MARVE TOIMETUSED: Me saime hakkama.

Sauki,

Kell saab 4 minuti pärast 06.00 ja minul on juba Tipsu pudru valmis tehtud ning naudin kohvet muusika ja kirjutamise taustal.

Kõigepealt natuke meie Tipsust, kes on ikka nii äge ja vahva laps. Ikka iga päev õpib midagi juurde. Eile õppisime näiteks sõna onu. See sõna tuleb tal nii toredasti, sest ajab oma huuled torusse nagu tahaks O tähte öelda ja siis lõpuks püüabki öelda.
On näha, et ta õpib ja avastab iga päev maailma, mis teda ümbritseb.

Peale selle tahab ta olla juba suur, sest temagi tahab koos meiega diivanil istuda. Veel naerame, et ta on üks linnupojake kellel on suu alati pärani, kui sa midagi sööd. Olgu selleks jäätis, komm, võileib vm. Nii ei jäägi muud üle kui pead talle ka andma, sest jorin ja jonn on kerged tulema.

Peale selle, et talle maitsevad igasugused asjad, isegi maasikad, mis ei tekita enam allergiat, oleme me rinnast vabad. Jah, ma ei anna enam rinda. Nüüdseks juba 2 nädalat oleme tissu vabad.

Kuidas see alguse sai ning kas laabus probleemideta?

Ma olen korra juba proovinud teda võõrutada (ta oli 9 kuud ja paar päeva peale), aga see ei andnud tulemusi, sest ma tundsin, et olen paha ema, ning ausalt öeldes ei olnud ma sisemiselt valmis. Jah, mu sisetunne ja südametunnistus ei olnud rahul, et ma sellise otsuse päeva pealt tegin, et nüüd hakkan võõrutama. Hale oli kuulata, kuidas ta nuttis. Nii ei pidanudki mu süda vastu ja otsustasin, et praegu ei ole õige aeg. Andsin edasi kuni ühel hetkel ta hammustas mind nii valusasti, et mul käis kuum jutt kogu kehast läbi. Peale selle suutis ta selle ka verele hammustada😬. Vot see oli valus. Andsin kuni sai 10 kuuseks (mõned päevad veel peale), ning peale seda otsustasin, et aitab küll. Jah, seekord olin ka sisemiselt valmis uuesti proovima ja katsetama.

Kuidas ma seda tegin?
Algatuseks ei lugenud ma ühtegi arvamust selle kohta, sest minu meelest on see nii intiimne teema ning igal ühel erinev. Lõpuks võid hulluks minna nende katsetustega, sest ei tea kas sobib või mitte. Mina uskusin oma sisetunnet ning proovisin teha nii nagu mu oma õde rääkis. See tundus mulle lihtsalt kõige meelepärasem ning hea variant.

Mis ma siis tegin ja mida teen praegu?
Kõigepealt otsustasin hommikul, et tänasest ma enam ei anna (seda enam, et päeval ta seda nagu nii ei tahtnud ja sundima ei hakanud). Väike hirm õhtu ees suutsin end maha rahustada, et kui ei proovi ei saa teada. Toonitan, et seekord oli mu sisetunne ja vaim selleks loobumiseks valmis. Tundus, et ka Tipsul. Ma andsin talle enne tuttu jäämist viinamarja õuna mehu ning öösel ka. See maitses talle väga. Öö ilusti möödas jõudis kätte hommik. See oli ka viimane hommik kui ma talle natuke rinda andsin, sest see nutt oli halastamatu. Õhtul ja öösel sai jälle sama mehu ning teise päeva hommik algas igasuguste viperusteta. Jah, rinnad valutasid, sest olid pimpsu täis, aga elasin üle. Pigistasin aga piima välja ning tänaseks on rinnad ilusti pehmed ning ei tooda piima.
Nüüd olemegi kuni tänaseni ilusti hakkama saanud. Annan öösel nii mehu kui piimasegu (ärkvel olles seda ei taha😊, kui unine, siis sööb isuga), millele panen natuke hulka mannasuppi. Sööb kohe isuga.
Ühel hetkel tahan selle veega asendada. Ehk peab õe teooria paika ja nii ei ärka enam öösel mitu korda üles.
Pean tunnistama, et peale selle tissutamise ära jätmist ärkab ta mul ikka üles. Ta tõuseb oma voodis püsti, seisab voodi najal, joriseb natuke. Tõstan ta enda juurde, annan lutupudeli pihku, sööb ära (kusjuures ainult natuke), tõstan oma voodi tagasi. Vahel magame ka hommikuni kolmekesi õigemini neljakesi (kass ju ka), sest jään enne magama😃, kui ta mämmimise lõpetab.
Öised ärkamised on ka ajaliselt veninud pikemaks.

Ühesõnaga praegu diivanil istudes võin öelda, et me saime hakkama. Olen alati uskunud oma sisetunnet ning jälle võin öelda, et see ei vedanud mind alt. Uskuge ja tehke tööd oma sisetundega.

Peale selle, et olen koduseid toimetusi teinud ootab meid ees väike puhkus. Lähme see nädalavahetus lastega (Sannu ja Kretaga) Kurkse puhkama. Olen juba nii põnevil, sest see on meie Tipsu esimene pikem puhkus telgis. Ühe öö on ta meil telgis maganud aga nüüd ootab ees 2 öine uni. Eks sellest juba järgmine kord, kuidas see meil möödus.

Tund ongi märkamatult möödas ja ma kirjutan viimaseid ridu.

Nüüd ongi õige aeg lõpetuseks mõned pildid lisada.