Alles see lõppes ja juba algab uuesti.

Alles oli mai ja juba on september. 

Suvi on märkamatult läbi ja lastel algas töö. Meie pisike tütreke alustas ka eile uut lasteaia õppeaastat.

Pühapäeva õhtul uinudes suhtus ta lasteaeda väga suure innu ja motivatsiooniga. Hommikul ärgates oli tuju veelgi rõõmsam, sest teadis, et teda ootab ees temale tuttavad õpetajad ning veel üks uus õpetaja. Kõige tähtsam, et tema parim sõbranna Saskia on ka kohal.

Lasteaeda jõudes oli hinge pugenud aga väike ärevus, sest hoidis minu lähedale ja ütles mulle ,, Ma kardan". Innustasin teda, et ei ole vaja karta, aga sellest hoolimata hoidis ikka tükk aega mu ligi enne kui oli nõus kingad jalga panema ning rühma liikuma. 

Õnneks tuli õpetaja koridori, kus ta sai oma lillekesed üle anda, ning tutvustada oma venna ahvikest, kelle kaasa võttis. 

Ta jäi minust aeda suure rõõmuga. Päeva peale kuulsin ka, et tundis end seal hästi ja tal oli tore.

Kodus ja lasteaeda sõites ning aias rääkisin ka, et jääb tuttu. Talle see sobib, aga kindlasti pidin talle järgi minema kui ärkab ja käib söömas. 

Sõna antud tuli seda ka täita. 

Läksin isegi natuke varem. Nad alles läksid sööma, aga ta oli  igati nõus enne kõhu täis sööma ja siis koju tulema. Mulle selline mõte sobis ja talle ka. 

Koduteel rääkisime, mis lasteaias toimus ning kuidas tal päev läks. Rääkis suure innuga, et neil käis teadlane ja sõid kooki, ning mängisid. 

Põhiline oli aga, kus on ta venna. Seda küsis ikka kordi ja kordi kui minuga rääkis. Rääkisin, et venna tudub oma toolis, aga see vastus teda väga ei rahuldanud. Tundsin, et ta tahab kuulda tema häält, sest hüüdis teda kordi ja kordi ning ikka valjemini ja valjemini. Ta on ikka oma venna fänn. 

Koju saabudes ootasime issit, kes oli veel tööl. Ohh seda õnne kui issi uksest sisse astus. Ja neid emotsioone kui issi talle roosid kinkis. Ise ütles veel nii vahvasti "Need on mulle, sest alustasin lasteaias käimist".

Sõime veel kõik koos kooki, millest vennagi tahtis osa saada. Naersime Musununnuga, et venna käib nagu kass ümber tulise pudru, sest tahtis ikka ja jälle õe taldrikust kooki. Carola muudkui tõstis seda, aga vennake pani järgi. 

Aitäh kõigile, kes soovisid meile ilusat õppeaastat ning küsisid kuidas meil päev möödus.

Täna läks ta sama suure innu ja rõõmuga. Lasteaeda jõudes vahetas riided, kallistasime ning soovisin ilusat päeva ja läinud ta oligi. Hakkas kohe toimetama ja meisterdama.

On näha, et talle meeldib seal. Ega ta muidu ei räägi, et seal on õpetaja, Kaili ja Ilje ja Silje (Kairi, Hilje ja Sirje), ning tema palim sõblanna (parim sõbranna) Sassu. 

Loodan, et lasteaias käimise motivatsioon ei kao tal niipea. Olen igati rõõmus ja õnnelik, et otsustasin ta panna juba eelmine aasta lasteaeda.

Homme ootavad ees pidustused, sest Carolal on sünnipäev, mida tähistame laupäeval koos pere ja sõpradega. 

Ilusat õppeaastat kõigile ning edu nende vanematele.