Hommik algas nii nagu ikka. Äratus, kohvi, pesu, riide ja väike meik. Peale seda ajasin lapsed üles ning punusin Carolale patsid ja vaatasime veel üle riided, mis lasteaeda selga ning arutasime veel mõningasi asju.
Lõpuks olime kõik peaaegu valmis, et minna lasteaeda ja avada uus hooaeg. Mina läksin natuke varem ja siis tulid teised mingi aeg järgi.
Enne toast välja astumist soovisin kogu perele ilusat päeva.
Lapsed vaatasid veel üle oma lilled, mis oma õpetajatele viisid. Pean tunnistama, et nähes neid kahte kõrvuti seismas ja käes hoidmas lilli, siis tuli ikka väike pisar silma ning südames läks kuidagi väga soojaks. Meie pisikesed pudinad on juba nii suureks ja asjalikuks kasvanud.
Teel aeda saatis mind vikerkaar, koos päikesega. See päev oligi selline värviline ja päikeseline.
Alustan lastest ja lõpetan endaga.
Meie Carola päev kulges nagu vanal kalal. Ta oli igati tubli ja asjalik. Issi sõnul ta ikka kuulis kuidas poisid teda kordi ja kordi hüüdsid ning kutsusid mängima. Issi kuulis seda, sest olid vennaga seal lähedal mänguväljakul. Carola käis ka oma vennakese juures ja siis naases jälle omade juurde. Tore, et õpetaja lubab suurematel pisemate õdede-vendade juurde minna. Usun, et see aitab meie pojal ka natuke paremini kohaneda. Ühesõnaga Carola oli nagu kala vees ja tundis end hästi. Oleks juba isegi magama läinud aga tuli issiga koju ja magas siin ühe mõnusa pika une.
Vennakesega oli natuke keerukam. Issi sõnul poja algul natuke pelgas, siis läks ikka mängima. Issi püüdis olla tagaplaanil ja lasta Anderil lihtsalt mängida. Samas otsis Ander teda kogu aeg pilguga. Kohe kui oli kadunud, siis otsis ta üles. Sama oli ka õues. Issi kohe oli väga tähtis ja ilma temata kuidagi ei saanud. Korra isegi kuulsin vennakese nuttu ja nägin kui kiige juures mängis. Püüan olla küll väga palju tagaplaanil, et ta mind ei näeks ja nii. Carolaga on juba õnneks lihtsam. Söömisega läks meil ka hästi, sest sõi nii hommikust kui ka lõunat. Magama tulid koju, et teda mitte liialt hirmutada. Teel koju ta juba magas. Issi sõnul möödus esimene päev hästi aga samas ka Anderi jaoks väsitavalt. Ta oleks juba õues magama jäänud, sest väsimus oli juba suur. Koju tulles magas temagi nagu nott ja üldse ei tahtnud ärgata kui ajasin.
Carola juba ootab homset aga Anderiga võtame päev korraga.
Minu esimene päev? Oeh...alustuseks suur aitäh kõigile nendele toredatele, kes soovisid edu ning nendele veel toredamatele ja armsamatele, kes võtsid vaevaks kirjutada ja küsida, kuidas läks? See oli teist nii armas.
Päev ise algas nii, et majja läksin hoopis kuskilt teisest uksest, sest peauks oli veel lukus ja mul polnud võtit. Rühma jõudes olin ikka pisut ärevil. Esimese lapse saabudes tundsin ikka natuke ärevust ka. Nagu ei oska olla ja käituda. Nii ma siis püüdsin seal toime tulla ja luua lastega kontakti. Mõnega õnnestus see kohe, mõnega mitte. Eks harjumine võtab aega ja küll see kõik tuleb.
Päev ise möödus kiirelt ja lõpuks rahunesin ka sisimas ise. Eks aeg ja kõik teeb oma töö.
Nii vahvad olid ka pisikesed nupsud, kes tulid esimesele kokkusaamisele lilledega ja täna ka. Eriti tore ja vahva tagasiside andis üks issi, kes ütles, et tal ei ole sõnu, et tema tütar käitub nii. Tema, kes ta ei ole selline laps. Sõnad, et oled oma ala spetsialist tegi südame kohe soojaks. See tunne oli lihtsalt nii hea ja andis nii palju head energiat. Kirss kohe tordil.
Koju tulles ootas mind ees aga rahu ja vaikus, sest mu omad nupsud magasid. Issi tõi mulle ka ühe ilusa punase roosikese ja soovis ilusat aastat.
Kodus tööd tehes tundsin kuidas mul pea ikka natuke tuikas. Eks seda kõike ka pingest ja ärevusest.
Pühkida ühe päevaga nelja aasta tolm on ikka katsumus. Tänane päev oli igas mõttes vahva ja tore. Need pisikesed nupsud on ikka vahvad ja toredad. Edaspidi võtan päev korraga ja vaatame, mis saab edasi. Minu esimene päev tööl möödus hästi kui mitte öelda väga hästi. Loodame, et ka edaspidine läheb libedamalt.
Vot selline päev oli meil täna lasteaias. Samas oli päikest ja vihma aga lõpuks läks päev korda ja kõik saime hakkama.
Uute kohtumisteni.
