Meie pere vahvad jõulud

Sauki taas!

Nii nagu lubasin, siis täna veel üks postitus. Seekord, siis meie jõuludest. 
Kirjutan, siis väikese sissejuhatuse ka sellest, kuidas meie jõulud algasid ning lisan ka pilte. 

Kõigepealt lõhkusin jõuluhommikul ära ühe kuuseehte, siis avasime advendikalendri viimase päeva ning lõuna ajal istusime Andri perega koos. Jõululõuna Musu vanemate juures oli selline lihtne. Natuke näksimist ja kakaod. Avatud sai ka mõned kingitused. 
Peale seda tulime koju ja sain oma kingituse. 
Asjad maale kaasa pakitud ja auto stardiks valmis, külastasime veel musununnu vanaema, vanatädi ja tädi. Jutustasime seal natuke, avasime kingitusi ning võtsime suuna maale. 
Enne seda käisime veel musununnu onu pere juures ning kallistasime ja soovisime neilegi ilusat jõuluaega. 
Lõpuks võis sõit maale alata. 

Advendikalendri kingitused ning minu kingitus

Venna Riho oli juba maal, aga õe pere veel polnud. Nii tegimegi enne sööma hakkamist aega parajaks. Jutustasime emmega niisama ja kasutasin võimalust, et emme uues arvutis blogipostitus teha, mida saab lugeda siit.

Lõpuks olid kõik ilusti kohal ja võisime sööma hakata. Sõime nagu tavaliselt liha, kartulit, kapsast, kana, verivorsti, ning laualt ei puudunud ka emme tehtud sült ja pasteet. Need on lihtsalt nii head, et keele viis alla.
Enne sööma hakkamist saime aga nii palju naerda, sest üksteiselt võeti isegi valmis tehtud võileivad ära. Pool saia ja karp pasteeti kadus laualt nagu muti auku. 
Lõpuks sai süüa ka. 

Kõht head ja paremat täis ning videokõne tehtud hakkasime kinke avama. 
Nii tore oli see, et igaüks avas oma kingid kohe mitte ei jäänud ootama ja peitma.
Meie Tipsul on kinkide avamine väga selge, sest advendikalendri kingid avas ka tema. Küll meie väikese abiga, aga siiski tema.
Üheks kingituseks sai ta Fisher Price telefoni, mille täitsa ise 3 minutiga lahti pusis. Ja kui õnnelik ta selle üle oli kui ta selle lahti pusis. Teiseks kingiks sai ta koer Maxi. Sellegi üle oli ta nii rõõmus. Tänaseks teab ta väga hästi, kuidas rihmal nuppu vajutada ning, et talle on vaja järgi kõndida. No ja Peppa tudukatega jalutati ka mööda tuba ringi. 

Kinkide avamisel ja asjade uurimisel oli meil taaskord nii palju nalja. Kõigepealt oli kingipaberitest selline hunnik nagu oleks terve maailma kingid avanud, ning siis uuriti, puuriti, prooviti asju, millega mida teha saab, ning peale selle oli meil taaskord ägedad videokõned. Ühes telefonis oli üks õde ja ta pere ning teises teine. Uskumatu kuidas tehnika on ikka arenenud.
Üks igati vahva kõne oli Hiiumaale, sest nägin õigemini nägime kogu õe pere ära ja isegi kingitused.
Lõpuks oli ikkagi kõik pere ilusti koos. Küll eripaikades, aga siiski koos.
Õhtu lõppes meil lauamängu mängimisega. Peab tunnistama, et täitsa äge mäng on see "5 sekundit". Keel ja mõistus läheb ikka nii sassi. Samas ei ole seal ette antud õigeid vastuseid. Nii saab üheskoos vastuste üle diskuteerida ning arutleda. 
Kokkuvõtvalt oli üks äraütlemata tore jõuluaeg, sest pere oli koos ning sai palju nalja ja naerda. Magama saime alles 02.00 paiku, aga see aeg oli seda väärt. 

Meie pere kingitused maalt kõik ühe pildi peal.

Üks kingitus on pildilt puudu, sest see oli klaasist, ning avades oli see katki. Ma korra alguses juba mainisin, et lõhkusin kodus ühe kuuseehte, siis õhtu lõppes ka kildudega. Killud pidid ju õnne tooma. Jääme, siis seda suurt õnne ootama. 
Olen küll ääretult õnnelik kõige selle üle, mis mul on ning mida saavutanud. Nurisemine ei vii siin elus ega ilmas kuhugi. Inimene peab tundma rõõmu ja uhkust selle üle, mis tal on, ning mida saavutanud. Elu on elamiseks ja nautimiseks mitte hullude eesmärkide seadmiseks. Elu tuleb elada üks päev korraga ning tšillilt ja mitte stressata. Inimese kõige suurem vaenlane pidi stress olema. Kaldusin küll teemast kõrvale, aga järelikult pidi see mõte siia kirja saama. 
No ja kui mind ümbritseb iga päev selline nunnu naerupall, siis ei saagi stress tulla. Peale selle vajab laps oma kõrvale rõõmsaid vaemaid mitte stressavaid. 
Võiksin selle teemal veel kirjutada, aga see on teise postituse teema. 

Nüüd jõulude juurde.

Esmaspäeva hommikul sõitis musununnu emme juurest tööle ja meie tulime õe perega.
Hommik oli meil taaskord naerune, sest meil sai nii palju nalja. Alustades sellest, et õepojal oli armuke, minu pikk pats sai coca colaga kokku ning meil oli kommi järamise võistlus. Emme sai kingiks Kalevi kommivaagna, ja kui see lagedale toodi olime nagu hagijad kallal. 
Lõpuks tõi Riho veel poest toffifeed ja seegi kadus muti auku.
Lõpuks oli kell nii kaugel, et emme hakkas meile söögipoolist ja sisse tehtud saadusi kaasa pakkima. Küll need emmed on ikka head. 

16.00 paiku jõudsime koju. Puhkasime natuke Vunksuga ning hakkasime õhtuseks koosviibimiseks sättima. 
Kella 19.00 paiku läksime Vunksuga musununnu vanemate juurde, et nendegagi jõulusööki süüa. Musu õde küll polnud oma peiksiga, aga sellest hoolimata oli meil väga vahva ja tore.
Enne sööma hakkamist ootas taldrikutel väike üllatus. Muidugi polnud meil õrna aimugi, millega tegu. Lõpuks oli see hetk käes kui saime ümbrikud avada. Ümbrikus olid Draamateatri piletid etendusele "Finaal", mis toimub 16.01. Ootame huviga. 
Ümbrikud avatud saime sööma hakata. Taaskord tavapärane jõulusöök. 
Seekordne õhtugi oli tore, sest see lõppes jõuluvana külastusega. Carola jaoks oli see küll väga suur šokk, sest ta nuttis kogu aja. Samas kinki vastu võttes ütles ilusa selge häälega kinki, päka, aitäh.
Kurb muidugi, et nii kartis, aga see vist sellel eale iseloomulik. Kogu selle melu käigus unustasime piltegi teha. Filmisime, aga pilte ei teinudki.
Jällegi oli ta oma kinkide üle väga uhke, sest nüüd saab ta ise oma uute pottide ja pannidega ning Peppa mütsi ja põllega nukkudele süüa teha. Pärast saab üleliigse sodi kokku pühkida või, siis emmet abistada.
Põll ja müts sai täna juba sisse õnnistatud, sest tegi koos issiga süüa. 
Taaskord ei puudunud meie seltskonnast naer, sest Vunksu suutis kogu rahvast naerutada. Kohe meenub kui ta tahtis kapi ääre peale istuda, aga vajus kuidagi kappi ja ütles: "Pekki". Võib olla see ei olnud see sõna, aga meile see nii kostis ja saimegi taaskord naerda.

Õige kokk ju maitseb ka, mis teeb

Pildilt puudu maiustused, mida oli ikka omajagu, ning voodipesukomplekt

Teise jõulupüha puhul käisime ka musununnu vanemate juures. Sõime koos, istusime niisama ja jutustasime. Üks vahva istumine jõulude lõpetamiseks.

Seekordsed jõulud olid Tipsu jaoks juba erilisemad. Esiteks olid need tema elu teised jõulud ning ta avas oma kingitused ise. Küll väikese abistamisega, aga siiski ise. 

Ja saidki selleks aastaks jõulud läbi.
Varsti saab aasta ka läbi ja jäämegi uusi jõule ootama.

Kokkuvõtvalt olid meil väga vahvad jõulud küll mõningaste muudatustega, aga siiski toredad. No ja need kingitused, mis kõik saime. Väga omapärased ja lahedad. Aitäh päkadele. 

Postitus tuli küll väga pikk, aga kõik sai nii kirja nagu oli.