Meenutused

Sauki,

Kell on alles suhteliselt olematu ja kindlasti normaalsed inimesed alles magavad. Kell on alles 05:45 ja mina istun arvuti taga. Nüüdseks on kell juba 07:45 ja olen ikka arvuti taga, sest piltide kokku panek ja kirjutatu kontrollimine on võtnud oma aja. 

Nii vara üleval, sest Vunksu tegi häält, pugesin talle kaissu, aga uni ei tahtnud kuidagi peale tulla. Nii mõtlesingi kirja panna ühe pikalt ootama pidanud postituse. 

Täna, siis natuke aiamaast, koolikokkutulekust, emadepäevast ja mõned toimetused veel.

Mida oleme aiamaal korda saatnud?

Tegelikult ikka üsna palju.
Juba vana kasvuhoone maha lammutamine ja uue paika panemine võttis omajagu aega. Alustades muidugi sellest, et Lätist tellitud kasvuhoone kohale ei jõudnud ning hiljem selgus, et neil polegi 4*2m kasvuhoonet. Kui olime juba Eestist ära tellinud helistati, et kas te sooviksite kasvuhoonet. Ühesõnaga üks suur segadus, mõttetu ootamine ning aja raiskamine.

See aasta sai maha pandud:
* tomatid,
* kurki,
* herneid (varaseid ja hiliseid, mis emme andis),
* redist,
* peterselli (seemnest, mis ei ole üles tulnud),
* türgiube,
* sibulad,
* erinevad lilled (astrid, petuuniad, peiulill ehk tagetes).

Kasvatasin esimest korda seemnest omajagu petuuniaid, mis jäid ka kuidagi hiliseks, aga nüüdseks on igaüks leidnud oma kohakese amplikeses ja on ilusti kosunud. Jah, ma olen neid vist liiga vähe näpistanud, sest kuidagi nii püstised ja väheste õitega. Aga ma ei nurise, sest siiski esimesed, mis olen ise seemnest kasvatanud.

Nüüdseks on aiamaa aeg juba nii kaugel, et saame sealt natuke saaki. Alustades maasikatest. Ma ei ole sellel alal veel väga pädev, aga igasugused tarkused vanematelt inimestelt on teretulnud. Maasikad, mis ümber istutasin kevade poole isegi kannavad saaki kuigi arvasin, et äkki olen hiljaks jäänud, aga õnneks mitte. Nüüd on meie Vunksul mida süüa. Aiamaale saabudes on esimene sõna: ,,Maasud" ja kohe suundub nende juurde. Redised ja sibuladki on ära maitstud. 
Kurgikesed alles tulevad, sest said liiga hilja kasvuhoonde.

Nüüdseks kuu aega tagasi oli ka Taebla gümnaasiumi 170.aastapäeva kokkutulek. 
Kokkutulek algas juba hommikul sportlike võistlustega. Kuna minu ja õhubeebi jaoks oli natuke liiga kuum väljas, siis otsustasin hommikul, et seekord jätan sinna minemata. 
Selle asemel läksime emmega aiamaale, et teda seal natuke aidata, sest vajadusel sain kohe varju istuda ja puhata.
Sel paaril tunnil sai palju tehtud. Jõudsime vennaga isegi kasvuhoone kile ära vahetada ja natuke asju maha panna. 
Kella 17.00ks oli meid kutsutud valla saali, kus toimus väike kontsert, mis oli igati armas ja tore ning ennekõike emadele pühendatud, sest tulemas oli emadepäev.
Kontsert läbi oodati meid koolimajja, kus saime veel viimast korda ringi jalutada ja vanu aegu meenutada, sest seda hakatakse lammutama. 
Ringkäik koolimajas oli tore, sest oli mida meenutada. 
Kohe kui kirjutasin sõna meenutada, siis meenub üks tore seik, kus minu juurde astus üks härrasmees ja küsis mu nime. Ahjaa, kui koolimajja jõudsime, siis anti meile valge kleepsuga paber kuhu kirjutasime oma nimed ja lõpetamise aasta. Kuna see mul kuidagi rinnas seista ei tahtnud, siis kleepisin selle kotile. Ühesõnaga ta küsis mu nime ja kui olin selle öelnud, siis teatas, et tema on see, kes mind esimesse klassi viis😮. Ma olin ikka väga imestunud, aga samas rõõmus, et nüüdseks 21 aastat hiljem, kus aeg on teinud oma töö, kohtusime ja saime paar sõna rääkida. 

Mõned õpikud ja töövihikud, millest ma õppisin

Pühapäeva hommikul oli emadepäev. Selle päeva puhuks küpsetasin talle šokolaadikoogi ning ostsin hortensia. Carola kinkis ühe südamekestega õhupalli. Koogi kaunistamisega ja peidus hoidmisega aitasid mind venna pere. Hommikul kui emme kasvuhooneid lahti tegema läks sain koogi ja lilled kätte ning sättisin need lauale. 
Kuna musununnu oli tööl, siis ma ei pidanud koju väga kiirustama. Saime teha rahus tööd ja olla niisama. 

Meie Vunksu lemmikloomaks on mamma (mine ema) kass Pässu

Kuu lõpus poole värvisime mingi aeg ära ka meie puukuuri, mis said 9 aastat tagasi uue kuue.
Veel käisime Sannu ja Kretaga maal emmel abis ning asju maha panemas, põõsaid istutamas ning lihtsalt kevade ilu nautimas.

Nüüdseks on aeg lõpetada, sest enne musununnu minekut saab veel natuke tukastada.
Tean, et kui oled juba korra üles ärganud ja kui uuesti voodi tagasi lähed, siis hiljem on meeletult raske end kuidagi käima saada. 
Võib olla ei lähe vaid teen hoopis ühe kohvi ja hakkan uut postitust kirjutama. 

Sauki ja ilusat algavat hommikut.