Sõprus ja sõbrad on kullastki kallimad

Üks ilus talveilm on sama mõnus kui pere ja sõpradega koos veedetud aeg.

Täna, siis ülevaade meie toredast nädalast koos piltidega. Etteruttavalt, et postitus on pikk, aga emotsioonide ja paljude piltidega.


Kõigepealt pean tõdema, et minu lubatud ühe nädala piltide postitus jääb kirjutamata, sest piltide kättesaamine telefonist osutus algsest natuke keerukamaks. Seega ei saa ma neid nii pea kätte ja sellepärast otsustasin, et jätan ka sellest kirjutamata. Sellest hoolimata jagan mõnda pilti, mis fotokaga tegin. Pildid on seinast seina, sest eesmärgiks oli kodu lähedal looduses kõndida ja iga päev midagi märgata, mis ka õnnestus.

Leie pildilt kelk.

Rahvatarkus peab ikka paika, et kui sa midagi plaanid, siis läheb see luhta. Nii juhtus ka minuga.

Nüüd meie toimetustest.

Üle eelmine nädalavahetus käisime koos ema, tema sõbranna ja venna perega Rootsis. Reis oli nii nagu ikka. Eesmärgiks natuke lõõgastuda ning kodust eemale saada. 
Reedel tšillisime niisama laevas. Carola käis korduvalt pallimeres, mis talle väga meeldis. Aitäh, vennanaise lastele, kes viitsisid teda kogu aeg seda vahet joosta. 
Võtsime osa ka loteriist, kus meie musununnuga ei võitnud midagi, emme ja vend, aga küll. 
Reedene õhtu lõppes meie jaoks suht vara, sest kõik vajusid kuhugi ära ja polnud kellega koos istuda. 

Laupäeva hommikul käisime Rootsi peal. Igaüks sai, mis tahtis ning sai ka natuke šopata. Saime piigale posu kleepse 4€ eest, mida saab oma joonistustele kleepida. Šopingud tehtud ja midagi ka hamba alla vaadatud liikusime laeva tagasi. 
Enne seda suutsime, aga musununnu koos lapsega ära kaotada, sest ühed läksid otse teed ja teised keerasid ära, et turuplatsile minna. 
Ootasime ja seisime, Antsu koos lapsega polnud kuskil. Olin juba natuke paanikas, sest tal polnud ka telefoni. Seistes ja oodates teda tänava otsas, ja teda endiselt näha polnud, ütles mingi hääl, et mine turuplatsile. Nii kiiresti kui jalad liikuda said kõndisin sinna. Jättes emme koos venna perega sinna, kus nad olid. Tuiskasin nendest lihtsalt mööda, sest platsini oli omajagu maad minna. Lõpuks jõudsin platsile ja nii ma ootasin, vaatasin, et kas nad on juba äkki siin, sest jutt oli, et lähme bussi peale, et laeva minna.
Jumal tänatud, et meil on selline ere vanker, sest üsna pea nägin neid teises turu otsas liikumas. Oh seda kergendust ja õnne. Mina muudkui jooksin ja jooksin, et nendeni jõuda. Lõpuks jõudsin ja oli näha, et Musununnul oli väike paanika, sest ta oli näost täiesti valge. 
Õnneks lõpp hea kõik hea. 
Laeva jõudes puhkasime natuke, et õhtusest melust jälle osa võtta, sest laeval oli Eesti sünnipäevaks pühendatud showd. Taaskord võttis emme osa loteriist, aga seekord ei võitnud. Seekord võitis hoopis üks tuttav. 
Kui eile läksime suht vara magama, siis täna jämmisime meie kajutis. Magama läksime alles 02.30. ajal. 
Vunksu oli kogu reisi nii tubli, et käis meiega isegi tantsimas ja Rootsis oli terve aja ilusti vankris. Magama läks muidugi sel õhtul alles 01.30. Seda ka minu rinnal, sest kaisus ei olnud nõus tuttu jääma.

Kokkuvõtvalt oli sel reisil draamat, elamusi, nuttu, laulu, nalja, pisaraid ja väga palju naeru, ning üks ääretult armas mõte, mida Keidi rääkis oma sõbrannale. Pluss head soovid ja kommentaarid minu välimuse kohta.
Keidi mõte: Tänu minule said nad käia omal ajal väljas, kui ma nende ja oma õelapsi vaatasin. Tänu sellele sain super lapsehoidja koolituse ja olin super lapsehoidja, aga tänaseks olen super ema. 
Need on read, mis läksid väga hinge. Pluss Pränsu head soovid, mis sosistas, kui kallistasime. 

Üks maitseelamus, mis oli igati oma hinda väärt (60 kohalikku), nii suuruse kui maitse poolest. Soovitan soojalt.

Pallimere kunn
Keidigi tuletas meelde, kuidas on pallidega mängida💕

Kleepsud

Kleepsuraamat, kus väikestele kleepsudele lisaks veel suured

Nüüd, aga vastlapäevast. Sel päeval tegime ise vastlakukleid. Mmm... ikka nii head. Meie väike pagar oli väga suur abiline. Kuklid tulid väga maitsvad ja head, aga meie piiga ei söönud neid sootukski nii nagu lootsime. Arvasime, et hammustab ikka tükikese nii, et suu ümbrus vahukoort täis, aga tutkitki. Tema hakkas kõige pealt näpuga tuhksuhkrut maitsma. Lõpuks minu algatuslikult hakkasin ka kuklit pakkuma. Kohe kui näpud vahukoorega kokku said tõstis nagu preili käe püsti ja laiutas käsi, et fui mu käed said millegagi kokku. Ta jäi meil ikka nii preiliks, sest suuremat mökerdamist ei toimunud. 

Kuklid valmis ja söödud, puhkasime natuke, et sõbrapäevaks valmistuda. Selleks tegime Nunnuga ise kaardid, kasutades kartulitrükki.

Sõbrapäeva hommik algas lilledega, mis Nunnu ja musununnu mulle kinkisid. Päeva jooksul sain ka omajagu sõbrapäeva õnnesoove. Selle päeva tegi eriti eriliseks see, et meie armas Liisu tuli meile koogiga külla ja tõi igaühele väikese kingituse. See oli nii armas. Õhtu lõppes musununnu vanemate juures pitsa söömisega ja niisama lobisemisega. 

Meie perel oli üks vahva sõbrapäev

Selle päeva kõige armsamad kingitused meie perele💕

Neljapäeva hommikul käisime taaskord Hiirekeses, kus saime kätte kingituse, mis issile koos tegime. Õhtul kella 17.00ks oli meid kutsutud Kreta juurde, kus said taaskord kõik pered kokku. Puudu oli ainult õemees ja -poeg, kellel olid omad toimetamised. 
Meil oli üks ääretult vahva õhtu nagu tavaliselt, kui seal käime. Küpsetasime pirukaid kaasa, sest üldsus soovis neid proovida. 
Nii istusimegi seal kõik koos ja meil oli nii mõnus ja kodune tunne. Taaskord tundsime, et oleme oma inimeste juures. Koju jõudsime alles peale 21.00.

Lusikalt oli kõige parem värsket apelsinimahla juua

Reede hommikul sõitsime Hiiumaale, sest polnud ammu käinud ja nüüd oli musununul puhkus ka ja kasutasime seda aega kohe ära. Ära sai viidud ka Kene Griti kink, kes saab meil järgmine kuu 1 aastaseks, aga sellest kõigest hiljem. 

Reedel Hiiumaale jõudes käisime Kärdlas, et kui juba nii vara üle ja juba siin, siis miks mitte natuke ringi sõita. 
Kärdlas läks meil hästi, sest saime puuküttega ahju uued vormid, kus kartulit ja kas või liha teha. Realiseerimiskeskusest saime ka ühtteist. Piigad said omale suure tuutu värvilisi pallikesi, millega saab nii mängida kui ka midagi meisterdada.

Reedene päev möödus meil niisama muljetades ja rääkides. Mehed läksid sünnipäevale ja naised pidasid mängivate laste seas mokalaata. Nii vahva oli neid mõngleid vaadata, sest nad ei oska veel koos mängida, aga kõrvuti küll. 

Laupäeva hommikul logelesime niisama kuniks lapsed tuttu läksid. Märkamatult oli aeg õhtusse jõudnud, ning jalutasime kõik koos Muku Taresse, et midagi süüa vaadata. Toit käes käisime ka poes, et õhtuks mingit näksi võtta, et Eesti laulu vaadata. Head paremat kaasa haaratud jalutasime õe juurde. 
Samal ajal kui meie niisama jutustasime ja lastega tegelesime pani õemees mööblit kokku. Enne laulusaadet kolisid ka musununnuga mööblit välja ja ühest toast teise. 

Kui mehed ei suuda rahakotti leida

Meie pere kõige väiksemad präänikud💕

Vot sellised vahvad päevad olid meil möödunud nädalal. Koosveedetud aeg koos sõprade ja perekonnaga on hindamatud, nagu tänane hommik, mille veetsime Jägala joal. Ilm oli mõnusalt karge, aga samas päikeseline. Ühesõnaga üks ideaalne päev, et koos perega aega veeta.

Nüüd lõpetangi selle pika postituse, sest selle kirjutamine ja piltide lisamine on omajagu aega võtnud. 
Peab tunnistama, et piltide kokkusurumine raamidesse neelab üsna palju kvaliteeti, aga sellest pole midagi, sest midagi on ikka aru saada.

Sauki ja nautige neid ilusaid ilmasid, ning ilusat saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva.