisin poes ja Andri vanaema juures, koristasin ning pesin pesu, mis hetkel kuivavad, ning väike hunnik ootab triikimist. Seda saab teha ka, siis kui Tipsu on üleval. Hetkel ta magab ja nii ongi mul võimalus kirja panna meie tegusatest ja toredatest päevadest.

Algatuseks oleme valmis saanud Nunnu toa remondiga. Vaja veel ainult iga asi õigesse kohta asetada ja sorteerida, ning ongi valmis. Aga see asjade paigutamine ikka venib ja venib, sest kogu aeg on midagi muud teha. Eks selleks peab viitsimine ka peale tulema. 
Kudusin kahe päevaga Tipsu sokid valmis, see oli nagu hulka ägedam tegevus :).

Nüüd eelmisest ja sellest nädalast.

See ja eelmine nädal olid emotsioone täis. Kõige pealt oli issil eelmine nädal puhkus ja saime üheskoos mõnusalt aega veeta.
Esmaspäeval ja teisipäeval (eelmine nädal) olime niisama ja tegime koduseid toimetusi, aga mina otsisin head ööbimiskohta Pärnusse. Hotelliveebist hea hinnaga koht leitud võis meie kolmapäevane puhkus alata. Jah, me käisime spaasss.

Meil on saanud ikka iga aastaseks traditsiooniks, et käime korra aastas kuskil spas puhkamas. Nii ka seekord. Veetsime öö Wasas. Kes käinud teab, et see pole just kõige suurem asi. Aga meile sobis, sest otsisime hea hinnaga üheks ööks ööbimist ja saime. 
Valitud sai selle hotelli pakett ka sellepärast, et selle sees oli võimalus kasutada Tervise Paradiisi 3 tunnist ujumist. See oli igati õige otsus, sest laps fännas kogu puhkust.

Carola oli kogu spast nii lummatud, et oli nii ülemeelik ja õnnelik. Ta mopsutas ja kallistas meid kogu aeg, ning püherdas selles suures voodis ja meie otsas. Issi ikka ja jälle ütles, mis ma lapsega tegin, et ta nii ülemeelik. 

Ujumist nautis ta ka täie raha eest. Ta kilkas ja naeris, püüdis mullikesi, mis tekivad näiteks mullivannis selline natuke vahu moodi. Ta sulistas oma ujumisrõngas usinasti ning tundis end ujulas/saunades väga hästi. 

Sulistasime seal kokku 2 tundi, sest oli näha, et Tipsu hakkab ära väsima. Käisime veel enne söömas kui hotelli tagasi läksime. Hotelli jõudes mõtlesime, et Tipsu jääb kindlasti kohe magama, aga ei. Jäi ikka oma tavalisel ajal. Öö võõras voodis ja kohas möödus tal väga hästi. 

Ujumast tagasi jõudes arvast ta, et võiks natuke mängida

Lebotab ja vaatab telekat.

Neljapäeva hommikul käisime korra Iklas Alko1000 poes. Kuna me nagu nii olime nii pika maa maha sõitnud, siis kasutasime juhust ja käisime korra läbi. Pean tunnistama, et minus ei tekitanud see mingit ahvi ahastust. Vaatasin ja imestasin neid inimesi kelle kärud olid erinevaid pudeleid ja asju täis. Mõtlesin, et ma siis vaatan ka midagi, mida kaasa osta. Ja siis... käisin terve poe läbi ja see tunne, et ma nüüd ilgelt võtaks ja ostaks, oli läinud. Ma tulin sealt põhimõtteliselt tühjade kätega tagasi. Vanade aegade mälestuseks ostsin ühe Amaretto likööri ja see oli kogu mu ost. 
Ärge nüüd valesti aru saage, et ma mingi hull joodik olen, et ostaks igasugu asju kokku. Lihtsalt nähes neid suuri käru täisi enne poodi minemist tekitasid sellise tunde. Aga jah. Poes olles hakkas mul rahast kahju. Panna see mingi joogi alla. Mõttetu. Kui ma midagi juua tahan, siis suudan selle siit ka osta. Seda enam, et ma ei ole väga suur alkoholi sõber.

Ikla tuur tehtud käisime natuke šoppamas. Igaüks sai midagi. Nunnu sai endale ühed lahedad üles keeratavad mänguasjad ning suure nuku, mille üle oli mul ääretult hea meel. Nukk on tugev ja suur, mida olen talle soovinud. Sünnipäevaks kinkis tädi talle ilusa nuku, aga minu jaoks oli see veel väike. Lihtsalt on armas kui ta saab sellele kunagi neid riideid selga panna, mida ta on ise kandnud. 

Oma uue nuku ja üles keeratavate mänguasjadega

Reedel olime kodused ning tegime ettevalmistusi järgmiseks päevaks. Algselt pidi meil sellel päeval olema üks üllatuspidu meie noorte jaoks, aga mõningastel põhjustel jäi see kahjuks ära. 
Peale selle käisin veel üle pika aja massaažis. Nii hea. Uskuge või mitte, aga olin ma väga heas konditsioonis, sest parem õlg oli ainult valus. Ülejäänud keha oli väga hea korras, mis mind ennastki imestama pani. 1,5 tundi mõnulemist oli ikka nii hea. 

Laupäeval 14.10. oli meie jaoks üks tähtis päev, sest meil sai 9 aastat musununnuga💕💑. Uskumatu kui kiiresti ikka aeg lendab. 
Õhtuke tegi Musununnu meile parti koos juurviljadega. Mmm... oli ikka hea. Küll mul on ikka vedanud, et mul on mees kokk. 
Kohe meenuvad mu vanaema sõnad: ,,Marve õpi kunagi kokaks, sest koka kõht on alati täis". Nüüd mul on mees kokk ja mul ongi kõht kogu aeg täis😋.

Pühapäevast kuni teisipäevani olid sünnipäevad. Pühapäeval oli Andri õe peiksi sünna, esmaspäeval Andri vanatädil ning teisipäeval mu õel. Homme lähme Tipsu vanaonu sünnipäevale. Ühesõnaga üks sünnipäevade nädal on see nädal. 

Kolmapäeval käis Liisu niisama külas kohvetamas ja juttu ajamas. Samal ajal lõhkus musununnu puid. 

Pühapäeval tulevad lapsed külla, mis on väga armas, sest Kreta juba ütles, et igatseb Carola järgi, sest pole teda nii kaua näinud. Teisipäeval küll nägid, aga seda ka üürikest aega. Saavad nüüd teda sossutama tulla, et muudest asjadest mõtted mujale saada ning kooli vaheaega nautida.

Elu on ikka ilus, kui sind ümbritsevad õiged ja ägedad inimesed. 

Nüüd on õige aeg lõpetada ja laps tuppa tuua. 
Päikest.

Mis võib juhtuda, kui ... ?

Heie, hei.

Täna, siis natuke sellest, mis võib juhtuda, kui veedad nädalavahetuse ilma lapseta.
Enne seda aga meie väikesest datest.

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, et meid ootab ees väike aeg ainult meile kahele, siis nii see läks ja nautisime seda täiel rinnal.

Algatuseks tegin endale kerge meigi, mida ma tavaliselt ei kanna, ning panin selga kleidi ja jalga kingad, sest tahtsin Tema jaoks olla ilusam. Tean, et olen seda niigi, aga minu südamerahu jaoks "kõpitsesin" end natuke üles.

Meie päev sai alguse Keila Scottish Houses. Tellisime väikese eelroa ning seejärel pearoa.
Nautisime seda aega täiel rinnal nii, et telefonidki olid tagaplaanil.

Kõht mõnusalt täis läksime Meremõisa. Jalutasime seal mere ääres ning kivide peal. Nautisime mere vaikset kohinat ning vaikust, sest seal ei olnud tuult ja oli üllatavalt vaikne.
Ma tundsin end väga armastatuna ja tähtsana. Ma sain tunda seda, et olenemata igapäeva rutiinist, ning raskematest päevadest, oleme teineteise jaoks loodud.

Mõnus jalutuskäik tehtud võtsime suuna Keila Joale.
Seekord jalutasime hoopis teisel pool juga, mis oli väga õige otsus. Nägime ja avastasime seal paikasid, mida pole ammu näinud. Seal on kõik nii ilusaks tehtud. Kohe kutsub sinna pildistama ja jalutama. 
Jalutasime seal pikka aega ning rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust. 

Kuni lõpuks otsustasime veel poest söögikraami võtta ning koju naaseda.

Meie päev lõppes veel üheskoos õhtusöögi söömisega enne kui Liisu Carola koju tõi. 

Nüüd see lõpuks tuleb, et mis siis ikka võib juhtuda, kui last kodus pole?

Me saime teha rahus remonti. Jah, just nimelt rahus, sest ei pidanud jälgima ja vaatama, et ta midagi suhu topiks või kuhugi käed pistaks. Laupäeval kui Carola Liisuga oli jõudis issi Nunnu toa lae ära värvida ning mina struktuuriga teha. Üks suur asi sai tehtud.
Eile kui Carola vanaema ja -isa juures oli, saime suurema osa tapeeti pandud, mis oli vaja ka mustrisse ajada. Taaskord polnud vaja kedagi jälgida või keelata. Lõpuks kui ta koju tuli jäi veel üks sutsakas panna. Ja oli näha, mis vaeva me nägema pidime, et ta oma toast minema saada, et ta liimi ja tapeedi peal ei turniks.

Ühesõnaga, me saime kõige suuremad remondi tööd selle ajaga tehtud, kui teda kodus polnud. Vot, mis võib juhtuda. Vaja veel kaks seina teise tapeediga panna ning põrand ja Nunnu tuba ongi valmis.

Selleks aastaks on meie remont valmis. Nüüd saab hakata lõpuks puhkama ja asju õigetesse kohtadesse paigutama.

Uskumatu, aga käes on juba oktoober. 
Minu jaoks on see ka üks tähtis kuu, aga sellest kõigest juba õige pea.
See kuu on alanud juba üsna toimekalt ning tõotab ka edasine aeg tulla.

Päikest ja nautige seda vapustavat sügist.