Loodan, et selle mure viimane postitus

Hei, hei.

Täna, siis natuke meie venna olukorrast ja arstide juures käimistest. 

Olen teinud tahtlikult sellele väikese pausi, sest arstil käik ei lõppenud sugugi nii nagu lootsime. Kõigest lähemalt. 

Juuni keskel oli see päev kui käisime kahe kuu möödumise ultrahelis (edaspidi kasutan lühendit UH). 

Nüüdseks on sellest kõigest möödas juba mitu head kuud. 

Juunis kui käisime UH arstil, siis see ei lõppenud meie jaoks nii nagu lootsime.

Sel arstil käigul me väga ootasime ja lootsime, et vennal on tsüstikesed kadunud, aga nii see paraku polnud. Tal olid need isegi natuke kasvanud ning teise tissusse oli ka juurde tulnud. 
Üks ehmatav pauk meie jaoks. 

Kuna UH arst ei osanud meile rohkemat midagi öelda nende tsüstide kohta, kui ainult seda, et need võivad olla seotud minu hormoonidega, mida olin juba kordi ja kordi kuulnud.
Õnneks saatis arst meid ka verd andma, et näha ka muid näitajaid. Näiteks kilpnääret, mida nad ka kahtlustasid. Etteruttavalt, et see oli kõik korras. Arstide juures käidud, naasesime koju ja nii me, siis ootasime lastearsti kõnet, kes pidi helistama kui UH ja vereanalüüsi vastused käes. 

Ootasime, mis me ootasime, aga sel ega järgmisel päeval ei helistanud meile keegi. Nii saimegi veel päevakesed praadida. 

Teadmatus ja väike hirm olid kogu aeg hinges. 

Tema kõne tuli muidugi nagu välk selgest taevast. Ootasime seda kõnet, aga tulemusteks polnud valmis.
Kuna olukord ei olnud tsüstide kohapealt taandunud, siis saadeti meid edasi endokrinoloogi juurde, keda külastasime nüüd augusti alguses.
Mäletan seda hetke kui öeldi, et saadame teid sinna. Ma olin ikka ahastuses ja nutsin korralikult, sest selle arsti suurimaks valdkonnaks on diabeet. 

Thuithuithui kiita ei tohi, aga ma ei tea, et meie peres seda kellelgi oleks. Tean, et Andri vanaemal see oli, aga ma ei teadnud, et see on teise astme/tüübi diabeet, mis on lihtsalt tekkinud teatud asjade kokkulangemisel. Ühesõnaga see ei ole päritav. Minu õnneks.

Hinges ärevus, peas miljon mõtet ja muret... Võtsin kätte ja istusin arvuti taha, et uurida ja vaadata vereanalüüsi vastuseid. Arvasin, et võib olla on seal miski ikka paigast ära, et edasi saadetakse. Seda nimetan ma nüüd üle mõtlemiseks. 

Alustuseks logisin digiloosse sisse ja printisin analüüside vastused välja. Kuna seal oli igavene posu mingeid lühendeid, millest ma midagi aru ei saanud, siis hakkasin Internetist uurima, mis mingi lühend tähendab. 

Algul oli küll väga ehmatav neid numbreid ja näite seal vaadata, sest puudus ju igasugune ülevaade, mis need lühendid tähendavad. Nii ma, siis arvasingi igasugu asju. Taaskord ülemõtlemine.

Lõpuks oli pilt selge, mis mind ka maha rahustas. 

Taaskord üks saaga, mis tappis kindlasti mõne mu närvikese. 

Augustis käisimegi endokrinoloogi vastuvõtul.

Dr. Riina Shor, oli väga meeldiv ja tore arst. Ta küsis meie käest igasugu küsimusi haiguste kohta, mis on nii minu kui Musununnu peres. Üks A4 paber täidetud hakkas ta vennakest uurima. Tegi seal veel nii vahvaid nalju kui teda vaatas.
Tema sõnul oli see kolme tsüstiga tissu pehme ja ilus, aga teises on natuke midagi. Ahjaaa... Taaskord kiita ei tohi, aga sellest kolme tsüstiga tissust ei ole ka enam midagi immitsenud.
Kindluse mõttes saatis meid verd andma, et mõõta hormoonide taset.
21.08. saime selle vastuse, mis näitaski kõrgemat taset normaalsemast. Tsüstidega me midagi tegema ei pea. Ei võta me mingeid ravimeid ega midagi muud, ning meile ei ole ka toidu osas seatud mingeid piiranguid. Elame tavapärast elu. 

Kindluse mõttes kutsus ta meid oktoobris tagasi, et uuesti taset mõõte. Loodan, et sellega see saaga ka lõppeb.

Meie õnneks on ka pojake keerama hakanud, mida ta alguses ei teinud. 

Päikest.

Ühe karbi sünd.

Olen kordi ja kordi lubanud, et kirjutan ühe postituse sellest, kuidas valmib üks karp. 

Kuna möödunud nädal tõi uusi ja vahvaid seiklusi meie päevadesse, siis lükkuski selle kirjutamine muudkui edasi. 

Enne kui alustan selle kirjutamist, siis tean, et on inimesi, kes arvavad ja mõtlevad, et üks karp valmib nii, kui teen mingile teisele karbile ümbrise ümber ja kogu lugu. 

Kuid päriselt see nii ei ole. Üks karp sünnib täiesti nullist. 

Alustades detailide lõikamisega, kokku liimimisega, pressi all olemisega, kuivamisega ning lõpuks kaunistamisega. Olgu mainitud, et viimane on üks mu lemmikuid. 

Nüüdseks olen teinud juba omajagu karpe. See karp on minu 25. Ehk siis pisike juubeli karbike. 

Peale selle, et see on üks juubeli karbike, läheb see veel ühele väga erilisele pisikesele printsessile, kes sündis siia ilma meie perele ühel tähtsal kuupäeval.

Siinkohal pean ka tänama oma Inglist õde, kes mulle oma teadmised, oskused ja nõuanded pärandas. Just karpide tegemise valdkonnas. 

Nüüd kui selja taga on juba omajagu kogemusi, siis ongi õige aeg see postitus ära teha. 
Püüan kõike nii detailselt kirja panna kui suudan. Püüan kõik liigutused kirja panna. Võib olla ei suuda ka, aga teeme proovi. 

Selle karbi mõõtudeks on 25*20*8. Klapp on 6,5*25.

Alustuseks lõikan suurest 2mm papist välja detailid. Sellist pappi ostan Rocca al Mare Kunsti ja Hobi poest. 

Detailide välja lõikamiseks kasutan selliseid asju. See joonlaud on õe pärandus ja teeb detailide välja lõikamise 100x lihtsamaks. Alguses mõõtsin kõik tavalise joonlauaga. Tüütu, väga tüütu.

Välja lõigatud detailid. Vasakul pool on karbi põhi, tagumine vahe plaat, pealne ja klapp. Paremal on karbi küljed ja esimese tükk.
Edaspidi tuleb ka plaadid samas järjekorras paberile liimida nagu on pildil. 

Detailid välja lõigatud ja nüüd tuleb valida pind, millele selle liimid. Mina kasutan sellest, näiteks vahvaid tapeete. Nüüd sellest, milliste vahedega ma need detailid liimin. 

A> Tapeedi äär hilisemaks kasutuseks 1,5mm-2mm. 3mm papi puhul kasutada pigem 2mm varu.
B> klapi ja pealmise kaane vahe 2-3mm. 3mm papi puhul ka natuke suurem vahe.
C> 4mm. 3mm papi puhul natuke suurem.
D> 2-3mm. 3mm papi puhul ka natuke suurem vahe.
Tähestiku rivis Ast kuni Ani, ning teisele poole äärde jätan sama palju varu kui punktis A. Kas, siis 1,5mm või 2mm.
Kui on õhem tapeet, siis olen jätnud pigem natuke suuremad vahed, et hiljem kuskilt miski katki ei rebeneks.

A> sama nagu eelmisel 1,5mm-2mm.
B> 2mm-3mm. Oleneb papi paksusest

Nüüd kui see töö on kõik tehtud, siis hakkangi detaile paberile liimima. Mina kasutan selleks PVAd.

Detailid on liimitud paberile ja on näha, et paremal pool all on kirjas 2mm. Seekord jätsin nii palju varu.
Selleks, et kõik detailid ühel joonel oleksid võid ka ette tõmmata jooned, et kõik mõõdud oleksid igalt poolt võrdsed. Üleval paremal on isegi joont näha.
Mina kasutan seda siiani, sest mulle meeldib, et kõik on ühel joonel ja hiljem on ka kõik ilusti paigas mitte viltu. 

Siin on näha, et olen ära lõiganud nurgad ning kleepinud ühe lisa. See lisa on kleebitud kaane ja tagumise külje vahele.
NB: Ära sinna murde kohta liimi vahele pane, vaid ainult papile. 

Siin on näha, et kõik servad on juba liimitud.
Nurgad tuleb sellepärast ära lõigata, et liimimisel need ühtiksid ning jääksid ilusad. 

Enne veel kui pressi alla panen lisan ka nurgad. Seda võib teha ka enne karbi kokku liimimist. Kes ei taha neid panna ei pea, aga nii on nurgad tugevamad.
Kui see tehtud, siis pane see pressi alla. Näiteks raamatute alla.
Nüüd saad edasi tegeleda külgedega.

Nüüd liimin karbi küljed kokku.
Paremal on näha, et jätsin 2mm varu ja tõmbasin ka jooned ette. 

Nüüd kui said omale eelmisel pildil oleva tulemuse, siis tee kõik detailid liimiga kokku ja tõmba tapeet neile ka peale.
Need detailid peavad jääma mõlemalt poolt tapeediga kaetud. 

Nüüd kui kõik need on liimitud, siis ootab ees üks väike lõikamine ja lõpuks saab hakata karpi kokku liimima.

Nüüd tuleb sisse lõigata nurgakesed.

Suur töö on tehtud. Nüüd ootabki ees karbi kokku liimimine. 

Need servad tuleb ka kindlasti kinni liimida.

Karbi kokku liimimist alustan mina nii:

Liimimiseks kasutan sellist liimi.
Kõigepealt liimin küljed tagumisele vahe tükile.
Vaata korra üles pilti. Sellele detailile, mis asub C ja D vahel.

Liimi panen ära. Lasen natuke olla ja siis liimin niimoodi kinni nagu eelmisel pildil.
Jäta servast natuke liimi vaba ruumi ka, sest detailide kokku panemisel liigub liim sinna äärde.
Liigne liimi uputus pole ka hea.
Vajadusel eemalda kohe liigne liim.
Kui see on juba liimitud, siis tee ka ülejäänud kolm äärt liimiga kokku ning suru põhjale. Jälgi ka, et välised vahed jääksid mõlemalt poolt enam-vähem võrdsed. 

Kui kõik on liimitud, siis pane karp pressi alla, et kõik ikka kõvasti kinni jääks.
Nüüd oota. Mingi aja möödudes võid vaadata kas kuhugi on liimi juurde vaja või on kuskilt hoopis välja pressinud.
Kui see tehtud, siis võid veel pressi alla panna. 

Samal ajal kui karp on pressi alla, saab teha kas või ettevalmistusi kaunistamiseks. Muidugi võib oodata kuni karp on enam-vähem kuivanud, et saaks sellega edasi tegeleda. 

Ajaliselt ma ei oska öelda kaua see karp peaks pressi alla olema. 
Kuna mul on kaks vahvat pudinat, siis minu karp valmib umbes kaks päeva. Esimesel päeval proovin kindlasti karbi kokku liimida. Katsetused on näidanud, et järgmisel päeval on neid kuidagi kehvem kokku liimida. On nagu liiga kuivanud või ma ei tea. Eks see igaühe oma asi, kuidas teeb, aga minule meeldib nii. 

Mul on juhtunud, et järgmisel päeval detaile kokku liimides on hakanud tapeet pragunema ning karp ongi katki :(.

Kui karp on juba piisavalt kuivanud, siis hakkan lõikama karbi sisu jaoks parajas mõõdus tapeeti. 
Mina teen seda tavaliselt teisel päeval.

Algatuseks mõõdan ära karbi sisemuses nii pikkuse kui laiuse, millele...

... millele liidan juurde tagumise külje pikkuse.
Selle mõõtudeks tuli mul kokku:
Laius 24 cm ja pikkus 26,5cm.

Mõõtsin ära ka karbi kaane ja klapi.
Mõõtudeks sain: Laius 24cm ja pikkus 25,5cm.

Kui mõõtmised tehtud, siis lõikan need välja.

Mina kasutan veel sellist dekoratiivset augurauda, et teha terav nurk natuke laugemaks. 

Veel üks liim, mida kasutan detailide liimimisel.
Sellel liimil on selline pikk peenike ots, mis mahub igale poole vahele.
Pildil on näha, et põhja ääred on lahtised. Selleks kasutangi seda liimi, et need ilusti põhjale kinnituksid.

Nüüd teen põhja liimiga kokku ja kleebin välja lõigatud tapeedi.

Sama teen nüüd kaane ja klapiga.
Pildil on näha nii paremal kui vasakul pool valget riba. See on liim, mis oli eelmisel pildil.
Võtab servad ilusti kinni.

Nüüd kui need on ka liimitud ja juba võib öelda, et karp on tegelikult valmis. Kes tahab saab seda omal moel kaunistada. 
Vastavalt oma tujule ja meeleolule ning tellija soovile, kaunistan ma neid ka erinevalt.
Seekord tegin kaks plaadikest ja pildiraami, mille valmimisest nüüd kirjutangi.

Pildiraam valmis nii:

Pildiraam valmis, siis nüüd tuleb klapile ja kaanele plaadid lõigata.

Pealmise plaadi mõõtudeks 24cm*19cm
Klapil 24cm*5,5cm

Teen needi augud ette. Kuna armastan täpsust ja konkreetsust, siis kasutan selleks ka joonlauda, et kõik saaks täpselt nii nagu soovin. Selle vahe võid teha ka umbes. Võid kasutada suuremat, väiksemat mõõtu või üldse tegemat jätta. 

Teen algul väikesed täpid ette, siis lükkan naaskliga pisikesed augukesed.
Esimest korda katsetasin ka papil nurgad ära lõigata, mis mulle väga meeldis. 

Nüüd kleebin papi sobiva mustriga dekoratiiv paberile.
Neidki saab Roccast või siis Internetist tellides.
Enne liimin plaadi paberile, siis lõikan alles välja.
Alguses tegin nii, et mõõtsin ja lõikasin kohe paberist välja. Hiljem, kui dekoratiiv paberist kuskilt puudu jäi, siis ei saanud enam puudu jäänud osa juurde liimida. 

Naaskli tera juures on pisikesed täpikesed, millest panen läbi needid, mis on näha pildil.

Needi otsad vajutan laiali.

Kui see töö on ka kõigi plaatidega tehtud, siis hakkan värvima ääri.

Sellise asjaga ja tulemus on näha ka juba pildil.
Kui kõik detailid on sellega värvitud, just ääred, siis lasen neil kuivada enne kui hakkan karbile liimima.

Lõpuks ongi aeg need needitud ja värvitud detailid karbile liimida.

Pealmine plaat on juba liimitud ja on pressi all, ning klapi plaat samuti.
Jälgi ka, et plaadi äärtesse jääks kõikjale ühe palju vaba maad. 

Nüüd võib öelda, et suurim töö on tehtud. Nüüd saab kaunistama hakata.
Kõige rohkem meeldib mulle karbi tegemisel selle kaunistamine. Sorteerides oma lilledes, lehtedes, nips asjakestes jne. See on vahva. 
Saab katsetada ja proovida. 

Karbike enne kaunistamist

Kui minult karp tellitakse, siis see valmib koostöös tellijaga. Kui ta annab mulle ette, mis toonides ta seda tahaks, siis otsingi kõigepealt välja dekoratiivsed paberid ja lasen tal sobiva valida, ning lõpuks paigutan ka lillekesed ja asjad. Needki liimin kinni alles, siis kui klient on andnud oma "jah" sõna.

Lõpuks liimingi peale pildiraamid ja lilled. 

Lisasin ka magnetid, et klapp ilusti kinni püsiks ning paelakese, mis aitab piirata karbi kaane murdumist.

See karp sai lõpuks selline, sest see oli tellija soov, mis on minu jaoks ainult täitmiseks.

Niimoodi valmibki üks karbike, mis nõuab natuke püsivust ja keskendumist ning loomingulisust. 

Päikest ja mõnusat katsetamist. 

Teil on võimalus jätta selle postituse kohta ka omapoolne hinnang vastukajasse.

Natuke loba ja tagasisidest eelmisele postitusele

Hei, hei.

Kuigi täna on pühapäev ja tavaliselt istutakse ikka kodus ja tehakse koduseid asju või valmistutakse uueks nädalaks, siis meil on olnud üks väga vahva päev.

Hommik algas meil Nõmmel, kus kohtusime meie armsa Ketuga, tema tädi juures. Põhjus väga lihtne. Kuna nende pisikesed hakkavad mõnest mänguasjast välja kasvama, siis nad pakkusid meile, et äkki tahame.

Kui niisama saab, siis miks mitte. Mõni asi oli muidugi ka meie pisikestele rasked, aga kui kasvavad, siis saavad mängida. 
Saime terve pagassi täie nii vennale kui Carolale. Sekka oli ka raamatuid ja mänge.

Peale selle saavad nad veel ühe ägeda mängumaja, milles saavad varsti koos vennaga ja teiste lastega mängida. 

Peale selle, et mänguasjad on pakkunud tohutut rõõmu ja lusti, siis mina sain eile ja täna ka natuke lastest puhata. Sain paar tundi kodust välja, mida on ka minul vaja. Emmed teavad, millest ma räägin. Eile sain oma naistega väljas käia ja kuulata vahelduseks muud juttu. Üks igati vahva ja tore päev. 

Eile olime sõpradega õues ja vennake jäi lõkke ning pisikese õõtsumise saatel tuttu

Peale selle, et meil on olnud vahva hommik ja minul ka peale lõunane aeg, siis õhtu on meil olnud sama vahva.

Meil tuli tuju küpsetada. Mina tegin sel suvel esimest korda oma aia õuntest õunakooki, ning issi soolaseid pirukaid. Muidugi oli meil ka suur abiline.

Carola aitas mul jahu taignasse panna ja õunu tükeldada ning issil muna määrida. Ise öeldes issile "Ma tahan teha pirukatele tipsu-tupsu". 

Nüüd on pirukad ja kook valmis ning saame maiustada.

Uuel nädalal on oodata ka ühte ammu lubatud postitust. Sellest kõigest juba uuel nädalal.

Ahjaa... tahtsin Teid tänada selle eelmise postituse tagasiside eest. Ikka ja jälle tuleb tagasisidet, et meid imetletakse, sest oleme tublid vanemad, et käime kahe väikese lapsega niimoodi tšillimas.
Teate kui tunnustav tagasiside see meie jaoks on?! Sisimas ma rõkkasin kohe õnnest, sest see on tõesti väga armas ja tunnustav tagasiside.
Väga vahva oli vaadata ka vastukaja tagasisidet.
Aitäh Teile mu armsad 💖. Te ei tea kui palju see mulle tähendab. 

Mõnusat pühapäeva ja vahvat uut nädalat