pühapäev, 25. veebruar 2018

EV100 SÜNNIPÄEV

Täna natuke sellest, kuidas meie peres selline tähtis pidupäev möödus. 

Hommik algas meil 07:15, sest Vunksu arvas, et oleks õige aeg tõusta ja särada. 
Nii kolisimegi suurde tuppa, panime televiisori mängima ja jälgisime ETVd. 
07:33 heisati Eesti lipp Pikka Hermanni torni. Nii tekkis mul mõte, et ajan korra musununnu üles, et kolmekesi õue minna ja sellise tähtsa päeva puhul meie majale lipp heisata. Mõeldud tehtud. 
See hommik oli minu jaoks väga eriline, sest sellist asja ei juhtu iga päev, et Eesti Vabariik saab 100. 


Lipp heisatud tulime tuppa, et televiisori vahendusele edaspidiseid sündmusi vaadata. Pean tunnistama, et ikka mitmeid kordi oli klomp kurgus. See ühtehoidmine, rahvamass Toompea juures, lehvivad lipud... see oli võimas, ning ilus vaatepilt. 
Jah, me kirume seda riiki, et see ja see on valesti/halvasti, aga eilseid hetki meenutades, peab tõdema, et tegelikult on meil vedanud, et siin elame. 
Mina olen õnnelik, et ma just Eestis elan. Jah, võõrsil on ka hea, sest seal suudame õppida ning toime tulla, aga kodumaal ja kodus on ikka kõige parem. 
Siin olen sündinud ja siin on mu perekond, kes on mul alati olemas, kui ma neid vajan. Jah, võõrsil on ka, aga seal olles ei saa ma neile iga kell külla sõita. 

Minu jaoks korda läinud hommik möödas, jätkasime pidupäeva sündmuste vaatamist. 

Äraütlemata tore oli ka paraad, sest tuttavad näod ja nimed käisid läbi, mis tekitasid veel erilise tunde.
Kohe meenus ka lasteaed, kui püüdsime samamoodi teha nagu seal. Alustades presidendi (kelleks oli üks koolieelik) tulekuga (meie president tuli mööda punast vaipa), kes tervitas kõiki kaitseväelasi. Meie president tervitas rühmasid. 

Minu jaoks oli selle päeva tipphetkeks ka kiiruisutaja Saskia Alusalu sõit, millele elasin väga kaasa. 
No jaa see finaal. Super tubli.

Need suuremad asjad vaadatud hakkasin õhtuks tegema ettevalmistusi, et üheskoos mehe ja lapsega natuke kiluvõileibu ning kamavahtu süüa. 

Kindlasti oli selle päeva tipphetkeks presidendi vastuvõtt. Alustades Tema kõnega ja lõpetades kätlemisega. 
Usun, et nii mõnigi lugeja on nõus ja ühildub ehk minu mõttega, kui ütlen, et sellel vastuvõtul punkti i-le pani ekspeaminister Mart Laar, kes kõndis. 
Ma pole ega ole olnud ühegi poliitiku fänn, aga see vaatepilt oli minu jaoks imetlusväärne. 
Endal on olemas ka kokkupuude insuldiga ja kui sellest suudetakse taastuda on see väga, väga suur asi. 

Peale selle oli ka 20:18 aeg, kus tuli kallistada. Meiegi tegime seda Nunnuga. Ehk tegid seda sinagi?

Nüüd ongi õige aeg lõpetada ja lisada mõned pildid sellest, kuidas peoks sättisime ning tähistasime.

Meisterdasime üheskoos Eesti lipukesed va. vankril

Lipu heiskamine hommikul.
All vasakus nurgas lehvitas Nunnu oma lipukesega issile💗

Pidupäev
Kamavaht emme tehtud mustsõstramoosiga oli ideaalne maiustus selle päeva tähistamiseks
Pildil on üks õnnelik laps, kes sai emme käest kiita, sest ütles :,,Ooo, Eeti!". 

Kuidas meil lasteaias läheb?

Hei, hei. Istun siin "uhkes" üksinduses ja mõtlesin, et kasutan seda hommikut natuke kirjutamiseks. Vunksu kõrvalt on seda natu...