Kes teeb see jõuab, kes ei tee, ei jõua .

Oeh...blogis on olnud kohe nii pikalt ja kaua vaikne. Kuu hakkab kohe lõppema nagu see aastagi, ning ma ei ole ühtegi rida veel see kuu kirjutanud. 

Mõtteid on küll olnud, aga lihtsalt ajaliselt pole mahti saanud, millel on ka väga lihtsad põhjused. 

See aasta lõpp on olnud lihtsalt nii kiire. 

Alustades sellest, et kuu alguses hakkasid päkapikud käima, ning Kumna kultuuri aidas oli "Jõuluretk". Seal sai meisterdada, kaunistada piparkooke, kuulata esinejaid ning lugeda jõulumemmele luuletust, kes andis vastutasuks oma tehtud asju. 
Selline vahva ja tore hetk, kus käisime Sannu, Ketu, Carola ja vennaga.   

Meie päris enda päkapikud

Vahepeal käisin ka tublisti trennides, milles tunnen hetkel juba täiega puudust. Uuel aastal kindlasti uue hooga ja see ei jää pelgalt lubaduseks. 
Väga lihtsalt põhjusel ei ole see kuu kuhugi saanud, sest jäin kohe kuu alguses haigeks ja taastumine kestis megaaa kaua. Üks hull aeg igas mõttes, sest olin nagu laip ja üks vääti muti.

Algselt oli plaan minna 07.12 kultuuriaita fantaasiakuuse tegemisele, mille jaoks tegin suuri ettevalmistusi ning ajasin kokku materjali, mida vajasin. Kõik see plaan ja idee läks vett vedama, sest neljapäeva õhtul murdis 39,0 palavik mind maha ja laupäeval oli enesetunne veel nii kehv, et ei jaksanud kuhugi minna. Rohkem olin pikali kui püsti. 
Mul oli muidugi tohutult kahju, et ma ei saanud sinna koos oma perega minna, sest peaauhind oli mega hea. Spa puhkus koos perega Laulasmaal. Sellisest võidust ei ütleks ju keegi ära. 

Ideeks oli teha selline kitseke.
Sarvede otsa tahtsin panna sellised käbidest tehtud ehted. Kõik puhas looming ja käsitöö.
Ideeks oli keha külge panna kas kuuse- või männioksi, et ikka kuuse efekti ka oleks. Veel oleks sinna keha peale pannud tuled, mis oleksid nende okste vahelt kumanud.
Kitse hambusse oleksime pannud kas laterna või siis lindude söögimaja. Laterna oleksin teinud ise metall purgist. Naela ja haamriga oleks mingi mustri ka sisse toksinud.
Selline vahva idee tekkis, mis jäi kahjuks teostamata.

Lõpuks kui hakkasin juba tervemaks saama tegin ettevalmistusi oma sünnipäeva peoks, milleni oli jäänud veel paar nädalat. Mõeldes kaunistustele, mängudele, söögile ja kõigele muule, mis sellega kaasnes. Suurema osa kaunistustest tegin ja muretsesin ise. Käsitöö mutt nagu ma olen. 
Ühesõnaga üks sebimiste ja orgunnimiste aeg. Peale selle, et mul oli vaja mõelda oma sünnipäevale, olid tulemas ka jõulud. See nädal kui mul oli juba parem olla läks taaskord nii kiiresti, et ei saanudki aru kui kätte oli jõudnud 14.12 ning mul oli sünnipäev. See hommik oli väga vahva ja tore. Carola laulis mulle, poja tuli roosiga, mida vehkis nii muuseas paremale ja vasakule, mis oli nii armas ja nunnu. Musununnu tõi ka roosid ning koogikese küünaldega. Üks tore hommik, kus mulle väga kallid, mind üllatasid.
Sünnipäevast tahan kirjutada kindlasti eraldi, mis oli nii vahva ja tore, ning see õige päev ise möödus natuke teistmoodi ja teises seltskonnas. Sellest kõigest ka õige varsti, sest nüüd on puhkamise aeg ja saan võtta aega endale. 

Samal päeval tegin teatavaks ka võitjad, kes võtsid osa minu väikesest blogi loosist. Veelkord suur tänu kõigile neile kes osalesid. Poleks uskunud, et Teid nii palju osaleb. Igatahes suur kummardus Teile kõigile. 

Pühapäeval käisime veel enne koju tulekut emme ja Carolaga Haapsalus. Üks vahva ja tore käik, sest saime natuke šoppata ja lihtsalt olla, sest ees oli ootamas üks mega tihe nädal. 

Minu suureks rõõmuks algas issil esmaspäeval puhkus ning sain rahus tegeleda ettevalmistustega ja muu sellisega. Selle ilusa asja juures oli ka mega suur kurvastus, sest samal hommikul oli Carolal väike palavik, mis lõppes silmapõletikuga. Igatahes kõik selle nädala plaanid, mil issi saab Carola lasteaeda viia, mida teen tavaliselt mina, läks vett vedama. Olime selle üle muidugi kurvad, sest see oli viimane nädal, kus oli ta oma õpetaja veel tööl. Neil oli ka jõulupidu, kus Carola küll käis, aga lasteaias ei saanud ikka olla. Ühesõnaga ta jäi haigeks, mis keeras ka meie plaanikesed natuke untsu ning tegi tema õnnetuks, sest pidi olema kodus. Siinkohal olid meile abiks meie sugulased, kes aitasid meid natuke tema vaatamisega. 

Teisipäeval oli Carolal lasteaias jõulupeo hommik ilma vanemateta, kuhu ta viisime ainult selleks ajaks. Ise ajasime Keilas senikaua asju. Sama päeva hommikul sai Musununnu ühe oma jõulukingituse kätte, milleks oli fotosessioon Tulbi Fotostuudios. Minu meelest üks vahva ja tore kingitus ning elamus. Põhiline, et sellest jäävad mälestuseks ühed armsad pildid. 

Kolmapäevaks oli meil plaanitud šoppamise päev, sest osad pakikesed olid endiselt puudu ning Musununnul oli vaja salaasju ajada. Kõige suurem mure sai ka lahenduse, sest sain omale sünnipäevaks printsessi kleidi. Õhtul käisime veel ühel toredal sünnipäeval. Ühesõnaga üks pikk ja tihe ning toimekas päev. 

Neljapäevaks ja reedeks plaanid puudusid, sest tuli hakata tegema ettevalmistusi sünnipäevaks. Siinkohal suured tänud mu Musununnule, kes tegi kõik need maitsvad toidud. Suured tänud ka Andri onunaisele, kes tegi ühe salatit ja maitsva kala ning Ketul, kes aitas teha õunakooki ja veel nippet - näppet. Muidugi suured tänud ka lapsehoidjatele, kes sel ajal nendega tegelesid, kui meie asju tegime. Suured tänud ka brigaadile, kes aitasid meid nõu ja jõuga. Aitäh Teile kõigile, kes meid nendel päevadel abistasid. See tähendab mulle palju. 

Laupäeval oligi mu oodatud pidu, kus saime lustida, mängida ja tantsida. Sellest kõigest aga õige varsti. Loodan, et aasta lõpuga saan ikka selle kirja, sest nüüd on ees ootamas väiksem puhkus ja rahulikumad ajad.

Tundsin end tõelise printsessina koos oma pisikese printsessiga ja issi kingitud lilledega

Täpselt 30 lille💓, mis Musununnu kinkis

Minu inimesed

Pühapäevane päev kulges pidustuste tagajärgede koristamisega. Taaskord suured tänud iga abikäe eest. 

Esmaspäeval (23.12) oli mu Musununnu ja pudinate issi sünnipäev. Laulsime talle, kinkisime pisikese seltskonnamängu ning lilled. Kuna sebimist ja plaanimist oli olnud omajagu, siis seekord plaanisime teha pisikese sünnipäeva õues. Tehes natuke lõket ning sooja teed ja glögi. Sõime natuke soolast ja magusat, ning saime lihtsalt veeta aega värskes õhus. Üks tore paaritunnine istumine ja olemine õues. Aitäh kõigile neile, kes said tulla. 

Järgmisel päeval olidki juba jõulud. Hommikul käisin veel ruttu korra linnas, et viimased päkade asjad korda ajada ning vaadata Carola mängumaja juures olevale kuusele ehted, mis koos ära ehtisime. Nii tore, et meie lastel on üks vahva vanaisa, kes selle tõi.

Käisime veel surnuaedades, et meie lähedasi meeles pidada. Lõpuks oligi kell nii kaugel, et oli aeg minna Andri vanemate juurde.
Kuidas meie jõulud möödusid? Sellest kirjutan kindlasti ka, sest on mida jagada. Just meie tütre näol. 

25.12 sõitsime maale mu ema juurde, kus olime koos perega ning sealt tulime koju alles eile lõuna ajal. 

Eilne päev möödus meil tehes koduseid toimetusi. Õhtul sain ikka nii palju vaba aega ka, et võtsin arvuti kätte ja hakkasin kirjutama seda postitust . Selle asja juures oli kõige naljakam see, et meie poja sai selgeks, kuidas köögis toolile ronida ning sealt edasi söögilauale. Nii ma siis turvasin teda ja arvutit, mida ta jahtis. Ühesõnaga ühe suure lolluse õppis juurde, mis on tegelikult mega ohtlik. Peale selle püüdist ta end ka seal laual püsti ajada. Ohh heldust kui ta selle ka lõpuks selgeks saab ja avastab, et sealt saab õue vaadata. Naerame siin, et Venna teeb nüüd kõik selle tasa, mis Carola tegemata jättis.

Tänane päev kulgeb meil niisama olles ning uurides kingitusi, mis saime. Ühesõnaga üks tubane ja lihtsalt olemise päev.

Mõnusat laupäeva jätku.