Täna, siis natuke möödunud aastast, mis on pakkunud nii kurbust kui ka rõõmu. Loodan, et uus aasta tuleb hulka rõõmsam, toimekam ning tegude rohkem kui eelmine.
Kõigepealt alustaksin sellest, et kas mu eelmise aasta uusaasta eesmärgid, lubadused või mõtted said täidetud. Kuna ma aasta alguses omale mingeid lubadusi ega eesmärke ei seadnud, siis ei ole mul ka midagi nendest kirjutada. See möödunud aasta kulges juba ilma nendeta nagu Ameerika mägi.
Kui eelmine aasta möödus eesmärkideta, siis selleks aastaks olen mõned seadnud, millele võiks rohkem tähelepanu pöörata, et ennast parandada. Tean, et inimesed võtavad mind sellisena nagu olen, aga ise tunnen enda juures midagi, mida pean muutma või mille kallal tööd tegema.
Minu eesmärgid ei ole sellised, et ma kohe luban endale midagi. Ala "Ma luban, et hakkan kaalust alla võtma" või "Hakkan palju trenni tegema". Tean, et sellised lubadused kestavad paar kuud, kui sedagi. Eks paljustki oleneb iseloomust ja tahtejõust. Kui need kaks omadust on tugevad, siis võivad need aasta algusest kuni lõpuni kesta, kui ei ole, siis usun, et varsti on need lubadused varna visatud.
Nii leidsingi selleks aastaks uue meetodi, mida proovida. Eks sellest saab kirjutada juba aasta pärast kas need toimisid või mitte.
Kui mõelda korraks eelmise aasta esimesele postitusele, mis tegin, siis mäletan selle pealkirja sama hästi nagu oma nime. Mäletan nii hästi seda mõtet "Kui see aasta juba nii hästi algab, siis kuidas see veel lõppeb?"
Sel hetkel ei osanud arvatagi, et see aasta kisub just selliseks. Praegusel hetkel mõtlen, et nii mõnedki asjad oleksid võinud olemata olla, sest need sündmused on muutnud nii minu kui mu lähedaste elusid. Paraku ei saa me asju ette ennustada või neid ära hoida, sest elul ja saatusel on meie jaoks omad plaanid.
Pean tunnistama, et aasta lõpus ma juba ootasin, millal see aasta lõppeb, sest oli näha, et saatusel oli meie jaoks veel südant valutavaid üllatusi.
Mõeldes täna veel viimast korda eelmisele aastale, siis selles oli minu jaoks natuke liiga palju negatiivsust, kurbi emotsioone ning palju, väga palju pisaraid.
* Olgu nendeks surmad,
* suhete probleemid,
* lahkuminekud,
* keerulised käitumised lähedastega,
* raseduse, mis kulges hästi, aga liiga rutakad otsused tegid ootusaja ärevaks,
* liiga palju südamevalu lähedaste pärast,
* õnnetud õnnetused, mis lõppesid õmblemistega.
Samas pakkus see aasta ka head.
* Carola lasteaeda minek kulges suuremate viperusteta, ning kohanemine läks hästi,
* sain olla abiks neile, kes mu poole pöördusid nii abipalve kui lihtsalt nõustamise alal,
* sain tegeleda loominguga, mille alal muutusin ka paremaks,
* sündis vennake, kellega oli ja on kõik korras ning ta on terve,
* on oodata ka suguvõsasse lisa,
* olen saanud aega veeta koos lähedastega,
* olen olnud terve,
* olen õppinud lubama endale asju, mida olen tahtnud või soovinud,
* endiselt ei ole maailmast kuhugi kadunud headus,
* südamehääle kuulamine ei ole mind alt vedanud,
* olen õppinud loobuma asjadest, mida pole pikka aega kasutanud,
* minu ellu on tulnud uusi ja huvitavaid inimesi,
* mind ümbritsevad endiselt head ja armsad inimesed, kellele saan alati loota.
Vaadates üldiselt aastale tagasi, siis tegelikult võib aastaga rahule jääda, sest positiivset on rohkem kui negatiivset. Kõik komistuskivid olen suutnud ületada, mis on jätnud küll omad jäljed, aga sellest hoolimata olen suutnud eluga edasi minna.
Iga raskus on selleks, et sellest midagi õppida. Nagu ütleb vanasõna "Kõik, mis ei tapa teeb tugevaks". Ma loodan, et minul ja mu perel ei tule niipea sellist katsumusterohket aastat nagu oli möödunud.
Siinkohal panengi punkti eelmisele aastale, mis jääb meie ajalukku ühe kurva aastana.
Hüvasti, 2018!
Tere tulemast, 2019.
Nagu ma juba postituse algusel kirjutasin, siis uude aastasse lähen eesmärkidega. Seda koos ühe ägeda kaaslasega, kes on alati mu kõrval kui teda vajan, ning lastega, kes toovad mu päevadesse päikese, armastuse, naeru ja hea tunde.
Peale nende on mu heade mõtete ja emotsioonide kogujaks üks vahva märkmik, milleks on "Hetk iseendale".
Uue aasta esimese päeva õhtul tegin sinna sissekannet, kui Sannu ja Musununnu tulid mind suurde tuppa kutsuma. Mõlemad arvasid, et olen teises toas niisama telos või arvutis, aga minu vastus neile mõlemale oli: ,,Ma võtan ühe hetke iseendale". Samal ajal vaadates seda raamatut.
Pean tunnistama, et see vastus neile tekitas minus sellise hea ja sooja tunde. Sel hetkel sain ennast hetkeks välja lülitada ning mõelda sellele päevale. Sel paari minutilisel hetkel sain analüüsida seda päeva ning oma mõtted kirja panna.
Kellel soov endalegi selline märkmik soetada, siis mina tellisin selle siit.
Minu uus aasta saabus kodus koos Musununnu, lastega, Ketu, Sannu ja Liisuga. Minu jaoks saabus uus aasta sama rahulikult nagu ma isegi. Pisut vanade ja uute mõtetega.
Uude aastasse võtan kindlasti kaasa oma südamehääle kuulamise, mis pidi olema koostöö sinu kaitseinglitega. Olen ääretult õnnelik, et see ei ole mind siiani alt vedanud ning loodan, et ka edaspidi ei vea.
Kindlasti elan üks päev korraga nagu olen seda siiani teinud.
Minu uus aasta on alanud juba toredalt, sest olen saanud aega veeta kallite inimestega. Mängides lauamänge, vaadates filme, lobisedes ning tšillides niisama. Carolal on olnud muidugi ääretult lahe aasta algus, sest Sannu ja Ketu olid nii kaua meil, ning tal oli keda "kamandada".
Nüüd ongi õige aeg otsad kokku tõmmata, sest Carola ärkas ja ma lubasin temaga värvima hakata.
Siinkohal tahangi Teile soovida "Head uut aastat" mu armsad lugejad.
Loodan, et see tuleb Teilegi parem kui möödunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar