Lobajuttu siit ja sealt

Hei, hei.

Märkamatult ongi kätte jõudnud veebruar viimane päev ja kohe, kohe märts ning varsti, varsti kevad. Juhuuu.

See veebruarikuu on olnud igas mõttes üks äge kuu, sest nii palju huvitavat on toimunud ning varsti, varsti on ees ootamas üks äge uudis. Kõigest sellest alles siis kui asi kindel ning tulemused käes.
Etteruttavat, et ma ei oota beebit.

Carola ootus 💕

Peale selle on veebruar olnud igas mõttes üks vahva kuu, sest meil on käinud niiiii palju külalisi.
Vend oma tüdrukuga, Sannu ja Ketu (koos oma vanematega), Siiri, Jarmo ja Sassu, Musununnu vanemad ja vanatädi ning Liisu ja Kai.

Tore kui meid ikka vaatamas käiakse ning meile tahetakse külla tulla. See teeb seest nii soojaks ning toob hinge hea ja sooja tunde.

Natuke meie tegemistest. 

Kuu alguses oli meie vennal beebiball, mis oli natuke sarnane Carola omaga, aga samas ka erinev. Sarnane, et käteldi, saadi lusikas ning lill ja lõpuks pakuti kooki ja kohvi. 
Erinev selles mõttes, et venna sai ühe kastikese, mille sees olid erinevad asjad.

Käisime veel kolme kuu tehnokal. Pikkust olime juurde võtnud 4cm ja kaalus 960gr. Saime rota, mis maitses taaskord hästi ning süsti peale tegime väikese piiksu. Õnneks ei olnud ka mingeid tüsistusi.

Üle pika aja käisime ka maal emme juures, kus on alati hea ja mõnus olla.

Sõbrapäeval me väga suurt midagi ei teinud. Käisime Musununnu vanematega kooki söömas ja istusime niisama.

Üks nädalavahetus käis vend oma tüdrukuga külas. Selles mõttes oli nii mõnus, et nad käisid kaks päeva vennaga pikalt jalutamas. Mina sain samal ajal toas koristada või lihtsalt natuke puhata. mis kulub ühele emale alati marjaks ära.

Vabariigi aastapäeval olime ka Musununnu vanemate juures, kus sõime kõik koos õhtust ning vaatasime kätlemist ning jutustasime niisama.
Musununnu tegi selleks puhuks võileivatorti, mis oli väga maitsev ja hea.

Teisipäeval tulid Ketu ja Sannu meile, kellega olid kaasas Ketu vanemad, kes käisid pisikesi kaemas. Nii vahva oli nendega natuke aega koos istuda ja jutustada. Tore oli vaadata kui koduselt ja hästi nad end meil tundsid. 

Peale kõige selle olen saanud tegeleda ka natuke käsitööga. Küll midagi suurt pole teinud, aga natuke midagi. 

Vot selline mõnus kuu on olnud. Usun, et ka järgmised kuud tulevad, sest ilmad hakkavad soojemaks minema ning varsti tuleb seemned mulda panna, et aiamaale midagi maha panna. 
See aasta plaanin natuke väiksemalt seal toimetada, sest pean arvestama ka kahe lapsega, kes tahavad oma tähelepanu. Mõned tomatid, herned ja lilled saab ikka maha pandud. 

Ahjaaa. Täna lugedes Carola õpetaja saadetud meili, siis tabasin end mõttelt, et varsti, varsti saab Carolal juba esimene aasta lasteaias käidud. 3 kuud veel ja ongi suvi. 
Muidugi rohkem on ta olnud kodus kui lasteaias, millega olin ka arvestanud, sest haigused ei küsi tulles. 
Kuna mu eesmärk oli, et ta natuke sotsialiseeruks ning saaks olla teises seltskonnas, siis see on täidetud. Lasteaed on talle igas mõtteshästi mõjunud. Nii kõnele kui ka arengule. Ma ei kahetse, et ta sügisel aeda panin. 

Selle kuu viimane päev on ka natuke eriline, sest täna on Sannul sünnipäev. Sel puhul laulsime talle ning Carola puges talle kaissu, kallistas teda ja andis talle kingituse ning mina lilled.

Kui Sannu oli veel pisike 💓

Vot selline vahva kuu on meil olnud, mis on pakkunud nii palju positiivseid emotsioone ja tundeid. 

Tahtsin lisada rohkem pilte, aga sellega mingi error ja ei lase telefonist siia laadida. 

Sauki ja olge ikka minuga.

One question.

Heie, hei.

Samal ajal kui laps magab, siis on minul hea võimalus kirja panna oma mõtted ühele küsimusele, mida on minult kordi ja kordi küsitud.

Nimelt on selleks küsimuseks, kuidas ma jõuan laste kõrvalt tegeleda käsitööga?

Vahel on nii toimekas päev, et ei jõuagi. Olgu selleks, siis kodu koristamine, pesu pesemine, söögi tegemine, lastega tegelemine jne. Nii ei panegi tähele kui juba õhtu käes ja peab tuttu hakkama sättima. 

Näiteks mida Sina teed hommikukohvi/ tee/ kakao ajal? Vaatad telekat? Loed midagi? Istud telefonis? 
Mina teen aga käsitööd taustaks telekas. Muidugi kui Vunksu kodus, siis sealt tuleb ainult multikaid. Vahepeal saan ka MyHitsi kuulata ja see isegi meeldib talle. Muidugi pikema aja päevast näeme multikaid. 

Carola on juba nii suur, et tema saab endale jõukohaste asjadega ise hakkama. Kui abi vajab, siis kutsub või palub. Muidu on ta nii tubli ja asjalik laps, kes saab tõesti endaga juba ise hakkama.


Tema kõrvalt on natuke lihtsam käsitööga tegeleda. Muidugi ta tahaks ise ka juba heegeldada või midagi lõigata. 

Näiteks magas ta täna koos issiga diivanil, sest on tõbine. Hommikul kui ma ärkasin, siis ta oli selle ilusti korda teinud. Ta oli isegi diivani kokku pannud ning suured padjad olid ilusti diivanil. Voodi asjad oli viinud ainult oma tuppa põrandale 😊. Pole paha, aga vähemalt oli diivan niimoodi korras nagu olema peab. Minu meelest väga tubli laps. 

Vennakesega hakkab ka juba asi lahedamaks minema, sest ta tahab juba maailma avastada. Huvi pakuvad juba mänguasjad, mille järgi püüab haarata. 
Tasapisi teeb ka roomama hakkamise harjutusi. See tähendab, et tõmbab jalad kõhu alla ning pepu on uppis ja siis juba läheks. 
Pea hoidmine on tal ka juba üsna kena ning talle meeldib kõhuli olla. Lemmikpaigaks mängimiseks on mängukaar ning oma kiikuv tool. 
Kõhuli olles püüab asju haarata, mis oleme tema ette pannud. 

Nii saangi mina tasapisi nokitseda kui tema mängib või siis tudub. Vahel saan isegi niimoodi heegeldada kui ta on mul süles. Muidugi ainult neid mustreid, mida ma tean. Uue mustriga on natukene keerulisem. 

Kokkuvõtvalt saan iga vaba hetk tegeleda käsitööga. Antud hetkel on selleks ainult heegeldamine, sest see pole nii ohtlik, kui pisike süles. Usun, et tikkimine poleks ka nii hull, aga praegu on mul ees üks projekt vennakesele, mida osad on näinud juba Instagrami vahendusel. Eks kui valmis saab, siis näitan millega tegu. Etteruttavalt, et seekordne töö on tehtud täitsa enda loominguga. Lihtsalt võtsin ette ühe tegelase, keda teha tahtsin ja hakkasin tegema. 
Eks ole näha, mis sellest tuleb. 

Ahjaa vahepeal tegelen oma pärlitega ka ja teen helkureid või mingeid muid asju, mida proovida tahan. Seda saan teha kui issi kodus, sest see on mõnus rahustav tegevus ning saab proovida ja katsetada, aga seal on vaja ka natuke mõelda. 

No ja minu meelest sellised külmad ilmad ongi kõige õigem aeg sellega tegelemiseks. Suvel on aeg, mil veedame enamik aega õues või puhkamas ja siis ma sellega väga ei tegele. 

Vot selline nobenäpp olen. Kui täna õnnestub, siis saan ehk kõik detailid valmis heegeldatud ja saan hakata seda loomakest kokku panema, et see järgmiseks minisünnake vennekesele kinkida. 

Päikest ning ilusat reedet ja saabuvat Vabariigi aastapäeva.  

Üks vahva kogupere nokitsemine

Hei, hei.

Kõigepealt tahan Teid tänada mu armsad lugejad, sest nii tore on vaadata kui paljud mu postitustel silma peal hoiavad ning mu lehte kaemas käivad. Jah sinna ei ilmu väga tihti postitusi, sest pere ja kodu nõuavad oma aja, aga püüan seda teha nii palju kui saan.

Kuna venna teeb hetkel väikest tukut, siis kasutan juhust ning panen kirja, mis me hetk tagasi valmis saime. 

Need, kes mind jälgivad Instagramis teavad juba, et Musununnu saagis mindagi ning mina koorisin noaga midagi, aga päris selgust ei saanud, mis teoksil.

Kergitan saladusloori ja ütlen, et ehitasime kogu perega vennale mängukeskust, -kaart. 

Selleks läks vaja kahte ümarpuitu. Üks paksem teine peenem. 
Paksem läks karkassi jaoks ning peenem selle kokku hoidmiseks ning kuhu külge saab mänguasjad riputada.

Musununnu ja Carola mõõtsid sellest paksemast 2,4 meetrisest puidust 4 võrdset juppi. 

Peale seda mõõtsime otstesse võrdse maa ning Musununnu puuris sinna 9,5se puuriga augud sisse. Kuna peenem pruss oli natuke jämedam, siis seda oli vaja otstest natuke peenemaks teha. Nii koorisingi seda noaga väiksemaks, et see sinna auku mahuks. 
Lõpuks panime selle kokku ning hakkasime mõtlema, kuidas see püsti seisaks nii, et laiali ei vajuks.
Mõeldud, tehtud. 

Mõõtsime 35cm jupid peenikesest prussist ja lõime alla äärde. 
Asi toimis ja see kaadervärk seisis püsti. Juhuuu.

Mul oli juba nii suur tahtmine see kasutusse võtta ja venna selle alla mängima panna. 

Talle samas meeldis seal aga samas mitte, sest väsimus tegi ta tuju pahaks ja tegi natuke nutu, nutu. 

Selle eest nautis Carola seda täiega ja mängis seal vennale riputatud leludega. 

All vasakus nurgas olev matt toodi vennale jõuludeks.
Proovisin, et kas seda saab ka sinna kinnitada. Saigi, mille üle oli mul väga hea meel, sest nii saan seda tihemini kasutada ja talle põnevust tekitada. 

Vot sellise vahva asja ehitasime täna on Nunnudele.

Mõnusat nädalavahetust Teile mu lugejad. 
Pean nüüd arvuti kinni panema, sest mu rosinake ärkas.