Seekord meie kahe nädala kokkuvõte.
Kolmapäeval (07.12) oli meil issi töö juures Ottis ja Matildas jõuluhommik, mis oli väga armas ning mõnusalt kodune. Uskumatu kui koduselt ma ennast tundsin. Justkui töötaks ise seal.
Hommikut alustasime tassi kohviga ning pudruga. Hea, et kodus ei söönud.
Peale seda toodi tuppa kuusk, mille lapsed ära ehtisid. Meie tipsugi sai emmega koos esimese ehte panna. Eriti tore oli veel see, et juhuslikult oli selle ehte peal kirjas my first chrismas.
Kuusk ehitud ei läinudki palju aega mööda kui jõuluvana saabus. Oh seda õnne...
Lõpuks oli meie tipsu kord. Ta tundis end jõuluvana süles väga mõnusalt ja hästi. Sai ju süles istuda ja maailma paremini vaadata.
Naljakas oli veel see, et jõuluvana ei tahtnud meie tipsut tagasi anda, sest ta sai omale väikese päkapiku :).
Kingid jagatud läks jõuluvanagi oma teed ning lapsed hakkasid piparkooke tegema. Meie tipsu arvas, et nüüd oleks õige aeg magada. Mõeldud tehtud. Uinak möödas hakkasime meiegi liikuma.
Mõnus hommik möödas sõitsin Keila Airi juurde, et nii Annaliisa kui ka Reesi üle vaadata. Nii tore oli näha neid pisikesi nupsikuid.
Praegu paistavad need kuused vahed välja aga varsti pole arugi saada, kes noorem, kes vanem.
Reedel käisime Nunnuga UH-s, kus kõik oli korras. Tipsu oli nii tubli, et lasi ilusti vaadata. Samal ajal naeratades ja uudistades, mis teda ümbritseb.
Laupäeval (10.12) oli meil küla jõulupidu. Tore, et emme ja issi said koos pittu minna ja natuke lõõgastuda, sest tipsut vaatasid õepoeg koos oma tüdrukuga. Aitäh Teile mu kullakesed.
Teisipäeval (13.12) käisime tipsuga lasteaias laadal. Nii tore oli jälle töökaaslasi näha ja jutustada. Laadalt sai isegi ühtteist ostetud.
Peale seda tegime issile üllatuse ning läksime tema juurde sööma. Kuigi näeme iga päev ja saan kodus tema tehtud toitu süüa, siis sellest hoolimata oli see kõik teistmoodi kui tavaliselt.
Maitsev praad ja kook söödud ning kohvi joodud hakkasin koju tulema. Musu aitas tipsu autosse sättida ja võisimegi koju sõita.
Uskumatu kui pime on juba kella 5 ajal. Tulin mööda vääna teed ja see oli ikka nii pime ja vastik. Ühtegi teeääre märgistust polnud, keskjoonest rääkimata. Jälgi veel metsloomi, et keegi kuskilt teele ei jookseks. Ühesõnaga üks äärmiselt vastik tee pimedas sõitmiseks.
Kolmapäeval oli mul sünnipäev ... juhuuu ... Siinkohal suur, suur aitäh nende toredate õnnesoovide, kingituste eest ja külalistele, kes kohale tulid ning hiljem lille näol õnne soovisid.
Nüüd on jagub õnne ja rõõmu järgmise aastani.
Neljapäeval käisime Harku valla koduste laste jõulupeol. Seal sai tipsu endale Priit Pajusaare "Hea tuju laulude" cd.
Peab tunnistama, et täitsa asjalik värk. Olenemata sellest, et tipsu on veel väike kuulame seda tihti. Ta isegi kuulab ja laliseb ning naerab kaasa.
Peale selle tõime ka kuuse tuppa, sest mulle oli juba selline jõulutunne hinge pugenud, et tahtsin kohe endale ka kuuske. Mõeldud tehtud. Mina jäin tipsuga koju ja musu läks kuuske tooma. Kuuse üles panemise ajal tipsu magas aga ehtimise ajaks ärkas. Laps teab, millal peab ärkama :).
Reedel saime naistega kokku, kellega oli väga tore muljetada ning juttu rääkida. Üks äraütlemata lahe seltskond on meil kellega saab oma rõõme ja muresid jagada. Te olete mulle väga kallid mu kullakesed.
 |
| Üks suur pere. Fotograaf: Väike poiss nimega Andris |
Eile ehtisime maja ees õue kuuske, mis äi tõi ja üles pani. Eile oli meie tipsul täitsa esimene sauna päev. Laval küll ei käinud aga ees ruumis vannis sai küll sulistatud, mis talle väga meeldis.
Täna jalutasime tipsuga ning jäime tuttavatega rääkima.
Lõpuks hakkas õues ikka nii rõske ja vastik, et hakkasin koju tulema. Nüüd tipsu magab ja nii kasutangi juhust, et kirjutada.
Varsti on jõulud. Enne seda on meil veel issi sünnipäev, siis jõulud ning kaugel see uus aastagi.
Nüüd on õige aeg otsad kokku tõmmata ja soovida Teile ilusat neljandat adventi.
Marve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar