MARVE TOIMETUSED: Carola esimene sünnipäev

Sauki.

Nagu ma eile lubasin, siis täna see lõpuks tuleb. Nüüd saab detailsemalt lugeda Tipsu esimese sünnipäeva kohta. Juba etteruttavalt, et leiab ka palju pilte. Enamik on kokku monteeritud, aga siiski...

Sissejuhatus kuidagi segane, aga alustame, siis algusest ehk reedest.

Algatuseks tõin venna bussi pealt meile. Koju jõudes sain hakata ettevalmistusi edasi tegema. Vahepeal jõudsin makaronid ja munad ära keeta, enne kui talle järgi läksin.
Nüüd kui vend oli meil, siis oli mu kindel plaan, salat valmis teha, et see saaks homseks ikka ilusti läbi tõmmata.
Kuna emme saatis veel värsket kurki, siis esmajoones said need salatisse tükeldatud. Veel saatis ta kiirekaid (kurke), mis olid natuke vürtsised, aga nii head. Küll need emmed on ikka head. Alati on õigel ajal õiges kohas.
Hea, et vend meil oli, sest aitas nii Carola vaatamisega kui ka nipet-näpet söögi asjadega.

Õhtu poole tulid Kreta ja Sannu ka meile. Nemadki abistasid erinevate töödega. Algatuseks said pudistada pulgakookide keeksi, mille eelmisel päeval valmis küpsetasin, sest mingi sisetunne ütles, et tee see ära.
Peale seda segasin selle hapukoorega kokku ning jätsin seisma, et järgmine päev nendest koogikesed teha. Siinkohal jälle aitäh Kretale, kes aitas mul neid teha ning oli abiks nõu ja jõuga.
Peale selle, et munad said munatibude jaoks kooritud, salat ja keeksi taigen kokku segatud, asjad järgmiseks päevaks ette tükeldatud, tegime ja küpsetasime veel õhtul Sannu ja Kretaga lehttaigna torusid, mille täitsime hommikul kohupiima/vahukoore seguga. Neid tegin ennekõike Kreta algatusel, sest mainis ükskord kui poodides käisime, et ta tahaks neid teha ja süüa. Mõeldud tehtud. No ja need kadusid ka nagu soojad saiad.

Lõpuks said plaanitud asjad tehtud. Magama sain alles peale 00.00, sest pulgakookide alus oli ka vaja valmis teha. Musununnu ja vend aitasid mul seda plaani teostada. Lõpuks sai tulemus just selline nagu soovisin.

Siiri sõnad pidasid paika, et öö und tuleb juurde näpistada. Ja nii oligi.

Lõpuks oli see tähtis päev käes. Mul oli juba korraks väike paanika, et me ei jõua kõigi oma asjadega valmis. Õnneks läks ikka nii, et kõik sai viimasel minutil valmis.

Alustame, siis laupäeva hommikust.

Musununnu käis Keilas koos vennaga asju ajamas ja asju toomas, mis veel puudu olid. Peale selle sai laps endale veel heeliumiga õhupallid, mis talle väga meeldisid. Mitte ainult talle, vaid ka meie teistele külalisetele (Õepoeg Oliverile ja Kene Gritile).
Meie Tipsu oli oma Peppadest nii lummatud, et käis mööda tuba hüüdis:" Eppa, eppa!" ja näitas kogu aeg palli peale.

Samal ajal tegime meie Kretaga koogikesi, kui issi Keilas asju ajas. Küll oli ikka tüütu neid kaaluda ja mudida, aga saime hakkama. Koostöö toimis, sest mina kaalusin ja Kreta tegi pallikesi ning pani pulga otsa. Kahest keeksi taignast saime üle 50 tk (20gr.) koogikese. Lõpuks saime need valmis ning ootasid kaunistamist.
No ja, siis hakkas pull peale. Šokolaadi sees oli neid võimatu keerutada, sest kukkusid sealt küljest ära. Kuna keeksis sisse oli segatud ka õli, siis toppisin need enne õigele alusele panemist penoplasti sisse, mille tõstsin lahtise akna peale, et natuke taheneksid enne kui hakkan kaunistama. Teooria toimis. Lõpuks sain need ka valmis tehtud. Küll viimasel minutil, aga valmis saime.

Koogikesed tehtud tuli mu vanem õde ka appi, et ikka valmis jõuaks. Aitas ikka hulk asju ära teha. Nii olin mina mingi aeg nagu peata kana, sest ei osanud midagi teha ega mõelda. Käisin toast tuppa ja mõtlesin, mis tegema peaks.

Järgmisel hetkel tuli Hiiumaa õde koos oma perega, mille üle oli mul ääretult hea meel, et võtsid selle tee ette olenemata sellest, et piiga ei kannata väga auto sõitu. Mul ei olnud kahjuks väga aega nendega rääkida, sest kogu aeg oli mida sebida, aga põhiline, et tulid.

Õed-vennad, tädid-onud,õepojad, ühesõnaga minu suur perekond

Mehed panid õues vahepeal varikatused püsti, sest pidu toimus õues. Jah sadas küll vihmas, aga selle eest oli soe.

Lõpuks oli kell nii kaugel, et oleks pidanud ennast ka korda tegema. Siis tuli musununnu, et paneme kaunistused ka enne ära. Mõeldud tehtud.

See asi ka tehtud tuli meelde, et pulgakoogikesed on õige aluse sisse torkamata (üks igavene jauramine oli nende pulgakookidega. Muud ei saagi lugeda, kui muudkui tegin neid 😆. )
Tegin selle ruttu ära ja viisin õue.
No ja siis tuli veel meelde, et suur pildiraam on ka veel lõpetamata. Ilmselgelt tegime selle ka veel ruttu ära. Panime aga liimipüstoli sooja ja lõpetasime selle koos Kretaga ära. Vahepeal küsiti kogu aeg kas on veel midagi teha/ viia. Ühesõnaga see viimane tund enne pidu oli ikka nii kiire, et mul tekkis juba väike paanika, et midagi jääb tegemata. Õnneks oli musununnu õues ja kamandas/ sättis seal asju.
15 mintsa enne peo algust sain lõpuks enda ka korda tehtud. Äigi ütles, et oi sa oled isegi näo pähe saanud 😆.

Ülevaade pidupaigast💖

Lõpuks oli kõik ilusti valmis ja külalised võisid tulla.

Ja nii see pidu hakkaski. Külalised muudkui tulid ja tulid. Nüüd ongi õige aeg vahepeal külalistest ja tähtpäevalisest pilte lisada.

Nunnupallid leidsid ka aega vahepeal koos mängida

Nii nagu ikka tehakse ka sünnipäeval pidulisega pilte, siis ka meie väikesel peol. Siinkohal tänud pildistajatele, kes võtsid vaevaks pilte klõpsutada.

Nüüdseks üle-eelmisel laupäeval käisime pisikese Saskia sünnipäeval, kes sai aastaseks

Nagu siga ja kägu

Ühed külalised juba ära saadetud oli vahepeal ka tordi söömise aeg, mis oli väga maitsev ja mahlane.

Lõpuks oli kinkide avamise aeg, sest kõiki ikka huvitas, mis pisipiiga sai. Pean tunnistama, et mina olin emotsionaalselt nii rõõmus ja sõnatu. Ma juba korra kirjutasin, et Carolal on ääretult vedanud, et tal on selline suguvõsa, sest need kingitused on ääretult vahvad, ilusad, asjalikud. Täna võin öelda, et mitmed kingid on igapäevases kasutamises.