Kuidas meil lasteaias läheb?

Hei, hei.

Istun siin "uhkes" üksinduses ja mõtlesin, et kasutan seda hommikut natuke kirjutamiseks.
Vunksu kõrvalt on seda natuke raskem teha, sest ta tahab ja vajab tähelepanu, hellust ja lähedust. Püüan seda talle nii palju jagada kui saan, sest ühel hetkel sünnib ka venna, ning siis läheb asi keerukamaks. 
Kõik see on aga tuleviku teema, millele ma hetkel ei keskendu.

Täna kirjutan hoopis sellest, kuidas meil lasteaias läheb.

Nüüdseks on ta selle kahe nädala jooksul käinud aias kokku täpselt viis päeva. Need päevad on olnud küll poole päevased, aga see ongi normaalne, sest ta on veel väike. Iga asi tuleb omal ajal. Kas siis natuke varem või hiljem. 

Kuidas meil on läinud?

Eelmine esmaspäev läksime suure rõõmu ja õhinaga. Ta jäi mul juba üksinda. Ma olin ise sel päeval küll majas, sest rääkisin kolleegidega ja soovisin ilusat õppeaastat. Kiikasin teda eemalt, mida tema aga tähele ei pannud.
Sel päeval oli ka lasteaia sünnipäev. Selleks puhuks oli neile külla tulnud Jänku Juss ja Johanna. 
Päev oli täis üllatusi, trilli ja tralli.
Koju sõites oli Carola muidugi nii väsinud, et ei jaksanud väga midagi rääkida. Seda ta suutis ikka rääkida, et Juss oli ja mullid, ning kui küsisin, mis sa sõid, siis vastas:,, Kooki", mis oli õige, sest iga rühm sai omale oma koogi. 
Kohe kui koju jõudsime, keerasime tuttu ja kahe hetke pärast magas. 
Peale selle, et tal on tegus ja lõbus päev, oli ta ka esimest korda korrapidaja ning tõstsid omale juba ise süüa. 
Ühesõnaga üks igati vahva ja tegus päev.

Sõbrannad juba sünnist saati

Teisipäeva oli meil aga suur pidupäev, sest meie Vunksul oli sünnipäev. Hommik algas meil sünnipäevalaulu laulmisega ja koogi söömisega.
Lasteaeda viisime sel päeval puuvilju. See päev möödus tal hästi. Ta tuli koju ja laulis: "Soovi, paju õnne, soovi paju õnne" (kirjutasin nii nagu ta laulis). Nii vahva oli teda kuulata. Koju jõudes läksime muidugi tuttu. Õhtul kui issi koju tuli 16.00 paiku, siis sai oma kingituse. Usun, et ma ei oleks teda kuidagi lasteaeda saanud, kui oleks selle talle juba hommikul kätte andnud. 
Sel päeval tulid talle veel mõned külalised, kes tegid päeva veel erilisemaks, sest õhtuks oli ta ikka nii väsinud, et ei jaksanud rääkida, mida mina enne täheldanud pole.
Ühtlasi tähistasime ka uue õppeaasta algust. See päev oli väga tore ja vahva. Vunksu sünnipäevast juba järgmine kord. 

All keskel on väike kingitus ka koolilastele

Kolmapäeval oli meil vaba, sest nägin, et ta on nendest kahest päevast nii väsinud. Üks pidu peo otsa on ikka pisikesele mudilasele palju. 

Neljapäev ja reedegi läks meil hästi. Läks sinna rõõmuga ja koju tuli ka rõõmuga. Ainult, et reedeks oli ta juba nii väsinud, et ei jõudnud ära oodata, millal autoga koju jõuame. Ta magas juba enne seda.

Olenemata sellest, et tal oli üks vaba päev ja kõik poolikud päevad, oli ta nädala lõpuks nii väsinud. Lasteaiast koju tulles ning maja eest autost tuppa tulles ütles mulle kogu aeg :,,Emme, opatii, emme opatii". Algul ei saanud arugi, miks see nii on, aga mida päev edasi seda paremini hakkas see mulle kohale jõudma, et see tuleb väsimusest. Jah, meie vanemad õpime iga päev oma last ja tema käitumisi tundma. 

Laupäev möödus meil Carola teist sünnipäeva pidades. Pühapäeval käisime vanavanematele lilli viimas ning esmaspäeval puhkasime suurest melust. 

Teisipäeval läksime taaskord rõõmsalt lasteaeda, aga... See oli nüüd see päev kui Vunksul läks esimest korda meel kurvaks ja ta natuke nuttis, ning tahtis oma emmet. See oli meie tagasilöögi päev. Kuid päev ise tundus tore, sest hommikul selga pandud särgike oli lõunaks väga värvine, mis näitab, et tal oli seal vahva ning ta tegutses, mitte ei istunud niisama.

Nii hoidsingi teda eile kodus, et ta saaks koos minuga aega veeta ning tunda, et ta on meile tähtis. Seda oli näha, et ta nautis kodus olemist, sest mängis kogu aeg oma asjadega ja ei olnud viril, mida olime eelmistel päevadel tähele pannud. 

Täna viisin ta lasteaeda kuhu läks taaskord rõõmuga. Eks ole näha, kuidas päev möödus. Usun, et hästi aga kunagi ei tea. 
Meie üllatuseks oli tal ka kapis pildike, mille teisipäeval värvis. Nii vahva on saada selliseid joonistusi. Jah, need on praegu pigem sellised heas mõttes "sota-potad", aga siiski väga armsad ja vahvad. Hiljem neid vaadata on veelgi vahvam. 

Kokkuvõtvalt võib vast öelda, et tal on läinud hästi, aga see on alles algus. Usun, et ühel hetkel võib ka meil tulla suurem tagasilöök. Ei taha küll ära sõnuda, aga kõigeks peab valmis olema. 

Päikest ja olge mõnusad.