Parim aeg on perega veedetud aeg

Linnupojad tuduvad ja nüüd on aeg võtta endale. 

Plaanisin küll eile seda teha, aga teen seda täna ja vaatan korra tagasi meie toredasse nädalavahetusse, mis täitus 100% ning oli igat hetke väärt. 

Reede kulges meil tavapärases rütmis. Carola oli aias ja meie vennaga kodus. Peale kolme läksime talle kõik koos järgi ja naasesime peale poe külastust koju.

Laupäeval (kui ilm lubab) tahtsime minna perega natuke välja, et mõned vahvad perepildid teha. Selle päeva tegi veel erilisemaks see, et meie armsad Ketu ja Sannu olid ka meiega, keda polnud juba pikka aega näinud. 

Päeva veetsime Leetses (Paldiski lähedal), mis meeldis ka lastele. See paik on lihtsalt nii ilus ja kutsub kohe tagasi. 

Kuna kell oli juba lõunasse jõudnud, siis tegime seal ka väikese pikniku. Ostsime poest ühtteist ning tegime kaasa head sooja kohvi. Hommikusöök, hea kohv, seltskond, naer, paik ja ilm. See oli lihtsalt super aeg akude ja mõtete laadimiseks. 

Samal ajal kui lapsed autos tudusid, saime teha nii üksik kui ka paari pilte, mis tulid igati vahvad ja toredad.

Lõpuks ajasime ka lapsed üles, et saaksid ka natuke süüa ning lõpuks teha mõned vahvad perepildid ning lihtsalt lastest, mis ka igati õnnestus. 

Enamik pilte tehtud ühinesid meiega ühed võõrad, kes tulid piknikule. Nii loovutasimegi selle koha neile ja sõitsime edasi. Avastasime seal erinevaid teid ja maid ning lihtsalt vahvaid seeni. Üks vahva retk paikade avastamiseks. 

Nii uurib seeni tema vol.1

... ja vol. 2

Lõpuks hakkasime ka koju sõitma, sest olime vaikselt saanud värske õhu mürgituse. Veel enne tegime ühes ilusas kohas peatuse, kus vaatasime merd ja lihtsalt ilusat kohta. 

Väike peatus tehtud, laadisime end autosse ja koju sõit võis alata. Veel enne seda käisime vaatamas Klooga koonduslaagri paika. Peab tunnistama, et seal õhkas kohe selline külm õhk vastu, mis tekitas natuke kõhedust. Minu jaoks lihtsalt selline natuke ebameeldiv koht.

Sealt naasesime lõpuks koju. Sõime kõhud täis, jutustasime veel lastega ning andsin Ketule mõned asjad ning jäimegi taaskord neljakesi. 
Õhtu möödus meil koos perega multifilmi saatel, mis oli armas ja südamlik. Isegi meie Tirtsul läks seda vaadates silm märjaks. 

Plaanisime küll laupäeval ka natuke seeni vaadata, mis nurjus, siis tegime seda eile. Käisime koos perega seenekesi uudistamas. Isegi midagi saime. Küll mitte palju aga midagi ikka. Taaskord üks kvaliteetne päev oma perega. 

Ühesõnaga mul oli üks vahva perekondlik nädalavahetus, mis andis natuke värskemat ja rõõmsamat hingamist ning vaheldust nende möödunud rasketesse aegadesse. 

Kohe, kohe on käes oktoober, mis tuleb kindlasti vahva ja tore, sest meil on ees ootamas mõned vahvad üritused, millest kõigest teen ka ühe väikese kokkuvõtte.

Olge tublid!

Carola sünnipäevast ja ettevalmistustest

Aega on juba omajagu edasi läinud ja pole lihtsalt mahti saanud, et seda postitust lõpuni kirjutada. Alustasin seda juba ammu, aga ikka ja jälle tuleb miskit vahele. 
Õnneks on veel september ja see pisike tagasivaade mahub ilusti siia kuusse ja sellesse päeva, mis oli sama ilus ja rõõmus, nagu tänane päev, mis teeb nii mõnegi inimese meele rõõmsaks.

Venna hetkel tudub ja Carola on lasteaias. Nii ongi hea aeg tagasi vaadata, meenutada ning täiendada kirjutatut.

Hommik algas meil vana traditsiooniga. Ärkasin natuke varem ja ajasin issigi üles. Sättisin koogile küünlad ning suundusime tema tuppa ja laulsime ta koos Musununnuga üles. Venna on veel väike ja tema ei jaga sellest midagi. Tema nautis oma magusat und oma voodis.

Laul lauldud, õnnesoovid edastatud, küünlad puhutud, musid/kallid tehtud oli aeg ärgata ja natuke kooki süüa ning hakata lasteaeda sättima.

Carolal oli sel hommikul juba nii kiire lasteaeda minekuga, et ütles mulle juba 07.30, et hakkame juba lasteaeda minema. Kuulsin seda lauset lausa mitu korda. Kuniks ta kiiresti riide sai ja utsitas meid juba toast välja minema. Toast väljusime ca 7.40 ajal (tavaliselt lahkume 08.00). Ju tal oli hinges juba nii suur ärevus, et ei suutnud oma tähtsat päeva ära oodata. Kindlasti ootas ka juba, et saaks oma puuvilju teistele pakkuda.
Ma ei hakanud talle selleks päevaks midagi kaasa küpsetama, sest seda kooki ja magusat oli söödud nende paari päevaga ikka omajagu. Nii lasteaias kui ka kodus.

Minust jäi ta lasteaeda ühe rõõmsa ja natuke äreva tüdrukuna.

Päev möödus lasteaias hästi. Seda näitavad juba pildid, mis olid eliisis üleval. Emana neid vaadates tegi see südame nii soojaks ja tõi isegi pisarakese silma. Nähes piltidel seda siirast õnne ning emotsioone ja rahulolu. See on lihtsalt nii hea tunne. 

Meie õnnelik kolmene💓

Oma Musirullile läksin juba nelja ajal järgi. Käisime veel ruttu korra poes, sest talle oli oodata nii oodatud kui ootamatuid külalisi. 

Koju jõudes ootas piigat ees üllatus ja pisike kingitus. Taaskord sai ta kingi alles lasteaiast koju tulles nagu eelmine aasta. Põhjus väga lihtne, sest me ei tahtnud teda hommikul traumeerida. Tundes oma last, siis tean, et sellest oleks olnud rohkem kahju kui kasu. Mis jutt see on? Tean, et ta oleks tahtnud oma asjadega mängima jääda või siis neid lasteaeda kaasa võtta. Selle riiu vältimiseks ja tema kurvastamiseks otsustasime taaskord nii nagu eelmine aastagi, et kingi saab alles õhtul kui koju tuleb.

Ja me ei eksinudki, sest ta ei suutnud isegi oma lasteaia riideid seljas võtta, sest põnevus oli nii suur. Lõpuks ikka suure jorina peale võttis need seljast ära. Meie peres on lihtsalt tavaks, et õuest tuppa tulles vahetame riided ära ja paneme selga toariided.

Ohh seda õnne, mis teda valdas kui ta koju jõudis ja oma üllatust nägi ning sai seda avama hakata. Muidugi oli tal kohe ka väike abiline Ander, kes tahtis ka kingitustest osa saada. Meie kink avatud ja natuke uuritud kui äkki oli uksekell. Carolale tuli külla talle tuttav tädi Juta, kes tõi ka nii vahvaid ja huvitavaid kingitusi. Palju rõõmu pakkus meigikohver. Sel päeval sai minu pisikesest Printsessist kosmeetik, kes tahtis kogu aeg teha emmet ilusaks. 

Õhtul tulid külla ka Sassa ja Nana, kes tõid talle pidupäeva puhul oma koogikese ning lillekesed. 

Tema päev oli väga vahva ja tore. Nii vahva oli kuulda, kuidas ta telefoniga rääkis kui talle helistati ja õnne sooviti. Naersime siin issiga, et meile ei helistata ka nii palju kui talle. Oli näha, et Carola oli iga kõne üle väga rõõmus. Juba esimesest sõnast tundis ta ära, kes talle helistas. Nii vahvalt ja julgelt rääkis telefoniga. Aitäh kõigile, kes teda sel päeval meeles pidasid. Muidugi ka meid. 

Ülejäänud päevad möödusid pidustuste ettevalmistumiseks, mis toimus laupäeval. 

Pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 

Kui Ander arvab, et ta võik olla emme väike abiline🙈

Üleval nurgas on raamat, kus on külaliste õnnesoovid ja mõtted Carolale. See raamat on kasutusel juba kolm aastat.

Väike abiline aitas kohupiima torusid keerata

Laupäeval oligi see tähtis päev kui talle tulid kaua oodatud külalised. Ta ei jõudnud neid lihtsalt ära oodata. Kogu aeg küsis, millal tulevad, kes tulevad ja kas tulevad? Küsimused, küsimused ja veelkord küsimused. 

Ohh... seda õnne, mis teda valdas, kui laupäeva hommikul saabusid esimesed külalised, kes abistasid ka ettevalmistustega. Aitäh Teile mu Kullakesed Sannu ja Ketu. 

Etteruttavalt, et seekordseks peo temaatikaks oli Vikerkaar ja "Vikerkaare Ruby". Seda Carola enda valikul. Kõik sai alguse tema lemmikust multikast "Vikerkaare Ruby". Seal nad küpsetasid ka kooki ja siis tuli ja küsis "Kas ma saan Vikerkaari kooki?". Nii ta täpselt küsiski.

Kook, mille pilti varsti näete. See oli nii nõutav ja oodatud. Iga päev ikka küsis mu käest "Kas ma saan Vikerkaari kooki ?". Ohh... seda kurbust kui ta ei saanud seda sünnipäeva hommikul ning õhtul ja ka ülejäänud päevadel.
Siinkohal suured tänud koogi tegijale, kes viitsis selle tordiga nii palju mässata ja möllata, sest tulemus oli lihtsalt vaimustav ja super. Kõige tähtsam, et piigale meeldis ja maitses kook väga, ning pakkus palju elevust nii talle kui ka külalistele.
Kuigi sellega sai ikka omajagu pead valutatud ja välja mõelda variante, kuidas teeme kui sinna peale pilti ei saa, mida soovisime. Ühesõnaga selle pildiga oli üks suur jamamine ja sebimine. Musuga muigasime, et see pilt ei tahtnud sinna koogile minna, sest sellega oli lihtsalt nii palju jamamist. Lõpuks sai kõik nii nagu soovisime, aga sedagi pisikese äpardusega. Lõpuks oli lõpp hea kõik hea.

Tulles nüüd tagasi sünnipäeva juurde, siis hommikul enne külaliste tulekut saime ka natuke vihma, mis tegi meele morniks, sest pidu toimus õues. Meie õnneks sadama ei jäänud. Külaliste tulekuks oli vihm kadunud, mis tegi meele rõõmsaks. 
Peale selle oli ka meie vennal väike minikas, sest ta sai 10 kuuseks. Ühel päeval oli mõlema lapse sünnipäev, mida ei juhtu just tihti. Sellepärast on koogil põlemas ka neli küünalt, sest üks oli meie pojakesele.

Pidustused ise olid vahvad. Meil oli issiga küll hullult sebimist ja liikumist, et kõik asjad ära saaks ning kõik oleks nii nagu soovisime. Viimased asjad said koos abilistega ära tehtud ning valmis sätitud. Üks kiire lõpp kogu sellele sättimisele. 

Pidime ka tõdema, et alaku pidu, mis kell tahes, siis ikka ja jälle jääb ajast puudu.

Lõpetuseks oli see päev igas mõttes vahva, sest nägime sõpru kellega jutustasime ja kuulasime, kuidas neil läheb ning eluke kulgeb. Õhtul istusime veel pereringis. Lobisesime maast ja ilmast ning tundsime end lihtsalt mõnusalt. Üks vajalik õhtu meile kõigile selle päeva lõpetamiseks.

Lõpuks ta sai oma kaua oodatud "Vikerkaari koogi" 

Siinkohal tahame tänada kõiki, kes tegid selle pisikese Tirtsu päeva nii eriliseks, ning aitasid nõu ja jõuga. Tänud ka fotograafidele, kes aitasid seda päeva jäädvustada.

Kingitused pakuvad siiani palju lusti ja rõõmu. Seda isegi meie vennakesele, kes ikka ja jälle tahaks koos õega mängida. Mõni vahva mäng ootab veel avamist, nuputamist ja lahendamist. 

Ilusat saabuvat nädalavahetust. Loodan, et see tuleb teil sama vahva ja tore nagu meie hetkel plaanime. 
Sellest kõigest saab lugeda ehk juba pühapäeval.

Päikest ja mõnusat reedet.